- 05 naý. 2024 02:39
- 171
Uly Jeńis merekesi
Atyraý qalasyndaǵy hımıa - bıologıa baǵytyndaǵy
Nazarbaev zıatkerlik mektebiniń qazaq tili men
ádebıeti páni muǵalimi Tekeeva Jansha Tajıbaevna
Erlikke taǵzym
Sol bir kún jadyraǵan jaz bolatyn,
Adamdar janarynan nur tamatyn.
Kenetten soǵys ashyp fashıser,
Buzdy ǵoı beıbit kúnniń saltanatyn.
Bul ózi qyryq birdiń maýsymy edi,
Qulaqqa attan degen daýys keldi,
Bozbala, órimdeı kil jas jigitter,
Suranyp qan maıdanǵa, soǵysqa endi
Analar qaldy ańyrap, qulynym dep,
Sábıdiń ińgálaǵan shyryly kóp.
Jas arý shyǵaryp sap súıgen jaryn,
Kúni - tún eńbek etti, burylý joq.
Hat jazyp jas jaryna, anasyna.
Bozdaqtar shaıqasty urys dalasynda.
Maıdannan kelgen elge qara qaǵaz.
Ózgeris saldy adamdar sanasyna.
Qansyrap qan maıdanda es jıa almaı,
Ómirden ketti bozdaq jar súıe almaı,
Qaıtpady qan maıdannan arýlar da,
Qos juldyz Mánshúk penen Álıadaı.
Áıteýir joıqyn soǵys aıaqtaldy.
Aýdaryp qasıetti paraqtardy.
Qýantyp keldi Jeńis tórimizge,
Alqyzyl qyzyl týǵa boıap tańdy.
Ótipti jetpis bir jyl sodan beri,
Árıne árkimge ystyq týǵan jeri.
Qulpyryp ketti búgin munaıly aımaq.
Kók baıraq tóbemizde jiberedi.
Maıdannan qaıtpaı qalǵan jerlesim kóp,
Soǵysty endi basqa bermesin dep,
Maıdanger qart aıtady aq tilegin,
Beıbit kún sábılerdi terbesin dep.
Nazarbaev zıatkerlik mektebiniń qazaq tili men
ádebıeti páni muǵalimi Tekeeva Jansha Tajıbaevna
Erlikke taǵzym
Sol bir kún jadyraǵan jaz bolatyn,
Adamdar janarynan nur tamatyn.
Kenetten soǵys ashyp fashıser,
Buzdy ǵoı beıbit kúnniń saltanatyn.
Bul ózi qyryq birdiń maýsymy edi,
Qulaqqa attan degen daýys keldi,
Bozbala, órimdeı kil jas jigitter,
Suranyp qan maıdanǵa, soǵysqa endi
Analar qaldy ańyrap, qulynym dep,
Sábıdiń ińgálaǵan shyryly kóp.
Jas arý shyǵaryp sap súıgen jaryn,
Kúni - tún eńbek etti, burylý joq.
Hat jazyp jas jaryna, anasyna.
Bozdaqtar shaıqasty urys dalasynda.
Maıdannan kelgen elge qara qaǵaz.
Ózgeris saldy adamdar sanasyna.
Qansyrap qan maıdanda es jıa almaı,
Ómirden ketti bozdaq jar súıe almaı,
Qaıtpady qan maıdannan arýlar da,
Qos juldyz Mánshúk penen Álıadaı.
Áıteýir joıqyn soǵys aıaqtaldy.
Aýdaryp qasıetti paraqtardy.
Qýantyp keldi Jeńis tórimizge,
Alqyzyl qyzyl týǵa boıap tańdy.
Ótipti jetpis bir jyl sodan beri,
Árıne árkimge ystyq týǵan jeri.
Qulpyryp ketti búgin munaıly aımaq.
Kók baıraq tóbemizde jiberedi.
Maıdannan qaıtpaı qalǵan jerlesim kóp,
Soǵysty endi basqa bermesin dep,
Maıdanger qart aıtady aq tilegin,
Beıbit kún sábılerdi terbesin dep.