- 05 naý. 2024 04:15
- 237
Uqypty bala - ádepti bala
«Ózin - ózi taný» sabaǵynyń jospary №19
3 synyp
Taqyryp: Uqypty bala - ádepti bala
Qundylyq: «Aqıqat», «Súıispenshilik»
Qasıetter: Meıirimdilik, qaıyrymdylyq, izgilik, taza nıet, adal eńbek.
Maqsaty: Oqýshylarǵa ádeptilik, sypaıylyq adamı qasıetter týraly túsinik berý arqyly súıispenshilik qundylyǵyn ashý.
Mindetteri:
Bilimdilik: Oqýshylardy uqyptylyq arqyly ádeptilikke úıretý.
Damytýshylyq: Sypaıylylyq qarym - qatynastaryn damytý.
Tárbıelik: uqyptylyqqa, jınaqylyqqa, ádemilikke tárbıeleý.
Resýrstar: (quraldar, málimetter)
Úntaspa, beınetaspa, plakat, túrli tústi qaryndashtar, kóbelekter, juldyzshalar, slaıd
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. (5 «T» saqtaý)
Tynyshtyq sáti. Nurǵa bólený.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýlyqtaǵy 83 - bettegi B. Ádilovtyń «Eńbeksiz ómir - súreńsiz» áńgimesiniń túsinigin suraý.
Saǵan qaı pyshaq unady?
Qara pyshaq qandaı adamǵa uqsaıdy?
Qara pyshaqtyń áreketi durys pa?
Sary pyshaqtyń qandaı isi senderge unady?
«Eńbeksiz ómir - súreńsiz» degendi qalaı túsinesińder?
Dáıeksóz.
Eńbek etseń erinbeı,
Toıady qarnyń tilenbeı.
Abaı
Oqýshylar dáıeksózdi 3 - 4 ret qaıtalap oqyp, dápterlerine kóshirip jazady.
Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesizder?
Oqýshylardyń jaýaptary tyńdalyp, qorytyndy jasaımyn.
Adam, eń bastysy, eńbektenýge, bir iske kúsh – qýatyn, aqyl – oıyn jumsaýǵa erinbeýi kerek. Óıtkeni jalqaýlyq, erinshektik adamnyń ózin jáne ómirin tozdyrady. Al erinbeı eńbek etseń maqsatyńa, armanyńa jetesiń. Armanyń oryndalsa, ózińdi baqytty sanaısyń.
Uqypty bala - ádepti bala. júkteý
3 synyp
Taqyryp: Uqypty bala - ádepti bala
Qundylyq: «Aqıqat», «Súıispenshilik»
Qasıetter: Meıirimdilik, qaıyrymdylyq, izgilik, taza nıet, adal eńbek.
Maqsaty: Oqýshylarǵa ádeptilik, sypaıylyq adamı qasıetter týraly túsinik berý arqyly súıispenshilik qundylyǵyn ashý.
Mindetteri:
Bilimdilik: Oqýshylardy uqyptylyq arqyly ádeptilikke úıretý.
Damytýshylyq: Sypaıylylyq qarym - qatynastaryn damytý.
Tárbıelik: uqyptylyqqa, jınaqylyqqa, ádemilikke tárbıeleý.
Resýrstar: (quraldar, málimetter)
Úntaspa, beınetaspa, plakat, túrli tústi qaryndashtar, kóbelekter, juldyzshalar, slaıd
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý kezeńi. (5 «T» saqtaý)
Tynyshtyq sáti. Nurǵa bólený.
Úı tapsyrmasyn tekserý.
Oqýlyqtaǵy 83 - bettegi B. Ádilovtyń «Eńbeksiz ómir - súreńsiz» áńgimesiniń túsinigin suraý.
Saǵan qaı pyshaq unady?
Qara pyshaq qandaı adamǵa uqsaıdy?
Qara pyshaqtyń áreketi durys pa?
Sary pyshaqtyń qandaı isi senderge unady?
«Eńbeksiz ómir - súreńsiz» degendi qalaı túsinesińder?
Dáıeksóz.
Eńbek etseń erinbeı,
Toıady qarnyń tilenbeı.
Abaı
Oqýshylar dáıeksózdi 3 - 4 ret qaıtalap oqyp, dápterlerine kóshirip jazady.
Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesizder?
Oqýshylardyń jaýaptary tyńdalyp, qorytyndy jasaımyn.
Adam, eń bastysy, eńbektenýge, bir iske kúsh – qýatyn, aqyl – oıyn jumsaýǵa erinbeýi kerek. Óıtkeni jalqaýlyq, erinshektik adamnyń ózin jáne ómirin tozdyrady. Al erinbeı eńbek etseń maqsatyńa, armanyńa jetesiń. Armanyń oryndalsa, ózińdi baqytty sanaısyń.
Uqypty bala - ádepti bala. júkteý