- 05 naý. 2024 01:07
- 260
Úsh som
Taqyryby: Úsh som
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ańyz týraly, Qojanasyr týraly alǵan bilimderin damyta otyryp, mánerlep túsinip oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti:
1. Qazaq aýyz ádebıetindegi taǵy bir ańyz keıipkeri Aldar Kósemen tanystyrý.
2. Ańyzdyń mazmunyn aıta otyryp, óz oılaryn qosýǵa, pikir aıtýǵa daǵdylandyrý.
3. Ómirde adam boıynda kezdesetin jaman ádetterden aýlaq bolý, ótirik aıtpaý, adamdardy aldamaý sıaqty jaqsy qasıetterdi boılaryna sińirý.
Kórnekilikter: ańyz týraly jazylǵan anyqtama, oqýlyqtyń 61 - betindegi sýretter.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Ádisi: suraq jaýap, sýret boıynsha áńgime, problemalyq jaǵdaıatty sheshý
Sabaqtyń jospary men barysy
Uıymdastyrý kezeńi
Qaıyrly kún dostarym
Qaıyrly kún bolsyn.
Juma kúnniń sáti,
Sáttilikke tolsyn
Bizdiń alar baǵamyz
Kileń bestik bolsyn
Úı tapsyrmasyn tekserý
a) Qojanasyr men Aldar Kóse áńgimesi boıynsha túsingenin suraý.
- Osynyń aldynda qandaı mátin oqydyq? Bul eki áńgimeni ne nársege jatqyzýǵa bolady? Ańyz degenimiz ne? Balalar biz oqyp jatqan bólim qalaı atalady? Ómirde bolǵan adam basyna quralǵan áńgime qalaı atalady?
Atadan qalǵan asyl mura
Ertegi, ańyz, tórt túlik týraly jyr
Kirispe bólim
Endeshe, biz búgin sendermen taǵyda bir ańyz áńgimemen tanysamyz. Bul áńgimeniń atyn myna sózjumbaq sheshý arqyly bilemiz.
túlki
ashqaraq
saqına
qoı
Qylmoıyn
Balalar, bizdiń qazaq halqynda úsh qasıetti san bolyp sanalady.
Úsh sanyna baılanysty ne bilesińder?
Úsh jurt(naǵashy, óz jurty, qaıyn jurty)
Úsh arsyz(uıqy, kúlki, tamaq)
Som degen sózdiń maǵynasyn bilesińder me?
Biz egemendik alǵanǵa deıin bizdiń aqshamyz som bolǵan. Qazirgi kezde qyrǵyz halqynyń aqshasy som dep atalady.
Sergitý sáti
Aǵashtar da terbelip,
Jerge tústi japyraq
Al, qanekeı jınaıyq
Sebetterge molyraq
Jańa sabaq
a) muǵalimniń oqýy
á) oqýshylardyń oqýy
Mátinmen jumys
Mátin sońyndaǵy suraqtarǵa jaýap alý arqyly shyǵarmashylyq tapsyrma oryndatý.
Dáptermen jumys
Seniń oıyńsha Aldar Kóseniń qylyǵy durys pa?
Durys bolsa nesimen durys?
Qate bolsa nesimen qate?
Bir - eki sóılemmen óz oılaryn bildirý.
Qorytyndy
Sabaqty sahnalyq kórinispen qorytyndylaý.
Mátindi ótken sabaqtaǵy mátinmen salystyrý
Qojanasyr men Aldar Kóse
Úsh som
Eki mátinniń uqsastyǵyn aıyrmashylyǵyn suraqtar qoıý arqyly oqýshy oıymen taqtaǵa jazý.
Mátin keıipkerlerine minezdeme berý arqyly olardy salystyrý.
♦ Qojanasyr – aldaıdy, kúlkili
♦ Aldar Kóse - aldaıdy, kedeıge kómektesedi
♦ Ekeýi de tapqyr
Úıge tapsyrma
Mátindi mazmundap kelýge daıyndalyp kelý. Aldar Kóse men Qojanasyr týraly qosymsha maǵlumat jınaý.
Oqýshylardyń bilimderin baǵalaý
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ańyz týraly, Qojanasyr týraly alǵan bilimderin damyta otyryp, mánerlep túsinip oqý daǵdylaryn qalyptastyrý.
Sabaqtyń mindeti:
1. Qazaq aýyz ádebıetindegi taǵy bir ańyz keıipkeri Aldar Kósemen tanystyrý.
2. Ańyzdyń mazmunyn aıta otyryp, óz oılaryn qosýǵa, pikir aıtýǵa daǵdylandyrý.
3. Ómirde adam boıynda kezdesetin jaman ádetterden aýlaq bolý, ótirik aıtpaý, adamdardy aldamaý sıaqty jaqsy qasıetterdi boılaryna sińirý.
Kórnekilikter: ańyz týraly jazylǵan anyqtama, oqýlyqtyń 61 - betindegi sýretter.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Ádisi: suraq jaýap, sýret boıynsha áńgime, problemalyq jaǵdaıatty sheshý
Sabaqtyń jospary men barysy
Uıymdastyrý kezeńi
Qaıyrly kún dostarym
Qaıyrly kún bolsyn.
Juma kúnniń sáti,
Sáttilikke tolsyn
Bizdiń alar baǵamyz
Kileń bestik bolsyn
Úı tapsyrmasyn tekserý
a) Qojanasyr men Aldar Kóse áńgimesi boıynsha túsingenin suraý.
- Osynyń aldynda qandaı mátin oqydyq? Bul eki áńgimeni ne nársege jatqyzýǵa bolady? Ańyz degenimiz ne? Balalar biz oqyp jatqan bólim qalaı atalady? Ómirde bolǵan adam basyna quralǵan áńgime qalaı atalady?
Atadan qalǵan asyl mura
Ertegi, ańyz, tórt túlik týraly jyr
Kirispe bólim
Endeshe, biz búgin sendermen taǵyda bir ańyz áńgimemen tanysamyz. Bul áńgimeniń atyn myna sózjumbaq sheshý arqyly bilemiz.
túlki
ashqaraq
saqına
qoı
Qylmoıyn
Balalar, bizdiń qazaq halqynda úsh qasıetti san bolyp sanalady.
Úsh sanyna baılanysty ne bilesińder?
Úsh jurt(naǵashy, óz jurty, qaıyn jurty)
Úsh arsyz(uıqy, kúlki, tamaq)
Som degen sózdiń maǵynasyn bilesińder me?
Biz egemendik alǵanǵa deıin bizdiń aqshamyz som bolǵan. Qazirgi kezde qyrǵyz halqynyń aqshasy som dep atalady.
Sergitý sáti
Aǵashtar da terbelip,
Jerge tústi japyraq
Al, qanekeı jınaıyq
Sebetterge molyraq
Jańa sabaq
a) muǵalimniń oqýy
á) oqýshylardyń oqýy
Mátinmen jumys
Mátin sońyndaǵy suraqtarǵa jaýap alý arqyly shyǵarmashylyq tapsyrma oryndatý.
Dáptermen jumys
Seniń oıyńsha Aldar Kóseniń qylyǵy durys pa?
Durys bolsa nesimen durys?
Qate bolsa nesimen qate?
Bir - eki sóılemmen óz oılaryn bildirý.
Qorytyndy
Sabaqty sahnalyq kórinispen qorytyndylaý.
Mátindi ótken sabaqtaǵy mátinmen salystyrý
Qojanasyr men Aldar Kóse
Úsh som
Eki mátinniń uqsastyǵyn aıyrmashylyǵyn suraqtar qoıý arqyly oqýshy oıymen taqtaǵa jazý.
Mátin keıipkerlerine minezdeme berý arqyly olardy salystyrý.
♦ Qojanasyr – aldaıdy, kúlkili
♦ Aldar Kóse - aldaıdy, kedeıge kómektesedi
♦ Ekeýi de tapqyr
Úıge tapsyrma
Mátindi mazmundap kelýge daıyndalyp kelý. Aldar Kóse men Qojanasyr týraly qosymsha maǵlumat jınaý.
Oqýshylardyń bilimderin baǵalaý