Ustaz jáne ata - ana.
Ustazdar aldynda turǵan basty mindet ata - ananyń mekteppen baılanysyn kúsheıtý. Sol maqsatta ózimniń jasap jatqan jumysymnyń bir kórinisimen sizdermen bólisýdi jón kórdim áriptester! Endeshe iske sát!
Ata - analardyń mekteppen baılanysyn jetildirý tájirıbemnen.
Ustazdarǵa ádistemelik kómek.
Ustaz jáne ata - ana.
«Ul tárbıeleı otyryp, jer ıesin tárbıeleımiz, qyz tárbıeleı otyryp, ultty tárbıeleımiz». Iá, osy bir sóz tóńiregine túńilsek kóp maǵyna jatyr. Otbasyndaǵy tárbıe árbir músheniń ózin - ózin saqtaý, urpaqty jalǵastyrý, ózin - ózi syılaý qajettiginen týyndaıdy. Otbasynda adamnyń jeke basynyń qasıeti qalyptasady. Balany durys tárbıeleý otbasynda, aldymen, januıa jaǵdaıynda, moraldyq - psıhologıalyq ahýal, tatýlyq pen ózara túsinistik, súıispenshilik pen syılastyq, aýyzbirshilik, otbasy músheleriniń bir - birine degen qurmet sezimderi, ıaǵnı, otbasyndaǵy kirshiksiz taza, móldir kóńil - kúıine tikeleı yqpal etedi.
Balaǵa degen taza kóńildi, janashyrlyqty, ata - analardyń balalaryna degen meıirimi men qamqorlyǵy, balalary úshin otqa da, sýǵa da túsýge ázirligi, ómirlik aýyrtpalyqtar men qıyndyqtardy jeńý otbasynda qalyptasady. Al, mektep tabaldyryǵyn alǵash attaǵan jas búldirshinderdi alǵashqy ustazdary qarsy alyp, olardyń ata - analarymen tyǵyz baılanys jasaý ustazdyń mindeti dep esepteımin. Ózimniń 35 jyldyq tájirıbeme súıensem, synybyma qabyldanǵan shákirtterime sapaly bilimmen sanaly tártip berýmen qatar olardyń ata - analaryn mekteppen, ustazben baılanysyn kúsheıtý maqsatynda bar kúsh jigerimdi jumsap otyramyn. Mysaly: Alǵash ata - analaryn jınalysyn ótkizip, sol ata - analar týraly suraq - jaýap anketasyn toltyrtý arqyly kóp maǵlumattar alamyn. Ata - anasynyń turǵylyqty jerin, jumys orynyn, otbasy múshelerin, oqýshynyń jas kezinde qandaı aýrýmen aýyrǵanyn, úıdegi minezin, jaqsy kóretin tamaǵy men zattaryn, minezi, aǵaıyn - týma týyspen qarym qatynasyn, oqýshynyń jeke oqý bólmesiniń jasaqtalýy, qandaı ónerge beıim ekendigin, tolyq, tolyq emes otbasyn, az qamtylǵan otbasyn basty nazarǵa alamyn. Úıde oqýshynyń minezine áser etetindeı olqylyqtardyń bolý, bolmaıtyndyǵyn anyqtap alamyn. Únemi (urys - keris, ishkilik) t. b. Keste boıynsha ár apta saıyn úsh ata - anany sabaqqa qatystyryp, pikilerin arnaıy dápterge jazdyryp alamyn. Ózimde aptanyń senbi kúni eki oqýshynyń úıine baryp, nemen aınalysyp jatqanyn, sol aptadaǵy oqýshynyń bilimi men tártibi, oqý - quraldarynyń ustalý jáıi týraly ata - analarymen pikir almasyp turamyn. Aı saıynǵy ata - analar jınalysynda, ózim túrli jańa formattaǵy trenıńter ótkizip, ata - analarǵa berilgen baıandamany talqylaımyz. Sóıtip, buǵan ata - anada, oqýshyda kóndigedi. Jumysyńda sapa bolady. Tárbıelik sharaǵa mindetti túrde túgel qatysýyn qadaǵalap otyramyn. Áke - shesheniń jeke basty úlgi - ónegeleri balanyń durys tárbıeleýiniń eń yqpaldy quraly bolyp sanalady. Ata - analardyń úlgi - ónegesiniń tárbıelik máni balalarǵa tán úlkenderge, olar tarapynan jasalatyn jaqsy ıgilikti is - áreketterge elikteýshilikpen týyndaıdy. Óıtkeni, bala boıyna jetkilikti ómirlik tájirıbe, beıimdilik pen ıkemdilik áli de bolsa tolyq qalyptasyp bitpegendikten, ol úlkenderdiń minez-qulqyna, júris - turysyna, suhbattasý mánerine, is - áreketine, basqalarmen ara - qatynasyna elikteıdi. Mekteptiń tártibine kónedi. Olaı bolsa, áke - sheshe qarym - qatynasy, ózara syılastyǵy, bir - birin qadirleı, maqtan tuta bilýleri, úı sharýashylyǵyn kelise otyryp sheshýleri bir - birine kómektesip otyrýlary, ózara suhbattasý qalyptary, bala úlgi - ónege tutyp, qabyldap alyp, óziniń is - áreketinde jasaýǵa tyrysatyn qylyqtarynyń sıpatyn quraıdy. Úlgi ónegelik baǵdarshamy retinde qabyldanady. Otbasylyq tárbıe bala táliminiń máni bala nárestelik shaǵynan erjetip, oń - solyn tanı bastaǵan shaq aralyǵyndaǵy úrdisiniń mazmunyn quraıtyndyǵy naqty turmystyq, tárbıesi jáne ónegelik úlgiler negizinde pysyqtalady. Ata - ana tárbıesi qoǵamdyq tárbıemen ushtasady, birin - biri tolyqtyrady. Ata - ana tárbıesi tereń ata - analyq súıispenshilik pen qamqorlyqqa toly bolsa, qoǵamdyq tárbıe balalardyń ózin kópshilik ortada ustaı bilý qalyptaryna tálimdeıdi.
Jan - Jak Rýsso «Bala týǵanda aq qaǵazdaı bolyp týady, onyń ústine shımaıdy qalaı salsań qaǵaz betine solaı túsedi, bala tárbıesi de sol sıaqty, óziń qalaı tárbıeleseń, ol solaı tárbıelenedi» degen eken.
Budan shyǵatyn túıin, bala tárbıesine eń aldymen onyń ata - anasynyń eńbekqorlyǵy, ustamdylyǵy, aqyl - oıy,
sana - sezimi, adamgershiligi áser etpek. Bala – ata - ananyń ǵana emes, ulys pen ulttyń erteńgisi, keler tarıhqa amanat. Jas urpaqty jan - jaqty jetilgen, aqyl - parasatty, oı - órisi bıik azamat etip tárbıeleý qoǵamymyzdyń eń ózekti máselesi. Mektep pen otbasynyń yntymaqtastyǵyn júzege asyrýda synyp jetekshisi negizgi ról atqarady. Otbasymen júrgiziletin jumystardy qazirgi ýaqyt talabyna saı etip uıymdastyrý synyp jetekshisiniń mańyzdy mindetteriniń biri dep esepteımin. Endeshe, iske sát, áriptester!
Synyptyń aryn oılaımyn.
Ata - anamen baılanysty qoldaımyn.
Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany, Qulsary qalasy,
№9 jalpy orta bilim beretin mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi
Esenova Láılá Baıtollaqyzy
Ata - analardyń mekteppen baılanysyn jetildirý tájirıbemnen.
Ustazdarǵa ádistemelik kómek.
Ustaz jáne ata - ana.
«Ul tárbıeleı otyryp, jer ıesin tárbıeleımiz, qyz tárbıeleı otyryp, ultty tárbıeleımiz». Iá, osy bir sóz tóńiregine túńilsek kóp maǵyna jatyr. Otbasyndaǵy tárbıe árbir músheniń ózin - ózin saqtaý, urpaqty jalǵastyrý, ózin - ózi syılaý qajettiginen týyndaıdy. Otbasynda adamnyń jeke basynyń qasıeti qalyptasady. Balany durys tárbıeleý otbasynda, aldymen, januıa jaǵdaıynda, moraldyq - psıhologıalyq ahýal, tatýlyq pen ózara túsinistik, súıispenshilik pen syılastyq, aýyzbirshilik, otbasy músheleriniń bir - birine degen qurmet sezimderi, ıaǵnı, otbasyndaǵy kirshiksiz taza, móldir kóńil - kúıine tikeleı yqpal etedi.
Balaǵa degen taza kóńildi, janashyrlyqty, ata - analardyń balalaryna degen meıirimi men qamqorlyǵy, balalary úshin otqa da, sýǵa da túsýge ázirligi, ómirlik aýyrtpalyqtar men qıyndyqtardy jeńý otbasynda qalyptasady. Al, mektep tabaldyryǵyn alǵash attaǵan jas búldirshinderdi alǵashqy ustazdary qarsy alyp, olardyń ata - analarymen tyǵyz baılanys jasaý ustazdyń mindeti dep esepteımin. Ózimniń 35 jyldyq tájirıbeme súıensem, synybyma qabyldanǵan shákirtterime sapaly bilimmen sanaly tártip berýmen qatar olardyń ata - analaryn mekteppen, ustazben baılanysyn kúsheıtý maqsatynda bar kúsh jigerimdi jumsap otyramyn. Mysaly: Alǵash ata - analaryn jınalysyn ótkizip, sol ata - analar týraly suraq - jaýap anketasyn toltyrtý arqyly kóp maǵlumattar alamyn. Ata - anasynyń turǵylyqty jerin, jumys orynyn, otbasy múshelerin, oqýshynyń jas kezinde qandaı aýrýmen aýyrǵanyn, úıdegi minezin, jaqsy kóretin tamaǵy men zattaryn, minezi, aǵaıyn - týma týyspen qarym qatynasyn, oqýshynyń jeke oqý bólmesiniń jasaqtalýy, qandaı ónerge beıim ekendigin, tolyq, tolyq emes otbasyn, az qamtylǵan otbasyn basty nazarǵa alamyn. Úıde oqýshynyń minezine áser etetindeı olqylyqtardyń bolý, bolmaıtyndyǵyn anyqtap alamyn. Únemi (urys - keris, ishkilik) t. b. Keste boıynsha ár apta saıyn úsh ata - anany sabaqqa qatystyryp, pikilerin arnaıy dápterge jazdyryp alamyn. Ózimde aptanyń senbi kúni eki oqýshynyń úıine baryp, nemen aınalysyp jatqanyn, sol aptadaǵy oqýshynyń bilimi men tártibi, oqý - quraldarynyń ustalý jáıi týraly ata - analarymen pikir almasyp turamyn. Aı saıynǵy ata - analar jınalysynda, ózim túrli jańa formattaǵy trenıńter ótkizip, ata - analarǵa berilgen baıandamany talqylaımyz. Sóıtip, buǵan ata - anada, oqýshyda kóndigedi. Jumysyńda sapa bolady. Tárbıelik sharaǵa mindetti túrde túgel qatysýyn qadaǵalap otyramyn. Áke - shesheniń jeke basty úlgi - ónegeleri balanyń durys tárbıeleýiniń eń yqpaldy quraly bolyp sanalady. Ata - analardyń úlgi - ónegesiniń tárbıelik máni balalarǵa tán úlkenderge, olar tarapynan jasalatyn jaqsy ıgilikti is - áreketterge elikteýshilikpen týyndaıdy. Óıtkeni, bala boıyna jetkilikti ómirlik tájirıbe, beıimdilik pen ıkemdilik áli de bolsa tolyq qalyptasyp bitpegendikten, ol úlkenderdiń minez-qulqyna, júris - turysyna, suhbattasý mánerine, is - áreketine, basqalarmen ara - qatynasyna elikteıdi. Mekteptiń tártibine kónedi. Olaı bolsa, áke - sheshe qarym - qatynasy, ózara syılastyǵy, bir - birin qadirleı, maqtan tuta bilýleri, úı sharýashylyǵyn kelise otyryp sheshýleri bir - birine kómektesip otyrýlary, ózara suhbattasý qalyptary, bala úlgi - ónege tutyp, qabyldap alyp, óziniń is - áreketinde jasaýǵa tyrysatyn qylyqtarynyń sıpatyn quraıdy. Úlgi ónegelik baǵdarshamy retinde qabyldanady. Otbasylyq tárbıe bala táliminiń máni bala nárestelik shaǵynan erjetip, oń - solyn tanı bastaǵan shaq aralyǵyndaǵy úrdisiniń mazmunyn quraıtyndyǵy naqty turmystyq, tárbıesi jáne ónegelik úlgiler negizinde pysyqtalady. Ata - ana tárbıesi qoǵamdyq tárbıemen ushtasady, birin - biri tolyqtyrady. Ata - ana tárbıesi tereń ata - analyq súıispenshilik pen qamqorlyqqa toly bolsa, qoǵamdyq tárbıe balalardyń ózin kópshilik ortada ustaı bilý qalyptaryna tálimdeıdi.
Jan - Jak Rýsso «Bala týǵanda aq qaǵazdaı bolyp týady, onyń ústine shımaıdy qalaı salsań qaǵaz betine solaı túsedi, bala tárbıesi de sol sıaqty, óziń qalaı tárbıeleseń, ol solaı tárbıelenedi» degen eken.
Budan shyǵatyn túıin, bala tárbıesine eń aldymen onyń ata - anasynyń eńbekqorlyǵy, ustamdylyǵy, aqyl - oıy,
sana - sezimi, adamgershiligi áser etpek. Bala – ata - ananyń ǵana emes, ulys pen ulttyń erteńgisi, keler tarıhqa amanat. Jas urpaqty jan - jaqty jetilgen, aqyl - parasatty, oı - órisi bıik azamat etip tárbıeleý qoǵamymyzdyń eń ózekti máselesi. Mektep pen otbasynyń yntymaqtastyǵyn júzege asyrýda synyp jetekshisi negizgi ról atqarady. Otbasymen júrgiziletin jumystardy qazirgi ýaqyt talabyna saı etip uıymdastyrý synyp jetekshisiniń mańyzdy mindetteriniń biri dep esepteımin. Endeshe, iske sát, áriptester!
Synyptyń aryn oılaımyn.
Ata - anamen baılanysty qoldaımyn.
Atyraý oblysy, Jylyoı aýdany, Qulsary qalasy,
№9 jalpy orta bilim beretin mektep
Bastaýysh synyp muǵalimi
Esenova Láılá Baıtollaqyzy
You Might Also Like
