InfoHub Logo

Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdiligi: Úısinderdiń mal sharýashylyǵymen, eginshilikpen aınalysyp, metal óńdep, turmystyq buıymdardy ózderi jasaǵanyn, salt - dástúri men dinı uǵymdaryn oqýshylarǵa túsindirý.
2. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń ótken sabaqtan alǵan bilimderin paıdalana otyryp, salystyra bilýge úıretý, tapsyrmalar berý arqyly oıyn damytý.
3. Tárbıeliligi: Úısinderdiń sharýashylyqty ónerdi damytý arqyly dúnıe júzilik ónerdiń kórmesine úles qosqanyna toqtala otyryp, oqýshylardy izgi dástúrlerge tárbıeleý.
Túri: Interaktıvti sabaq.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, slaıdtar, QR ákimshilik kartasy, qosymsha ádebıetter.
Sabaqtyń júrisi:

İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasy men ótken taqyryptar boıynsha deńgeılik tapsyrmalar.
1.«Fýtbol» oıyny. Jyldamdatpa suraqtar.
2. «Bul kim?» Tarıhı tulǵalar týraly.
3. «Synaq hat». Mátin tolyqtyrý.
4. «Tarıhı qamal». Pıktogram.

İİİ. Jańa sabaqtyń jospary:
- Úısinderdiń sharýashylyǵy men turmysy.
- Eginshilik pen otyryqshylyq.
- Túrli kásipshilik.
- Salt - dástúri men dinı túsinikteri.
1. Mal sharýashylyǵy. a/ Kóshpeli mal sharýashylyǵy.
b/ Jartylaı kóshpeli mal sharýashylyǵy.
Úısinderdiń kóp ósirgen maly - jylqy men qoı. Az ósirgen maly - sıyr.
Oqýshylar tórt túlik pirlerin ataıdy. Maqal - mátel aıtylady. Slaıdtaǵy sýretke qarap, áńgime qurastyrady.
2. Eginshilik pen otyryqshylyq. Problemalyq suraqtar arqyly taqyryp mazmuny ashyla túsedi: Nelikten egin egý úısinderge qolaıly boldy?
Olar egin ekken Shý, Talas, İle ózenderin oqýshylar kartadan kórsetedi.
Mátinmen jumys: Úısinderdiń egin ekkenin dáleldeıtin joldardy mátinnen taýyp oqý. Aqtas qonysy týraly derek. Úısinderde qala bolǵandyǵy týraly qytaı tarıhshylary qaldyrǵan derekter aıtylady.
Suraqtar: «Qyrman degen ne? Qyrmannan astyq qaıda barady?» «Qyrman basynda» kartınasymen jumys. Qazaqstanda tyńnyń ıgerilýi týraly.
3. Túrli kásipshilik. Tirek kestemen túsindiriledi. Oqýshylar burynǵy bilimderin paıdalanyp, tirek kestesimen ózderi jumys jasaıdy. Zerger, usta týraly túsinikter suralady. Aýyzsha áńgime: «Meniń atam usta bolǵan». Saq kásipterimen salystyrý. «Jaıma órmek» kartınasymen jumys.
Kásip túrleri:
1. Metal óńdeý
2. Ustalyq
3. Zergerlik
4. Toqymashylyq
5. Qumyrashylyq
6. Teri óńdeý
4. Salt - dástúri men dinı nanymdary. Oqýshylardyń 3 tobyna mátin boıynsha tapsyrma beriledi:
a/ birin - biri oqytý ádisi;
b/ mátindi josparlaý;
Jospary: a/ zerttelýi; á/ obalar qurylysy; b/ jerleý rásimi;
Oqýshylar mátin boıynsha túsinikterin aıtady. Álemdegi bedeldi dinderdi atalady.( Islam, hrıstıan, býdda). Islam - taza din.

İÚ. Bekitý. «Biz ne bildik?»
1. Tirek sózdermen jumys.(úısin, jylqy, túıe)
2. Tarıhı basqatyrǵysh sheshý.(teri óńdeý, eginshilik, qumyrashylyq, kóshpeli)
3. Joramal dıktant.(Berilgen sózderdi ornyna qoıý)
4. Venn dıagramsy.(Úısinder men saqtardy salystyrý)

Ú. Jańa sabaqty qorytyndylaý.
Úısinder - Qazaq halqynyń qalyptasýyna áser etken taıpalardyń biri. Qazaq halqynyń sharýashylyǵynyń, óneriniń, mádenıetiniń damýyna zor úles qosty. Úısin ónerindegi tabystar dúnıejúzilik ónerdiń kórmesinde óz úlesin qosty.

Úİ. İzdenis jumystaryn tekserý.
Úİİ. Baǵalaý.
Úİİİ. Úıge tapsyrma: 17 - taqyrypty oqý, izdenis jumystaryn jalǵastyrý, «Úısinderdiń salt - dástúri - qazaq halqynyń salt - dástúriniń bastaýy» taqyrybynda áńgime jazý.