Ádeptilik – adamgershilik bastaýy
9 - synyptaǵy «Ózin - ózi taný» páni boıynsha ótkizgen ashyq sabaq.
Sabaqtyń taqyryby: Ádeptilik – adamgershilik bastaýy
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ádeptilik, ınabattylyq syılastyq týraly túsinikterin keńeıtý.
Sabaqtyń mindetteri: 1. Ádeptilik, ınabattylyq, syılastyqtyń adamı qarym - qatynastaǵy mánin ashý.
2. İzetti, syılastyqty qarym - qatynas jasaý iskerlikterin damytý.
3. Ádeptilikke, izettilikke, ınabattylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta, Abaı, Shákárim shyǵarmalary, maqal - mátelder jınaǵy, jetondar.
Sabaqtyń barysy:
1. Shattyq sheńberi: Oqýshylar ótken sabaqtaǵy ózara syılastyq qarym – qatynastardyń adam ómirindegi mánin túsindirý maqsatynda bir - birine jaqsy sózder aıta bastaıdy: Qaıyrly kún! Allanyń nury jaýsyn! Kúnniń shapaǵatyna bólen! Ár kúniń nurly bolsyn! Kóktem shýaqty bolsyn! Sáttilik tileımin!
2/. Oılanaıyq, pikirleseıik.
1. Ádeptilik – adamgershilik bastaýy degendi qalaı túsinesiń?
2. Óz áreketińnen nemese dosyńnyń áreketinen uıalǵan keziń boldy ma?
3. Sálem – sózdiń anasy degendi qalaı túsinesiń?
4. Ádep pen quqyqtyń baılanysy bar ma?
5. Ádep otbasynan bastalady degenge qalaı qaraısyń?
3. Mátinmen jumys.
a/. M. Áýezovtiń «Abaı joly»epopeıasyndaǵy otbasy ádebi týraly túsinik berý./Mátinnen úzindi slaıdtan kórsetiledi /.... Osy jıynǵa qaraǵan betimen, eki joldasynan ozyp kep buryn túsken Abaıdyń atyn bireý alyp kete berdi. Bala kóp ishinen, eń aldymen óziniń sheshesin kórip, soǵan qaraı júre berip edi sheshesi anadaı jerde turyp: - Áı, shyraǵym balam, áýeli ar jaǵyńda ákeń tur... Sálem ber! – dedi.
Abaı jalt qarap baryp jańa kórdi. Anadaı jerde, qonaq úıdiń syrtynda, qasynda eki - úsh úlken kisi bar - ákesi Qunanbaı tur eken. Yńǵaısyzdyqpen qysylyp qalǵan bala, sheshesiniń sondaılyq salqyn sabyrdyń mánin uqty da, ákesine qaraı tez buryldy. ( M. Áýezov. “Abaı joly”)
á/. 2 - mátinnen úzindi oqýlyqtan alynady/... Ata - eneńdi renjitpe, jerge qaratpa. Eneńniń qolynan beınetin al. Baıqaımyn, olar da ózimiz sıaqty momyn adamdar kórinedi. «Otymnyń aldy, sýymnyń tunyǵy,- dep eneń baıǵustyń kórgen betten - aq saǵan emirengenin aıtsańshy. Endi qaıtsin, bul shańyraqqa tuńǵysh túsken kelini ekensiń. Sol nıetinen tabyla kór, balam.»
4. Dáıeksóz. Oqýshylarǵa ádep, adamgershilikti sıpattaıtyn sózder jazylǵan jetondar taratylady. Oqýshylar jetondaǵy sózderge baılanysty maqal - mátelder, naqyl sózder aıtady. Jetondaǵy sózder tizbegi: Ádep, sypaıylyq, qamqorlyq, úlkendi syılaý, keshirim, sálem berý, sóıleý ádebi, qarapaıymdylyq, kishipeıildilik.
1. Ádepti eldiń balasy alystan sálem beredi.
2. Ádeptilik belgisi ıilip sálem bergeni.
3. Adamnyń adamgershiligi jaqsy ustazdan bolady./Abaı/.
4. Meıirimdilikti anadan úıren, ádeptilikti danadan úıren.
5. Úlkenniń aqylyn tyńdaý, sózge toqtaý, úlken - kishini syılaý - ınabattylyq kórinisi.
6. Shynaıy sypaıygershilik adamdarǵa tilektestikpen qaraýdan quralady.
8. Jaqsy kisi keshirimdi bolady.
9. Jutpaı turyp shaınap al, Sóılemeı turyp, oılap al.
10. Qarapaıymdylyq - moraldyq sulýlyqtyń basty sharty.
11. Kishipeıildiliktiń jetimsizdigi – aqyldyń jetimsizdigi.
5. Jaǵdaıatty taldaý. a/. Arman bir top balamen sabaqtan kele jatqany sol edi, aýlada otyrǵan úlken kisiler:- Osy bala jaqsy bala, túbinde jaqsy azamat bolady,- dep maqtaı jóneldi./Arman týraly bul pikirdiń qalyptasýynyń syry nede?/
á/. Oqýshylar ekinshi jaǵdaıatty ózderi qurastyrady./Ómirden mysal keltirińder/.
6. Jańa aqparat. Muǵalim ádeptilikke ınabattylyq, sypaıylyq, izettilik, kórkem minezder, qarapaıymdylyq, tárbıelilik jatatyndyǵy týraly, al ádepti adam - adamgershiligi bar adam, demek ádep - adamgershilik bastaýy ekendigi týraly sóz etedi. Ádep pen salt - sana sabaqtastyǵyna mysal keltire otyryp áńgimeleıdi. QR - ń Konstıtýsıasynan, Muhammed paıǵambardyń hadısterinen úzindi keltire otyryp, ádeptiń tártip normalary, quqyq normalarynyń bastaýy ekenin túsindiredi.
7. Tynyshtyq sáti. Oqýshylar óz erkimen kózderin jumyp, oısha «Ádep» kemesine otyryp, «Adamgershilik» aýylyna sapar shegedi.
8. Shyǵarmashylyq jumys. «Ádeptilik álippesin»qurastyryńdar.
Ádeptilik
↓
Sálemdesý
Jol berý
Ata - anany tyńdaý
Jaı sóıleý
Úlkenderdiń áńgimesine aralaspaý
Úlkenderdi syılaý
Qamqorlyq jasaý
9. Júrekten – júrekke./ Oqýshylar júrekshege ádeptilikke baılanysty tilekterin jazyp, bir - birine tapsyrady.
Óreskel bolma! Tártipti bol! Ibaly bol! Keshirimdi bol! Úlkendi syıla! Úlkenniń aldyn kesip ótpe! Qatty kúlme! Úıge júgirip kirme! Kishipeıil bol!
Sabaqtyń taqyryby: Ádeptilik – adamgershilik bastaýy
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardyń ádeptilik, ınabattylyq syılastyq týraly túsinikterin keńeıtý.
Sabaqtyń mindetteri: 1. Ádeptilik, ınabattylyq, syılastyqtyń adamı qarym - qatynastaǵy mánin ashý.
2. İzetti, syılastyqty qarym - qatynas jasaý iskerlikterin damytý.
3. Ádeptilikke, izettilikke, ınabattylyqqa tárbıeleý.
Kórnekilikteri: ınteraktıvti taqta, Abaı, Shákárim shyǵarmalary, maqal - mátelder jınaǵy, jetondar.
Sabaqtyń barysy:
1. Shattyq sheńberi: Oqýshylar ótken sabaqtaǵy ózara syılastyq qarym – qatynastardyń adam ómirindegi mánin túsindirý maqsatynda bir - birine jaqsy sózder aıta bastaıdy: Qaıyrly kún! Allanyń nury jaýsyn! Kúnniń shapaǵatyna bólen! Ár kúniń nurly bolsyn! Kóktem shýaqty bolsyn! Sáttilik tileımin!
2/. Oılanaıyq, pikirleseıik.
1. Ádeptilik – adamgershilik bastaýy degendi qalaı túsinesiń?
2. Óz áreketińnen nemese dosyńnyń áreketinen uıalǵan keziń boldy ma?
3. Sálem – sózdiń anasy degendi qalaı túsinesiń?
4. Ádep pen quqyqtyń baılanysy bar ma?
5. Ádep otbasynan bastalady degenge qalaı qaraısyń?
3. Mátinmen jumys.
a/. M. Áýezovtiń «Abaı joly»epopeıasyndaǵy otbasy ádebi týraly túsinik berý./Mátinnen úzindi slaıdtan kórsetiledi /.... Osy jıynǵa qaraǵan betimen, eki joldasynan ozyp kep buryn túsken Abaıdyń atyn bireý alyp kete berdi. Bala kóp ishinen, eń aldymen óziniń sheshesin kórip, soǵan qaraı júre berip edi sheshesi anadaı jerde turyp: - Áı, shyraǵym balam, áýeli ar jaǵyńda ákeń tur... Sálem ber! – dedi.
Abaı jalt qarap baryp jańa kórdi. Anadaı jerde, qonaq úıdiń syrtynda, qasynda eki - úsh úlken kisi bar - ákesi Qunanbaı tur eken. Yńǵaısyzdyqpen qysylyp qalǵan bala, sheshesiniń sondaılyq salqyn sabyrdyń mánin uqty da, ákesine qaraı tez buryldy. ( M. Áýezov. “Abaı joly”)
á/. 2 - mátinnen úzindi oqýlyqtan alynady/... Ata - eneńdi renjitpe, jerge qaratpa. Eneńniń qolynan beınetin al. Baıqaımyn, olar da ózimiz sıaqty momyn adamdar kórinedi. «Otymnyń aldy, sýymnyń tunyǵy,- dep eneń baıǵustyń kórgen betten - aq saǵan emirengenin aıtsańshy. Endi qaıtsin, bul shańyraqqa tuńǵysh túsken kelini ekensiń. Sol nıetinen tabyla kór, balam.»
4. Dáıeksóz. Oqýshylarǵa ádep, adamgershilikti sıpattaıtyn sózder jazylǵan jetondar taratylady. Oqýshylar jetondaǵy sózderge baılanysty maqal - mátelder, naqyl sózder aıtady. Jetondaǵy sózder tizbegi: Ádep, sypaıylyq, qamqorlyq, úlkendi syılaý, keshirim, sálem berý, sóıleý ádebi, qarapaıymdylyq, kishipeıildilik.
1. Ádepti eldiń balasy alystan sálem beredi.
2. Ádeptilik belgisi ıilip sálem bergeni.
3. Adamnyń adamgershiligi jaqsy ustazdan bolady./Abaı/.
4. Meıirimdilikti anadan úıren, ádeptilikti danadan úıren.
5. Úlkenniń aqylyn tyńdaý, sózge toqtaý, úlken - kishini syılaý - ınabattylyq kórinisi.
6. Shynaıy sypaıygershilik adamdarǵa tilektestikpen qaraýdan quralady.
8. Jaqsy kisi keshirimdi bolady.
9. Jutpaı turyp shaınap al, Sóılemeı turyp, oılap al.
10. Qarapaıymdylyq - moraldyq sulýlyqtyń basty sharty.
11. Kishipeıildiliktiń jetimsizdigi – aqyldyń jetimsizdigi.
5. Jaǵdaıatty taldaý. a/. Arman bir top balamen sabaqtan kele jatqany sol edi, aýlada otyrǵan úlken kisiler:- Osy bala jaqsy bala, túbinde jaqsy azamat bolady,- dep maqtaı jóneldi./Arman týraly bul pikirdiń qalyptasýynyń syry nede?/
á/. Oqýshylar ekinshi jaǵdaıatty ózderi qurastyrady./Ómirden mysal keltirińder/.
6. Jańa aqparat. Muǵalim ádeptilikke ınabattylyq, sypaıylyq, izettilik, kórkem minezder, qarapaıymdylyq, tárbıelilik jatatyndyǵy týraly, al ádepti adam - adamgershiligi bar adam, demek ádep - adamgershilik bastaýy ekendigi týraly sóz etedi. Ádep pen salt - sana sabaqtastyǵyna mysal keltire otyryp áńgimeleıdi. QR - ń Konstıtýsıasynan, Muhammed paıǵambardyń hadısterinen úzindi keltire otyryp, ádeptiń tártip normalary, quqyq normalarynyń bastaýy ekenin túsindiredi.
7. Tynyshtyq sáti. Oqýshylar óz erkimen kózderin jumyp, oısha «Ádep» kemesine otyryp, «Adamgershilik» aýylyna sapar shegedi.
8. Shyǵarmashylyq jumys. «Ádeptilik álippesin»qurastyryńdar.
Ádeptilik
↓
Sálemdesý
Jol berý
Ata - anany tyńdaý
Jaı sóıleý
Úlkenderdiń áńgimesine aralaspaý
Úlkenderdi syılaý
Qamqorlyq jasaý
9. Júrekten – júrekke./ Oqýshylar júrekshege ádeptilikke baılanysty tilekterin jazyp, bir - birine tapsyrady.
Óreskel bolma! Tártipti bol! Ibaly bol! Keshirimdi bol! Úlkendi syıla! Úlkenniń aldyn kesip ótpe! Qatty kúlme! Úıge júgirip kirme! Kishipeıil bol!
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
