Ne kúshti – sebep bolǵan taǵdyr kúshti,
Sol bıler ómirdegi kóp jumysty.
Elsizde bıylǵy qys jalǵyz jatyp,
Jazyp em buryn basqa túsken isti.

Kórgendi jáne aıtaıyn onan basqa:
Bir kúni aǵaıyndar shaqyrdy asqa.
Qonaq bop, onshaqty kún júrip qaldym,
Jánibek, Qyzyl ózen, Baqanasqa.

Eki kún Jánibekte qonaq bolyp,
Onan soń Baımurynga bir kún qonyp,
Qabdeshtiń Qadyry kep shaqyrǵan soń,
Men bardym Baqanasqa qaıta sholyp.

Syılady júrgen jerim baryn asyp,
Azyqtan qalam demeı ózi sasyp.
«Men kútem búgin shaldy, men kútem»,– dep.
Esikte beseý-altaý tur talasyp.

Bireýi «tústikke alyp baramyz» dep,
Biri tur «biz qonaqqa alamyz» dep.
Keıidi keıbireýi «bul shal ólse,
Kóre almaı, sózin uqpaı qalamyz» dep.

Bul eldiń baıynan da kedeıi márt,
«Kún uzaı taǵy kel» dep qylady shart.
Astyǵy az, soǵymshasyn erte soıǵan,
Demeıtin «ashyǵamyz», netken jomart.

Oılasam osy ómirdiń syrtqy syryn,
Jádigeı aqsaq kempir boldy túrim,
Maqsatym olaı emes, el túzetpek,
Uǵar dep tym bolmasa myńnan birin,

Sóz tyńdap áıel-erkek aldy qamap,
Oınatqan maımyldaı-aq tamashalap.
Nıet bar mende uqtyrmaq shama kelse,
Aq nıet, adal eńbek, taza talap.

Qonaq qyp, kezek alyp kúndiz-túni
Syılady kútýinde bolmaı mini.
«Aparyp kári ákemdi kútemin» dep,
Tumanbaı alyp ketti juma kúni.

Men bardym shaqyrýshy balaǵa erip,
Qabdesh te qalbaqtady, baryn berip.
Neshe kún tosyp júrgen Tóleý jolda,
Ol kúni qonaq boldym sonda kelip.

Bóger dep, soqpaı óttim Baqanasqa,
Barmaq bop ıesiz qora – Shaqpaq tasqa.
Jolshybaı Baıqoshqarǵa qonyp qalyp,
Kez boldym kenetinen bir naýqasqa.

Taryltty tynysymdy qyryldatyp,
Baılandy jumyrshaqqa zerde qatyp.
Ólem dep, qınalam dep keıigem joq,
Júrekke bir arman tur qatty batyp.

Ol arman – elsiz tamǵa barmaǵanym,
Jan bilmeı, aýlaqta ólip qalmaǵanym
Eshkimge masyl bolmaı ólsem deýshi em,
Osy ma, daǵdyr, maǵan arnaǵanyń!

Sonda ólsem, «elge apar» dep jalynbaımyn,
Aýlymdy kórmedim dep saǵynbaımyn.
Qasyna jaman tamnyń qoıa salsa,
Men sony razylyqpen qabyldaımyn.

Maqsatqa qıyn eken qol jete almaq,
Amalsyz mundaǵy elge boldym salmaq.
Ǵafyr da Ulyqyzda qalǵan joq pa?
Buıyrsa qaıdan oryn, sonda qalmaq.

Boldy da segiz kúndeı dertim aýyr,
Eriksiz Ǵylymbaıdy qyldym jaýyr.
Mıǵraj Qazbaladan dári ákelip,
Sonymen ish júrgizip, boldym táýir.

Birjola jazylǵam joq áli budan,
Buzyldy shirik ókpe burynǵydan.
Kúsh ketip, et arylyp, álsiretip,
Qalyp tur kóterem bop qur shybyn jan.

Daǵdyr-aý, elsizde almaı, saǵan ne ettim,
Kezdeısoq árkimge bir masyl ettiń!
Arqasy Ǵylymbaıdyń bosasyn dep,
Adym jer Kárimqulǵa azar jettim.

Jazam ne munsha qańǵyp, sendelgendeı,
Bireýge mindet artyp, emdelgendeı.
Qalymjan aýrý shaldy kútip otyr,
Kóterem, aryq malǵa jem bergendeı.

Saý bolsam, munda búıtip qalar ma edim,
Mazasyn árkimniń bir alar ma edim?
Darıǵa-aı! Densaýlyǵym qaıta kelip,
Qorama elsizdegi barar ma edim!

Júrsem-aý sý ákelip, otyn tasyp,
Ot jaǵyp, shaı qaınatyp, etimdi asyp.
Árkimge «renjidi-aý» dep bir jaltaqtap.
Qan jutyp otyrǵansha, qaıǵy basyp.

Ornymnan úsh umtylyp turam azar,
Qarbanyp, qaıratym joq azyq tabar.
Qasymda jumsaıtuǵyn balam da joq,
Kelmeı tur tym bolmasa elden habar.

Jaqyn dep, keıbireýge aıtsam ymdap,
Oılaımyn kete me dep, júre tyńdap,
Iesiz jalǵyz atym japanda júr,
Kisim joq kórip keler astyrtyndap.

---