- 05 naý. 2024 01:08
- 213
Zat esim
Taqyryby: Zat esim (slaıd)
Maqsaty:
1. Elestetý arqyly oqýshylardyń shyǵarmashylyq oılaý qabiletin, gramatıkalyq tapsyrmalar arqyly teorıalyq oılaýyn, tilin damytý
2. Zat esim uǵymy týraly bilimderin tolyqtyrý, tıanaqtaý. Óz betinshe jumys jasaýǵa baýlý.
3. Uıymshyldyqqa, dostyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq jaýap, damytý, izdestirý;
Sabaqtyń túri: Zertteý sabaǵy.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi
Qaıyrly tań dostym!
Qaıyrly kún bolsyn!
Besinshi kúnimiz,
Sáttilikke tolsyn.
Bizdiń alar baǵamyz,
Kileń bestik bolsyn.
Úı jumysyn tekserý
Taza jazý mınýty
Zz Zz Zz Zz Zz Zz
Oı jumbaq
- Ol... aspanda da, jerde de bolady,
shóleıt jerlerde de júredi,...
Ata - ájelerińniń qolynda da bolýy múmkin,
ol - partanyń ústinde de jatýy múmkin,
ony jeýge de bolady,
ol - barlyq adamda bolady.
1 - jattyǵý. Maqaldy jatqa jaz.
Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
Saýsaǵy uzyn bıshi bolar,
Qulaǵy uzyn kúıshi bolar.
Maqaldardan zat esimderdi tap, olardyń negizgi, týyndy zat esim ekenin anyqta. Syzyqshanyń qoıylý sebebin túsindir.
2 - jattyǵý. Mátindi oqyp jalqy esimderdi terip jaz.
Shoqan Ýálıhanov – uly ǵalym, aǵartýshy, fılosof, jıhangez. Ol Qostanaı oblysynyń Qusmuryn beketinde dúnıege kelgen. Keıin Kókshetaýǵa kóship baryp, balalyq shaǵy Syrymbet taýynyń eteginde ótken. Ákesi Shyńǵys - aǵa sultan bolǵan adam. Ombydaǵy kadet korpýsynda oqyǵan. Sankt – Peterbýrg joǵarǵy oqý oryndarynda dárister tyńdaǵan.
F. M. Dostoevskıı, P. P. Tán - Shanskıı, A. Maıkov, G. N. Potanın jáne basqa orys zıalylarymen dos bolǵan. Qyrǵyzdyń “Manas” eposyn alǵash zerttep, álemge taratýshy.
Sergitý sáti «3 – jattyǵý»
Ekpindiler degen sózdiń áripterin paıdalanyp, birneshe zat esim jasap jaz.
Ekpindiler
Mysyly: Kirpi,....
4 - jattyǵý.
Mal degen sózdiń basqy árpin, qol degen sózdiń sońǵy árpin ózgerte otyryp, birneshe zat esim jasap jaz.
(Mal, qol)
Tal, bal, jal, qal, shal, qoı;
Este saqtaý dıktanty
Aqtós, ólke, oqýshy, tiginshi, óner, taı, aqqý, jańbyr, óshirgish, taýyq.
6 - jattyǵý. Ár sózi ı árpimen bastalatyn zat esimder taýyp jaz.
Qaı sóz kóp?
(jalqy esim, jalpy esim)
Jaıyq, jańbyr, bıshi, Bishkek, Taıbýryl,
Qutjol, ólke, bala, oqýshy
Kópshe túrdegi zat esimdi syrly sandyqqa ornalastyr
Kógershinder, oqýshylar, shegirtke, qoılar, balapandar, taqta, aǵashtar, qumyrsqalar, óshirgish, sekseýil
Sózjumbaq
Úı tapsyrmasy
Maqsaty:
1. Elestetý arqyly oqýshylardyń shyǵarmashylyq oılaý qabiletin, gramatıkalyq tapsyrmalar arqyly teorıalyq oılaýyn, tilin damytý
2. Zat esim uǵymy týraly bilimderin tolyqtyrý, tıanaqtaý. Óz betinshe jumys jasaýǵa baýlý.
3. Uıymshyldyqqa, dostyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq jaýap, damytý, izdestirý;
Sabaqtyń túri: Zertteý sabaǵy.
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi
Qaıyrly tań dostym!
Qaıyrly kún bolsyn!
Besinshi kúnimiz,
Sáttilikke tolsyn.
Bizdiń alar baǵamyz,
Kileń bestik bolsyn.
Úı jumysyn tekserý
Taza jazý mınýty
Zz Zz Zz Zz Zz Zz
Oı jumbaq
- Ol... aspanda da, jerde de bolady,
shóleıt jerlerde de júredi,...
Ata - ájelerińniń qolynda da bolýy múmkin,
ol - partanyń ústinde de jatýy múmkin,
ony jeýge de bolady,
ol - barlyq adamda bolady.
1 - jattyǵý. Maqaldy jatqa jaz.
Ashý - dushpan, aqyl - dos,
Aqylyńa aqyl qos.
Saýsaǵy uzyn bıshi bolar,
Qulaǵy uzyn kúıshi bolar.
Maqaldardan zat esimderdi tap, olardyń negizgi, týyndy zat esim ekenin anyqta. Syzyqshanyń qoıylý sebebin túsindir.
2 - jattyǵý. Mátindi oqyp jalqy esimderdi terip jaz.
Shoqan Ýálıhanov – uly ǵalym, aǵartýshy, fılosof, jıhangez. Ol Qostanaı oblysynyń Qusmuryn beketinde dúnıege kelgen. Keıin Kókshetaýǵa kóship baryp, balalyq shaǵy Syrymbet taýynyń eteginde ótken. Ákesi Shyńǵys - aǵa sultan bolǵan adam. Ombydaǵy kadet korpýsynda oqyǵan. Sankt – Peterbýrg joǵarǵy oqý oryndarynda dárister tyńdaǵan.
F. M. Dostoevskıı, P. P. Tán - Shanskıı, A. Maıkov, G. N. Potanın jáne basqa orys zıalylarymen dos bolǵan. Qyrǵyzdyń “Manas” eposyn alǵash zerttep, álemge taratýshy.
Sergitý sáti «3 – jattyǵý»
Ekpindiler degen sózdiń áripterin paıdalanyp, birneshe zat esim jasap jaz.
Ekpindiler
Mysyly: Kirpi,....
4 - jattyǵý.
Mal degen sózdiń basqy árpin, qol degen sózdiń sońǵy árpin ózgerte otyryp, birneshe zat esim jasap jaz.
(Mal, qol)
Tal, bal, jal, qal, shal, qoı;
Este saqtaý dıktanty
Aqtós, ólke, oqýshy, tiginshi, óner, taı, aqqý, jańbyr, óshirgish, taýyq.
6 - jattyǵý. Ár sózi ı árpimen bastalatyn zat esimder taýyp jaz.
Qaı sóz kóp?
(jalqy esim, jalpy esim)
Jaıyq, jańbyr, bıshi, Bishkek, Taıbýryl,
Qutjol, ólke, bala, oqýshy
Kópshe túrdegi zat esimdi syrly sandyqqa ornalastyr
Kógershinder, oqýshylar, shegirtke, qoılar, balapandar, taqta, aǵashtar, qumyrsqalar, óshirgish, sekseýil
Sózjumbaq
Úı tapsyrmasy
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.