InfoHub Logo

Baǵdarlamalyq mazmuny: Mýzykalyq shyǵarmany tyńdaý jáne emosıasyn ajyrata bilýge úıretý. Ánniń sózin anyq, durys aıtýǵa talpyndyrý. Zer salý, este saqtaý qabiletterin qalyptastyrý.
Mektepke, oqýǵa degen ynta - yqylasyn, qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý.
Paıdalanylatyn quraldar: mektep sýretteri, balalar ádebıeti, oqý quraldary, mektep ómiri kórinisterinen kórme; saz aspaptar; 1 úlken jáne balalar sanyna sáıkes usaq qońyraýlar men aǵash taıaqshalar.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımni (úntaspa). Mýzyka Álippe - dápteri.
Aldyn ala uıymdastyrylatyn jumys: mektepke daıarlyq toby túlekteriniń birinshi qońyraýǵa qatysýy, balabaqshanyń, mekteptiń esigin birinshi kún ashyp otyrǵan balalarmen tanysý; oıyn uıymdastyrý; balabaqsha túlekteriniń syılyq jasaýy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımni oryndalǵan kezde adam ózin qalaı ustaý kerektigi týraly túsinik berý.

İs - áreket kezeńi
Án tyńdaý. «Qazaqstan». S. Muhamedjanov.
- Án qalaı atalady?
- Qazaqstan degendi qalaı túsinesińder? (Bizdiń týǵan elimiz. Otanymyz, Táýelsiz Qazaqstan).
- Mýzyka qandaı, kóńildi me, álde kóńilsiz be?
- Balalar, búgin Qazaqstan Respýblıkasynda barlyq elderde «Bilim kúni» toılanýda.
- Búgin qaı kún? (1 qyrkúıek)
- Iá, durys, búgin 1 qyrkúıek - Bilim kúni.
- Bilim kúni degendi qalaı túsinesińder?
- Oqýshyǵa ne qajet?
Olaı bolsa, jumbaq shesheıik:
Qabat - qabat aq taqyr
Beti tegis jap - jaltyr.
Qabat saıyn tizilgen
Qatar - qatar jol jatyr. Bul ne?
İz qaldyryp únemi
Tumsyǵymen júredi. Bul ne?
Betin adam ashady,
Bilim nuryn shashady. Bul ne?
Kelesi jyly sender de mektepke barasyńdar, sondyqtan oqýshyǵa ne qajet ekenin kim jaqsy biletinin baıqap kóreıik.

Oıyn: «Kim durys jáne shapshań jınaıdy?»
- Balalar, «Bilim - teńiz, túbi de, shegi de joq» degendi qalaı túsinesińder?
- Bilim týraly kim maqal - mátel biledi?
Án aıtý. «Men baqshaǵa baramyn». T. Taıbekov.
Án oryndamas buryn aldymen daýysymyzdy bir qalypqa keltirip alýymyz kerek. Án bastar aldynda deneni tik ustap, qoldy tizege qoıyp, dybystyń durys shyǵýyna jaǵdaı jasaý qajet.
Án jeńil, kóńildi oryndalady.
Psıhologıalyq jattyǵý: shapalaqtyń soǵýyn qaıtala.
Mýzykalyq aspapta oınaý: Qońyraý.
- Qońyraý - silkip oınaıtyn, urmaly mýzykalyq aspap.
- Qońyraý neden jasalady? Qońyraýdyń úni qandaı (názik, ashyq, jińishke, syńǵyrlaǵan).
- Qońyraý ne úshin qajet? Búgin mektepterde balalardy syńǵyrlaǵan kúmis qońyraý alǵashqy sabaqqa shaqyrady.
Balalar kezektesip qońyraýlaryn silkip, úryp, dybysyn tyńdaıdy.
Barlyǵy qosylyp qońyraýmen «Men baqshaǵa baramyn» ánin qostaıdy.
Álippe - dáptermen jumys.

Qorytyndy: Búgin qandaı án tyńdadyq? Ol ándi shyǵarǵan kim? Qandaı kún týraly áńgimeledik? Qandaı án oryndadyq? Qandaı mýzykalyq aspappen tanystyq?
Pedagog qońyraýdy soǵady: «Qońyraý bizge ne deıdi? Qosh keldińder! Synypqa enińder!» - dep shaqyrady.