Zat esimniń septelýi
Jezqazǵan qalasyndaǵy
№10 orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Kýsaınova Gaýhar Alıbekovna
Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń septelýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) Zat esimniń septelýi týraly túsinik bere otyryp, septik jalǵaýlarymen tanystyryp, olardyń suraqtaryn meńgertý.
Oqýshylardy uqyptylyqqa, tabandylyqqa, baıqaǵyshtyqqa, zerektikke baýlaı otyryp, ádemi jazýdy talap etý arqyly kórkemdikke tárbıeleý.
b) Jattyǵýlar oryndatý barysynda shyǵarmashylyq pen tanymdyq bilikter men daǵdylaryn oı-óristerin odan ári damytý.
Sabaqtyń túri: jarys sabaq
Sabaqtyń ádisi: oı qozǵaý, jańa taqyrypty tanystyrý sabaǵy.
Kórnekiligi: jańa sabaq boıynsha tablısalar men plakattar.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
- Sálemetsizder me,balalar? (oqýshylardy sabaqqa daıarlap, nazaryn sabaqqa aýdarý)
İİ. Úı tapsyrmasymen jumys:
- Balalar, búgin sizder sabaqqa jaqsy qatysyp, sapaly bilim alasyzdar.Bilim ordasynyń tórinen oryn alasyzdar. İske sát. Erejelerdi jatqa suraý.
İİİ. Ótilgen materıal boıynsha test arqyly alǵan bilimderimizdi jınaqtap, sabaǵymyz jarys túrinde ótedi.
Jarys: İ top «Zerekter» İİ top «Bilgirler» top arasynda ótedi. Sabaqtyń sońynan jarys jeńimpazdaryn anyqtaımyz.
A) 1. Sóılemniń qaı túrine jatatynyn ajyrat?
Aıjan, ózińe asyl sóz, alǵyr oı taýyp aıtqan kisi boldy ma
a) Habarly sóılem
á) Jaı sóılem
b) Suraýly sóılem
v) Lepti sóılem
2. Maqaldy ajyratyńyz.
a) Jaqsydan sharapat, jamannan kesapat
á) Dalada jańbyr jaýyp tur.
b) Kún ystyq
v) Edil uzaq jol júrdi.
3. «H» árpi jazylatyn sózdi kórsetińiz?
a) ...aıýan
á) aq...ý
b) azy...
v) y...ylas
4. Birikken sózder qataryn kórsetińiz.
a) Aqqý, jolbarys
á) halyqaralyq, keıadam
b) Qunanbaı, eki júz bes
v) úp-úlken, jan-janýar
5. Jaı sóılemdi tabyńyz.
a) Ózenniń sýy tunyq
á) Kún kúrkiredi
b) Mysyq ıtten qashty
v) Gúlsim sýret saldy
6. Biryńǵaı jýan daýystan turatyn sózdi tabyńyz.
a) kóńildi, tyıym
á) qyzǵaldaq, qulyn
b) zeńgibaba
v) jıady, kitap
Á) «Ornyn tap» oıyny júrgiziledi. Ol úshin taqtanyń bir shetine tómendegi keste syzylady.
-------------Zattar men nárseler. Ósimdikter. Janýarlar. Adam. Tabıǵat qubylystary.
Oryndyq
Búldirgen
Aıý
Tiginshi
Jel
Osy kesteni toltyrý barysynda oqýshylar adamǵa qatysty sózderge kim? suraǵy, al odan basqa sózderdiń bárine ne? suraǵy qoıylatynyn taǵy da eske túsiredi.
İV. Jańa sabaq.
a) Ózim jetigenniń sýretin kórsetip:
Bul - kóne ulttyq mýzykalyq aspap, qazir men senderge osy aspapqa qatysty bir ertegi aıtpaqpyn. «Ertede Zat esimniń jerinde Septik degen shal bolypty.Onyń 7 uly bolypty. Bir jyly elde jut bolyp, eldi asharshylyq Septik shaldyń úıine de kelip jetipti de, ol uldarynan aıyryla bastapty.Ataý atty uly qaıtys bolǵanda shal aǵashqa attyń qylyn ishek ornyna kerip taǵypty da,kim? ne? dep únsiz egilipti. Aı ótken soń İlik degen balasy ólgende taǵy bir ishek taǵyp: neniń zıany, kimniń kózi tıdi eken?- dep egiledi.
Aı ótken soń Barys atty uly dúnıeden ótedi. Sonda shal taǵy da úshinshi ishekti taǵyp: «Kimge aıtyp jylaıyn, nege ǵana óldi eken?» - dep joqtaý aıtypty. Tabys atty uly dúnıeden ótedi. «Neni aıtyp, kimdi qorǵaıyn» - deıdi. Jatys atty uly da ashtyqtan ólgende «Kimde ketti obalyń, nede jatyp kóz jumdyń?»- dep besinshi ishek taǵyp egiledi. Shyǵys atty uly da ashtyqtan ólgende, sonda altynshy ishek taǵylyp: «Neden qaıtys boldyń, kimnen seni suraımyn?»- dep egiledi. Al jetinshi Kómektes te sol asharshylyqtan qaıtys bolǵanda «Kimmen ómir súrmekpin, endi nemen shuǵyldanamyn?»- dep joqtaý aıtyp egiledi.
Sodan 7 ishek, 7 tıek taǵylyp Jetigen aspaby paıda bolypty»
- Ataý qaıtys bolǵanda kim únsiz egiledi?
- Septik shal
- İlik qaıtys bolǵanda shal ne dedi?
- Neniń zıany, kimniń kózi tıdi eken?- dedi.
Osy retpen Septik shaldyń aýzynan shyqqan suraqtar qaıtalanady.
- Endi osy suraqtardy Jetigen sózine qoıamyz.
- Ne? – Jetigen
- Neniń? - Jetigenniń
- Nege? - Jetigenge
- Neni? - Jetigendi
- Nede? - Jetigende
- Neden? - Jetigennen
- Nemen? – Jetigenmen
Sóılemdegi sózderdi bir-birimen baılanystyrý úshin jalǵanatyn jalǵaýlardy septik jalǵaýlary dep ataımyz. Qazaq tilinde jeti septik bar: ataý, ilik, barys, tabys, jatys, shyǵys, kómektes.
Zat esimniń septik jalǵaýlary arqyly ózgerýin zat esimniń septelýi deımiz. Tablısa boıynsha túsindirý.
Qazaq tili bal tilim
Óziń barda shalqydym.
Tilimmen birge samalmyn
Tilime kim taǵar min.
V. Dáptermen jumys.
Dápterimizdi ashyp, berilgen taqtadaǵy erejeni kórkemdep jazyp, búgingi kúnniń jadyn «Zat esimniń septelýi» taqyrybyn jaza qoıyńdar.
a) Oqýlyqpen jumys.
281-jattyǵý aýyzsha oryndalady. Sóılemdegi qaramen jazylǵan sózderge suraq qoıylǵannan keıin, suraqtardyń retine qaraı zat esim jalǵaýlarynyń ózgergendigi aıtylady.
İ top «Zerekter»
1.Bizdiń úıdiń shatyryna ne uıa saldy? (qarlyǵash)
2. Uıada neniń balapandary bar? (qarlyǵashtyń)
İİ top «Bilgirler»
1.Qarlyǵash únemi nege jem izdeýge týra keldi? (balapandaryna)
2. Bir kúni bıikte ushyp júrgen neni kórdik? (qarlyǵashty)
282-jattyǵý. Jazbasha oryndalady.
İ top
Úzdik kim? - oqýshy
Kimdi kórdi?- oqýshyny
Kimge berdi?- oqýshyǵa
Kimnen surady?- oqýshydan
İİ top
Qaıdan keldi?- aýyldan
Neniń jolynda kól bar?- aýyldyń
Demalysta qaıda baramyn?- aýylǵa
Men neni unatamyn?- aýyldy
Vİ. Sergitý sáti.
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq,
Ushyp-ushyp alaıyq.
283-jattyǵý.
Jemiske quty tola ma?
Bir-birlep terip almasaq.
Áp-sátte óse qoıa ma?
Ekken dánin oılasań,
Bilim de sondaı qaraǵym,
Birtindep sińer boıyńa.
Uǵyp al bilim bolaryn,
Sham-shyraǵyń jolyńda,- dep.
Vİİ. Ózindik shyǵarmashylyq jumys
İ top:-------------------------------------------------------İİ. Top:
A.s. Sýretshi---------------------------------------------A.s. Qaıyń
İ.s. Sýretshiniń------------------------------------------İ.s. qaıyńnyń
B.s. Sýretshige-------------------------------------------B.s. qaıyńǵa
T.s. Sýretshini-------------------------------------------T.s. qaıyńdy
J.s. Sýretshide------------------------------------------J.s. qaıyńda
Sh.s. Sýretshiden----------------------------------------SH.s. qaıyńnan
K.s. Sýretshimen-----------------------------------------K.s. qaıyńmen
285-jattyǵý.
Tar sheńberdi aınalyp,
Tur qazyqta baılanyp.
Qaǵa berer tańdaıdy
Ádetinen tańbaıdy.
Vİİİ. Úıge tapsyrma
284-jattyǵý.
Tıin aǵashtyń qýysyna tyǵylady. Ol kúzde aǵashtyń búrshigin, sańyraýqulaqty jınap alady. Qystygúni solaryn jeıdi de, uıyqtaıdy.
İH. Sabaqty bekitý.
1.Qazaq tilinde neshe septik bar?
a) 5
á) 3
b) 8
v) 7
2.Shyǵys septiginiń suraqtaryn tabyńyz.
a) –men,-ben,-pen
á) –ka,-ke,-ǵa,-ge
b) –nyń,-niń, -tyń,-tiń,-dyń,-diń
v) –dan,-den, -tan,-ten,-nan,-nen
3.Jatys septiginiń suraqtaryn tabyńyz.
a) kimde? nede?
á) kimnen? neden?
b) kimmen? nemen?
v) kimdi? neni?
H. Sabaqty baǵalaý.
İ top «Zerekter»
İİ top «Bilgirler»
Synyp oqýshylarynyń óz bilimderin aldaryndaǵy jınaǵan «juldyzsha» boıynsha qorytýdaǵy baldyq júıemen eseptep tıisti baǵalaryn qoıamyn.
Hİ. Madaqtaý.
№10 orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Kýsaınova Gaýhar Alıbekovna
Sabaqtyń taqyryby: Zat esimniń septelýi
Sabaqtyń maqsaty:
a) Zat esimniń septelýi týraly túsinik bere otyryp, septik jalǵaýlarymen tanystyryp, olardyń suraqtaryn meńgertý.
Oqýshylardy uqyptylyqqa, tabandylyqqa, baıqaǵyshtyqqa, zerektikke baýlaı otyryp, ádemi jazýdy talap etý arqyly kórkemdikke tárbıeleý.
b) Jattyǵýlar oryndatý barysynda shyǵarmashylyq pen tanymdyq bilikter men daǵdylaryn oı-óristerin odan ári damytý.
Sabaqtyń túri: jarys sabaq
Sabaqtyń ádisi: oı qozǵaý, jańa taqyrypty tanystyrý sabaǵy.
Kórnekiligi: jańa sabaq boıynsha tablısalar men plakattar.
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi:
- Sálemetsizder me,balalar? (oqýshylardy sabaqqa daıarlap, nazaryn sabaqqa aýdarý)
İİ. Úı tapsyrmasymen jumys:
- Balalar, búgin sizder sabaqqa jaqsy qatysyp, sapaly bilim alasyzdar.Bilim ordasynyń tórinen oryn alasyzdar. İske sát. Erejelerdi jatqa suraý.
İİİ. Ótilgen materıal boıynsha test arqyly alǵan bilimderimizdi jınaqtap, sabaǵymyz jarys túrinde ótedi.
Jarys: İ top «Zerekter» İİ top «Bilgirler» top arasynda ótedi. Sabaqtyń sońynan jarys jeńimpazdaryn anyqtaımyz.
A) 1. Sóılemniń qaı túrine jatatynyn ajyrat?
Aıjan, ózińe asyl sóz, alǵyr oı taýyp aıtqan kisi boldy ma
a) Habarly sóılem
á) Jaı sóılem
b) Suraýly sóılem
v) Lepti sóılem
2. Maqaldy ajyratyńyz.
a) Jaqsydan sharapat, jamannan kesapat
á) Dalada jańbyr jaýyp tur.
b) Kún ystyq
v) Edil uzaq jol júrdi.
3. «H» árpi jazylatyn sózdi kórsetińiz?
a) ...aıýan
á) aq...ý
b) azy...
v) y...ylas
4. Birikken sózder qataryn kórsetińiz.
a) Aqqý, jolbarys
á) halyqaralyq, keıadam
b) Qunanbaı, eki júz bes
v) úp-úlken, jan-janýar
5. Jaı sóılemdi tabyńyz.
a) Ózenniń sýy tunyq
á) Kún kúrkiredi
b) Mysyq ıtten qashty
v) Gúlsim sýret saldy
6. Biryńǵaı jýan daýystan turatyn sózdi tabyńyz.
a) kóńildi, tyıym
á) qyzǵaldaq, qulyn
b) zeńgibaba
v) jıady, kitap
Á) «Ornyn tap» oıyny júrgiziledi. Ol úshin taqtanyń bir shetine tómendegi keste syzylady.
-------------Zattar men nárseler. Ósimdikter. Janýarlar. Adam. Tabıǵat qubylystary.
Oryndyq
Búldirgen
Aıý
Tiginshi
Jel
Osy kesteni toltyrý barysynda oqýshylar adamǵa qatysty sózderge kim? suraǵy, al odan basqa sózderdiń bárine ne? suraǵy qoıylatynyn taǵy da eske túsiredi.
İV. Jańa sabaq.
a) Ózim jetigenniń sýretin kórsetip:
Bul - kóne ulttyq mýzykalyq aspap, qazir men senderge osy aspapqa qatysty bir ertegi aıtpaqpyn. «Ertede Zat esimniń jerinde Septik degen shal bolypty.Onyń 7 uly bolypty. Bir jyly elde jut bolyp, eldi asharshylyq Septik shaldyń úıine de kelip jetipti de, ol uldarynan aıyryla bastapty.Ataý atty uly qaıtys bolǵanda shal aǵashqa attyń qylyn ishek ornyna kerip taǵypty da,kim? ne? dep únsiz egilipti. Aı ótken soń İlik degen balasy ólgende taǵy bir ishek taǵyp: neniń zıany, kimniń kózi tıdi eken?- dep egiledi.
Aı ótken soń Barys atty uly dúnıeden ótedi. Sonda shal taǵy da úshinshi ishekti taǵyp: «Kimge aıtyp jylaıyn, nege ǵana óldi eken?» - dep joqtaý aıtypty. Tabys atty uly dúnıeden ótedi. «Neni aıtyp, kimdi qorǵaıyn» - deıdi. Jatys atty uly da ashtyqtan ólgende «Kimde ketti obalyń, nede jatyp kóz jumdyń?»- dep besinshi ishek taǵyp egiledi. Shyǵys atty uly da ashtyqtan ólgende, sonda altynshy ishek taǵylyp: «Neden qaıtys boldyń, kimnen seni suraımyn?»- dep egiledi. Al jetinshi Kómektes te sol asharshylyqtan qaıtys bolǵanda «Kimmen ómir súrmekpin, endi nemen shuǵyldanamyn?»- dep joqtaý aıtyp egiledi.
Sodan 7 ishek, 7 tıek taǵylyp Jetigen aspaby paıda bolypty»
- Ataý qaıtys bolǵanda kim únsiz egiledi?
- Septik shal
- İlik qaıtys bolǵanda shal ne dedi?
- Neniń zıany, kimniń kózi tıdi eken?- dedi.
Osy retpen Septik shaldyń aýzynan shyqqan suraqtar qaıtalanady.
- Endi osy suraqtardy Jetigen sózine qoıamyz.
- Ne? – Jetigen
- Neniń? - Jetigenniń
- Nege? - Jetigenge
- Neni? - Jetigendi
- Nede? - Jetigende
- Neden? - Jetigennen
- Nemen? – Jetigenmen
Sóılemdegi sózderdi bir-birimen baılanystyrý úshin jalǵanatyn jalǵaýlardy septik jalǵaýlary dep ataımyz. Qazaq tilinde jeti septik bar: ataý, ilik, barys, tabys, jatys, shyǵys, kómektes.
Zat esimniń septik jalǵaýlary arqyly ózgerýin zat esimniń septelýi deımiz. Tablısa boıynsha túsindirý.
Qazaq tili bal tilim
Óziń barda shalqydym.
Tilimmen birge samalmyn
Tilime kim taǵar min.
V. Dáptermen jumys.
Dápterimizdi ashyp, berilgen taqtadaǵy erejeni kórkemdep jazyp, búgingi kúnniń jadyn «Zat esimniń septelýi» taqyrybyn jaza qoıyńdar.
a) Oqýlyqpen jumys.
281-jattyǵý aýyzsha oryndalady. Sóılemdegi qaramen jazylǵan sózderge suraq qoıylǵannan keıin, suraqtardyń retine qaraı zat esim jalǵaýlarynyń ózgergendigi aıtylady.
İ top «Zerekter»
1.Bizdiń úıdiń shatyryna ne uıa saldy? (qarlyǵash)
2. Uıada neniń balapandary bar? (qarlyǵashtyń)
İİ top «Bilgirler»
1.Qarlyǵash únemi nege jem izdeýge týra keldi? (balapandaryna)
2. Bir kúni bıikte ushyp júrgen neni kórdik? (qarlyǵashty)
282-jattyǵý. Jazbasha oryndalady.
İ top
Úzdik kim? - oqýshy
Kimdi kórdi?- oqýshyny
Kimge berdi?- oqýshyǵa
Kimnen surady?- oqýshydan
İİ top
Qaıdan keldi?- aýyldan
Neniń jolynda kól bar?- aýyldyń
Demalysta qaıda baramyn?- aýylǵa
Men neni unatamyn?- aýyldy
Vİ. Sergitý sáti.
Qane qanat jazaıyq,
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Qarlyǵash bop ushaıyq,
Ushyp-ushyp alaıyq.
283-jattyǵý.
Jemiske quty tola ma?
Bir-birlep terip almasaq.
Áp-sátte óse qoıa ma?
Ekken dánin oılasań,
Bilim de sondaı qaraǵym,
Birtindep sińer boıyńa.
Uǵyp al bilim bolaryn,
Sham-shyraǵyń jolyńda,- dep.
Vİİ. Ózindik shyǵarmashylyq jumys
İ top:-------------------------------------------------------İİ. Top:
A.s. Sýretshi---------------------------------------------A.s. Qaıyń
İ.s. Sýretshiniń------------------------------------------İ.s. qaıyńnyń
B.s. Sýretshige-------------------------------------------B.s. qaıyńǵa
T.s. Sýretshini-------------------------------------------T.s. qaıyńdy
J.s. Sýretshide------------------------------------------J.s. qaıyńda
Sh.s. Sýretshiden----------------------------------------SH.s. qaıyńnan
K.s. Sýretshimen-----------------------------------------K.s. qaıyńmen
285-jattyǵý.
Tar sheńberdi aınalyp,
Tur qazyqta baılanyp.
Qaǵa berer tańdaıdy
Ádetinen tańbaıdy.
Vİİİ. Úıge tapsyrma
284-jattyǵý.
Tıin aǵashtyń qýysyna tyǵylady. Ol kúzde aǵashtyń búrshigin, sańyraýqulaqty jınap alady. Qystygúni solaryn jeıdi de, uıyqtaıdy.
İH. Sabaqty bekitý.
1.Qazaq tilinde neshe septik bar?
a) 5
á) 3
b) 8
v) 7
2.Shyǵys septiginiń suraqtaryn tabyńyz.
a) –men,-ben,-pen
á) –ka,-ke,-ǵa,-ge
b) –nyń,-niń, -tyń,-tiń,-dyń,-diń
v) –dan,-den, -tan,-ten,-nan,-nen
3.Jatys septiginiń suraqtaryn tabyńyz.
a) kimde? nede?
á) kimnen? neden?
b) kimmen? nemen?
v) kimdi? neni?
H. Sabaqty baǵalaý.
İ top «Zerekter»
İİ top «Bilgirler»
Synyp oqýshylarynyń óz bilimderin aldaryndaǵy jınaǵan «juldyzsha» boıynsha qorytýdaǵy baldyq júıemen eseptep tıisti baǵalaryn qoıamyn.
Hİ. Madaqtaý.
You Might Also Like
