InfoHub Logo

Maqsaty:
1. Oqýshylardyń boıynda salt - dástúrge degen súıispenshilikti odan ári damytý, ony árqashan qurmetteýge baýlý. Oqýshylardyń bilim deńgeıin baıqaý
Óz otbasyn, Otanyn súıip, ádepti bolýyna baǵyt - baǵdar berý.

Oqýshylardy topqa bólý
İ top: Tapqyr toby
İİ top: Namys toby
İİİ top: Jiger toby
Saıys baǵdarlamasymen tanystyrý

Topty tanystyrý
Top basshylarynyń quttyqtaýy
Jalǵasyn tap
Kim shapshań?
Mátin - mazmunyna baılanysty maqal – mátel aıtý
Keıipkerge hat
Kıeli sandarǵa baılanysty suraq – jaýap
Qupıa hattarǵa jaýap ber
Sıqyrly uıashyqtar
Poezıa mınýty

Kirispe bólim:
Qurmetti ustazdar, saıysqa qatysatyn ulandar! Búgin 2 - 4 – synyp oqýshylary aralyǵynda ótkizgeli otyrǵan «Altyn saqa» oıyn – saıysyn kórip tamashalaısyzdar. Bul saıysqa árbir synyptan ózderiniń ulttyq namysyn toppen birge kórsete alatyn oqýshylar qatysyp otyr.

Qazaq halqy ejelden salt - dástúrin qasterlegen. Mine, osy ýaqytqa deıin, salt - dástúrimiz umytylmaı, saqtalyp keldi. Endigi jalǵastyrýshy keleshek - jas urpaqtar. Sol salt - dástúrdi jalǵastyrýshy ulandarǵa sáttilik tileıik
«Altyn saqa» saıysy 10 bólimnen turady.
Olaı bolsa, ózimiz biletin ulttyq oıyn túrlerin ortaǵa salyp kóreıik.

Oı qozǵaý.
Ulandar ónerine ádil qazy beretin ádil qazylarymyzdy tanystyryp óteıik.
-------------------------
İ kezeń: Topty tanystyrý
İİ kezeń: Top basshylarynyń quttyqtaýy
İİİ kezeń: Jalǵasyn tap
Oıynnyń sharty: Men maqaldyń bastapqy qataryn aıtamyn, kelesi joly top jalǵastyrady.

1 – top: Tapqyr toby.
1. Óz úıim... (óleń tósegim)
2. Batyr týsa el yrysy,...
(Jańbyr jaýsa jer yrysy)
3. Asyl tastan shyǵady,...
Óner jastan shyǵady.

2 – top: Namys toby.
1. Otan... (ottan da ystyq)
2. Ǵylym teńiz,.... (bilim keme)
3. Oqý ınemen.... (qudyq qazǵandaı)

3 - top: Jiger toby
1. Ózge elde sultan bolǵansha,
Óz elińde........................
İÚ. «Kim shapshań?» oıyny
Oıynnyń sharty, men jańyltpash aıtamyn, sol jańyltpashty qaı top jańylmaı, múdirmeı qaıtalaıdy jáne tez aıtady sol top jeńiske jetedi.

1 – top: Tapqyr toby.
Ekeýiniń jasy shamalas,
Biriniń shashy qara shash
Ekinshisiniń shashy aq shash aralas.

2 – top: Namys toby.
Jańyltpash jatta,
Jańylmaı jatta.
Jatqa jatta,
Jattamaı jatta.

3 - top: Jiger toby
Sheshe, sheshe, neshe kese,
Syndy keshe.

Ú. Mátin mazmunyna saı maqal – mátel aıtý.
Mátinniń mazmunyn muqıat tyńdap alyp, mazmunyna saı maqal aıtý. Iaǵnı, toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin jasaý kerek.

İ top. Alty túlki
Ertede alty túlki dos bolypty. Bireýiniń quıryǵy sholaq eken. Quıryǵy uzyn bes túlki:
-«Seniń quıryǵyń joq» - dep keleke qylyp, kúle beripti. Sol ýaqytta sholaq túlki «osy bes túlkiniń de quıryǵyn sholaq qylyp qoıaıyn» dep oılap, bes túlkige aıtypty.
- «Biz bir jaqsy oıyn oınaıyq» - dep túlkilerdi alyp kelip, qaraǵaıǵa baılap qoıyp, ózi bir taldyń basyna shyǵyp túlkilerge:
- «Myna jaqta búrkitter kele jatyr» deıdi de, ózi qasha jóneledi. Sonda bes túlki qashamyn dep quıryqtaryn úzip, bári de sholaq bolyp qalady. Beseýi birdeı sholaq bolǵannan keıin mazaq etip, kúlmeıtin bolypty.

İİ top. Atasy men nemeresi
Ata qartaıyp, kúshi kemidi, nashar kóretin, nashar estıtin boldy, ishken tamaǵyn aldyna tógetin boldy. Ne úshin deseńiz, onyń aıaq qoly kárilikten qaltyraýshy edi.
Shaldyń bul isi balasy men kelinine unamady. Olar shalǵa aldyna jaman dastarqan jaıyp, tamaqty jaman ydysqa quıyp, bólek beretin boldy.
Nemeresi óziniń ákesine atamdy bólek otyrǵyzba deýge bata almaıdy. Bir kúni ol aǵash jonyp otyrady. Ákesi kórip; «Shyraǵym ne istep jatyrsyń?» - deıdi. Sonda balasy; «Aıaq istep jatyrmyn, sheshem men ekeýiń atam kusap qartaıǵanda, senderge tamaqty osy aıaqqa quıyp beremin»- deıdi.
Bul sózdi estip, shaldyń balasy uıalyp, ákesin bólek otyrǵyzyp tamaq berýdi qoıady
(Ákeńe ne qylsań. Aldyńa sol keler)

İİİ top. Shıbut, Qylmoıyn, Qarynbas.
Qarynbas, Qylmoıyn, Shıbut úsheýi joldas eken. Bir kúni bular bir toqty urlap soıypty. Toqtyny buzyp, etin qazanǵa salaıyn dep jatady. Qarynbasqa jynyn tógip kel dep qaryndy beripti.
Qarynbas qaryndy tysqa alyp shyǵady. Sol kezde qara shybyndar qarynǵa da, Qarynbastyń basyna da úımelepti. Basyndaǵy shybyndy qaǵamyn dep, Qarynbas basyn uryp alypty. Jumyrtqadaı juqa bas jarylyp, jan tapsyrypty.
Qarynbas qalaısha keshikti dep, Shıbut dalaǵa shyǵady. Ólip jatqan Qarynbasty kóre salyp;
Áı, Áttegen - aı!- dep eki qolymen sanyn salyp qalady. Sol kezde shı buty shyrt etip, ol da múrdem ketipti. Shıbuttyń daýsyn estip, Qylmoıyn júgirip shyǵady. Ólip jatqan eki joldasyn kóredi de;
- Oıbaı! Baýyrym - aı!- dep daýystaı bergende qyl keńirdegi úzilip ketipti
(Urlyq - túbi qorlyq)

Úİ. Keıipkerge hat.
Muhtar Áýezovtiń «Jetim» áńgimesi.
Áńgimedegi basty keıipker Qasymǵa hat jazý
Sherhan Murtaza «Internat qoımasy». Atamyrzanyń aıtaǵyna ergen Serikke
hat jazý.
Úİİ. Suraq – jaýap.

1 – top: Tapqyr toby.
1. Jeti atany ata? (Áke, bala, nemere, shóbere, shópshek, nemene, týajat, juraǵat)
2. Qazaqsha aı attaryn ata? (Naýryz, sáýir, mamyr, maýsym, shilde, tamyz, qyrkúıek, qazan, qarasha, jeltoqsan, qańtar, aqpan)
3. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ata zańy qaı jyly qabyldandy? (30 tamyz, 1995 j.)
4. Ánurannyń avtorlary? (Sh. Qaldaıaqov, J. Nájimedenov, N. Nazarbaev)
5. Qazaqtyń ulttyq aspabynda oryndalatyn áýen? (kúı)

2 – top: Namys toby.
1. Úsh jurtty ata? (óz jurtyń, qaıyn jurtyń, naǵashy jurtyń.)
2. Qazaqsha apta attaryn ata? (Dúısenbi, seısenbi, sársenbi, beısenbi, juma, senbi, jeksenbi)
3. Qazaqstan halqy óziniń tuńǵysh Prezıdentin qashan saılady? (1991 j. 1 jeltoqsan)
4. Qazaqstan Týynyń avtory? (Sh. Nıazbekov)
5. Ándi oryndaıtyn adamdy kim deımiz? (ánshi)

3 - top: Jiger toby.
1. Úsh arsyzdy ata?( uıqy, kúlki, tamaq)
2. Eltańbamyzdyń avtoryn ata? (Sh. Ýalıhanov, J. Málibekov)
3. Qazaqstan Respýblıkasy óz táýelsizdigin qashan aldy? (1991 jyly 16 - Hİİ)
4. Qazaq úıdiń bólikterin ata? (Kerege, ýyq, esik, shańyraq)
5. Mal sútinen jasalǵan qandaı taǵamdardy bilesiń? (Qurt, maı, irimshik, súzbe)

Úİİİ. Qupıa hattarǵa jaýap berý.
1 – top: Tapqyr toby.
Qurmetti dostar! Meniń kórshimniń bir balasy bar. Ózi ótirikshi, kózbe – kóz ótirik aıta qoıady. Maǵan kúnde kelip oınaǵysy keledi. Men ótirik aıtqandy janym súımeıdi. Meniń onymen oınaǵanym durys pa?

2 – top: Namys toby.
Qurmetti oqyrmandar! Meniń bir dosym bar. Ózi maqtanshaq. Oınap júrgende úı – ishin aıtyp, alǵan oıynshyqtaryn kórsetip maqtanady. Jáne ózinen kishi balalardy únemi renjitedi. Men onysyn unatpaımyn. Biraq oıyndy jaqsy oınaıdy. Men osy balamen dos bolaıyn ba, aıtyńdarshy?

3 - top: Jiger toby.
Qurmetti dostar. Meniń bir klastasym bar. Ol únemi klasqa sotka alyp keledi de, bizderge kórsetip maqtanady. Men onyń sotkasyn kórip, ózim de sondaıyn alǵym keledi. Al mende ony alatyn aqsha joq. Sender aıtyńdarshy meniń ne istegenim durys?

İH. Sıqyrly uıashyqtar.
Matematıka páni boıynsha
1. 1 jumyrtqa pisirý úshin 5 mınýt qajet, 4 jumyrtqa pisirý úshin qansha mınýt qajet?
2. Uzyndyǵy 4 m, eni2 m, bıiktigi 3 m. Bólmeniń kólemin tap?
3. 1 syılyqty oraýǵa 70sm jyltyr qaǵaz kerek, 9 syılyqqa neshe metr kerek?
4. Álibek 1 aıda 7 qyzyqty ertegi oqydy, ol bir jylda qansha kitap oqydy?
5. Eń úlken 4 tańbaly sanǵa 1 qosqanda neshe shyǵady?

Qazaq tili páni boıynsha:
1. Zattyń isin, qımylyn bildiretin sózderdi ne deımiz?
2. Qazaq tilinde neshe septik bar?
3. Túbir degenimiz ne?
4. Mal - sóziniń alǵashqy dybysyn ózgert.
5. Jalǵaýy joq septikti ata?

Ana tili boıynsha:
1. Qala attaryn alfavıt retimen ata (Qaraǵandy, Kókshetaý, Almaty, Shymkent)
2. Aqjoltaı atanǵan batyr kim?
3. Jasynda Tóle bıdiń túıesin baqqan han kim?
4. Mánshúktiń soǵystaǵy qarýy?
5. Qurmanǵazynyń anasy?

H. Poezıa mınýty.
Búgingi saıysqa baılanysty bir shýmaq óleń shyǵarý.
Hİ. Qorytyndy.
Qazylar alqasy ár synyptyń upaılaryn aıtty. Sóz kezegin tárbıe isiniń meńgerýshisi A. Baspaev aldy.- Qurmetti balalar, mine búgin senderdiń mynadaı talapty, salt - dástúrimizdi jalǵastyrýshysy ekenderińdi kórip, súısinip otyrmyz. Talaptaryńa nur jaýsyn!- dep qorytyndylanady...

Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Basyqara aýyly № 182 mektep
bastaýysh synybynyń muǵalimi
Myrzataeva Jańyl Abdrahmanqyzy