InfoHub Logo

«ANA TİLİŃ – ARYŃ BUL»
Memlekettik til – qazaq tili men ulttyq rýh – elimizde rýhanı jańǵyrýdyń basty baǵdary

«Ana tiliń – aryń bul» atty Til merekesine arnalǵan keshtiń senarıi
Ana tiliń – aryń bul,
Uıatyń bolyp tur bette,
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette.
Qadyr Myrza Áli

«Anamnyń tili – aıaýly úni» áni oryndalady.
Anamnyń tili – aıaýly úni
S. Sh. Smahanulyniki
Á. Á. Tynalıevtiki

Ómirge keldim,
Anamdy kórdim,
Dedi ol: janym,
Araıly tańym.
Samal bop jelpip,
Jyrymen ertip, úıretti tynbaı
Bal tilin, ánin.
Anamnyń tili – aıbynym meniń,
Anamnyń tili – aı - kúnim meniń!
Súıemin baıtaq elimdi týǵan,
Súıemin máńgi ómirdi dýman.
Mektepke keldim, ustazdy kórdim,
Tyńdadym sózin
Tabynyp, súıip.
Anamnyń tili, aıaýly úni
Júrekke nuryn
Jiberdi quıyp.
Anamnyń tili – aıbynym meniń,
Anamnyń tili – aı - kúnim meniń!
Súıemin baıtaq elimdi týǵan,
Súıemin máńgi ómirdi dýman.
I - júrgizýshi: Raıymbek
 Qaıyrly kún! Ana tilin ardaq tutar til janashyrlary!

2 - júrgizýshi: Elmıra
 Armysyzdar, órli de, asqaq rýhty táýelsiz eldiń jas ulandary!
 Qazaqstan Respýblıkasy halyqtarynyń tilder kúnine arnalǵan «Ana tiliń – aryń bul» atty merekelik keshimizdi ashyq dep jarıalaımyz!

  (Ánuran)
1 - júrgizýshi: Sálemetsizder me búgingi merekeniń qadirli qonaqtary! Bárimiz osy jerde dúnıege kelip, bárimiz osy tańǵajaıyp Qazaqstan memleketinde turamyz, ár alýan tilde sóıleımiz. Sebebi Qazaqstan kópultty memleket. Búgingi meıram - tilder kúni!

2 - júrgizýshi: Zdravstvýıte, dorogıe gostı nashego prazdnıka! Jıtelı neobátnogo Kazahstana! Vse my rodılıs v etoı prekrasnoı zemle, a govorım na raznyh ıazykah. I vse potom, chto Kazahstan – mnogonasıonalnoe gosýdarstvo. Segodná my prazdnýem Den ıazykov.
1 - júrgizýshi: Jyl saıyn qyrkúıektiń 22 - sinde Qazaqstanda Tilder kúni atap ótiledi. Bul búkil Qazaqstan halqynyń meıramy. Búgingi merekemen quttyqtaý úshin alǵysóz kafedra meńgerýshisi Moldahmet Seıdahmetovıchke beriledi.
2 - júrgizýshi: Na osnove mnogonasıonalnogo prazdnıka ıazykov lejıt takaıa ıdeıa: kajdyı ıazyk – eto chastdýhovnogo nasledıa vsego chelovechestva, a kajdaıa kúltýra – eto besennyı vklad v mırovýıý sıvılızasıý.
1 - júrgizýshi. «Qulaqtan kirip boıdy alar ásem án men tátti kúı» dep, uly
Abaı aıtqandaı, qulaq quryshyn qandyrǵan ásem ánnen keıin sahnanyń sánin keltirer ǵajaıyp qazaq bıin tamashalaıyq, halaıyq.
1. Áıgerimniń oryndaýynda qazaq bıi
TOP - 12. Top tyńdaýshysy Qanattyń oryndaýynda Adaı kúıi
«Zemnye ıazykı»
(Tatána TOP - 14 - 1)
Kogda s prırodoı ıa naedıne,
To razlıchaıý ıazykı zemnye:
Besedýıýt derevá v tıshıne,
Drýg s drýgom ptısy govorát lesnye.
Estgovor svoı ý voln vdalı,
Nasvıstyvaet chto - to tıhıı veter...
Za kratkıı srok, otpýshennyı na svete.

Tak tájko na zemle bez ıazyka!
Ne vyskazat nı schastá, nı pechalı...
Bezmolvny gory dolgıe goda,
O chem onı, vozvodás, zamechalı?
Vse v ıazyke: rojdene, pervyı shag,
Lúbov ı smert, ı jızn na novom vzlete.
I eslı vdrýg ıscheznet moı ıazyk,
To ı mená vy bolshe ne naıdete!
TOP - 13. 13 - toptyń bilim alýshysy Asylzattyń oryndaýynda «Qazaq eli»

1 - júrgizýshi: Qazaqstanda 130 - dan astam ulttar turady. Olardyń bári óz ana tilderin saqtap sóılesedi. Bizdiń Respýblıkamyzda 178 jeksenbilik mektep bar, 23 ulttyq tilder oqytylady. Bizde nemis, koreı, ýkraın tilderinde gazetter shyǵady. Soltústik Qazaqstan oblysynda «Polonıa» poláktik teledıdar translásıasy, Ońtústik Qazaqstanda ózbek teledıdary jumys isteıdi. «Qazaqstan» ulttyq telearnasynda jáne qazaq radıosynda koreı, uıǵyr, nemis tilinde baǵdarlamalar júredi. Efırde teleradıo baǵdarlamalary 11 tilde júredi. Olar: ýkraın, aǵylshyn, nemis, koreı, túrik, ózbek jáne t. b.

2 - júrgizýshi: V Kazahstane projıvaet bolee 130 nasıonalnosteı. Nashım gosýdarstvom okazyvaetsá vsestoronnáá pomosh v ızýchenıı rodnogo ıazyka predstavıtelám razlıchnyh nasıonalnosteı, projıvaıýshıh v Kazahstane. V respýblıke rabotaıýt 178 voskresnyh shkol, v kotoryh ızýchaıýt 23 nasıonalnyh ıazyka. V svet vyhodát gazety na nemeskoe, koreıskom, ýıgýrskom, ýkraınskom ıazykah ( ne schıtaıa na rýsskom ı kazahskom). V Severo – Kazahstanskoı oblastı osýshestvláetsá translásıa polskogo televıdenıa «Polonıa», a v Iýjno - Kazahstanskoı oblastı – ýzbekskogo televıdenıa.
V nasıonalnyh programmah, v tom chısle ı na ýkraınskom, polskom, anglııskom, nemeskom, koreıskom, ýıgýrskom, týreskom, dýnganskom, ýzbekskom ı drýgıh ıazykah. Kajdyı ıazyk krasıv, ınteresen, svoeobrazen.

 Qanattyń oryndaýynda «Álqısa» kúıi
1 - júrgizýshi. Til - ulttyń jany, qany, rýhy. Jansyz nárse – óli nárse. Adam tildi eń alǵash anadan úırenedi. Adamnyń boıyndaǵy bar asyl qasıetter til arqyly kelip, rýhanı kúshke aınalady. Rýhy kúshti adam, halyq eshqashan jeńilmeıdi. Tilin umytqan halyq óz mádenıetin saqtap otyra almaıdy. Tilimizdi anamyzdy qurmettegendeı qurmetteıik.
Ortada túrikmen, orys, aýǵan: hazar, tájik, pýshtý, ózbek ulttarynyń ókilderi: sheteldik tyńdaýshylar

 1. Qýan dalam qýanatyn kún búgin,
Serpip tasta muńdy dala túndigin.
Til týraly zańym endi kúshine,
Pash etkendeı kesken jańa kindigin. (Málıke – aýǵan qyzy, hazar )
Ana tilim - ardaǵymsyń kıelim,
Saǵan ǵana men basymdy ıemin.
Ana tilim – qazaq tilim, darasyń,
Qadirleımin, sheksiz seni súıemin.

2. Til ustartý, til syndyrý,
Sóz sıqyryn, kiltin bilý.
El men eldi eldestirer,
Estelikke umtyldyrý. ( Murad - túrikmen)
Qazaq tili – halyq tili,
Til amanda – halyq tiri.
Óz tilinde jylaǵannyń,
Kóz jasy da – halyq muńy.

3. Til týraly jurt tilegen salaýat,
Til týraly estilmesin jamanat. (Taná - orys)
Til degeniń, til degeniń bul bizdiń –
babamyzdan qalǵan asyl amanat.
Týǵan tilim – alasarmas tuǵyrym,
Sen qurysań men de birge qurydym.
Merekeńdi qýanyshpen qarsy alam,
Uzaq bolsyn týǵan tilim ǵumyryń.
Uıǵyr halqynyń bıi oryndaıtyn Gúlgına
2 - júrgizýshi: V nasheı strane bolshoe vnımanıe ýdeláetsá anglııskomý ıazyký. Znanıe anglııskogo ıazyka pomogaet stat gramotnym, erýdırovannym spesıalıstom vo vseh otrasláh naýkı ı tehnıkı. Seıchas nashı ýchashıesá pokajýt svoe masterstvo vladenıa anglııskım ıazykom.

 1. júrgizýshi. Kafedra maqtanyshtaryqazaq, orys, qytaı, aǵylshyn tilderin jetik biletin polıglot jastarymyz ben sheteldik tyńdaýshylarǵa sóz kezegin beremiz. Shyǵarmashylyq jáne fılologıa toptarynyń tyńdaýshylary, sheteldik birneshe tilde quttyqtaıdy jáne ánder oryndaıdy.
Aýǵanstandyq tyńdaýshylarynyń oryndaýynda «Vatan - Otan» bıi

 1 - júrgizýshi. Kurmetti qonaqtar sizderdi Til merekesimen taǵy da quttyqtaı otyryp, eńbekterińizdiń jemisin kórip, baqytty ómir súrýlerińizge shyn júrekten nıetimizdi bildiremiz. Kelesi júzdeskenshe kún nurly bolsyn.
2 - júrgizýshi. My eshe raz pozdravláem vseh s Dnem ıazykov narodov Kazahstana. Jelanıe odno porodılo nas davno, chtoby v mıre mırno jılı, chtoby s detstva vse drýjılı, chtoby bratámı roslı, detı materı — Zemlı.
«Kók týdyń jelbiregeni» áni oryndalady.