InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Sáken Seıfýllın – aqıyq aqyn (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty: 1. S. Seıfýllın týraly bilimderin tolyqtyra túsý, poemalaryn atap, onyń mazmundyq taQyrybyna qysqasha sholý jasaý.
«Kókshetaý» poemasynan úzindi oqytý, taqyryby men ıdeıasyn anyqtaý
2. Ártúrli tapsyrmalar men oıyn elementteri arqyly oqýshylar dúnıetanymyn keńeıtý, oılaý qabiletterin damytý, aýyzsha, jazbasha tilderin damytý
3. Oqýshylardy halqyn, aqyndy, tildi qurmetteýge, tabıǵatty aıalaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaqty túsindirý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Túsindirý, oılandyrý, suraq - jaýap, aýdarma, ózdik, toptyq jumystar.

Pánaralyq baılanys: orys tili, qazaq ádebıeti, ınformatıka páni
Sabaqtyń kórnekiligi: aqyn sýreti, «Kókshetaý»poemasynyń úzindisi mátini, «Sáken Seıfýllın» prezentasıasy, baǵalaý paraǵy

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: sálemdesý, oqýshylardy túgendeý
Muǵalim sózi: Oqýshylar, búgingi sabaǵymyz aldynǵy ótken sabaǵymyzdyń jalǵasy. Sáken – adamgershiligi mol, adal jandy, naǵyz halyq uly bolatyn...
(Sabaq taqyryby men maqsaty habarlanady)
İ kezeń – Sáken - aqıyq aqyn
İİ. Toptyq jumys ( Burynǵy bilimderine súıene otyryp, topta bir - birine aıtyp, bilgenderin ortaǵa salyp, klaster túrinde jaýap beredi)
Sáken Seıfýllın kim?
(1 - slaıdtan kesteni jaýabymen shyǵaryp, qorytyndylaımyn)
İİİ. Ótken sabaqta sender onyń ómir joly, shyǵarmashylyǵy, lırıkalyq óleńderimen tanystyńdar, búgin onyń poemalarymen tanysamyz.
- Eli súıgen, elin súıgen Sáken tamasha lırıkalyq óleńderimen qatar keń tynysty poemalar da jazdy
(2 - slaıdta aqyn poemalary attary kórsetiledi)
- Aldymen osy poema aty týraly Qazaqstannyń qandaı jerin kóz aldaryna elestettińder?
(3 - slaıd Kókshetaý sýretteri)

Poemada Kókshetaýdyń tabıǵaty, eli men jeri, adamdary ǵana emes, aqyn Kóksheniń búgini men bolashaǵyna da kóz tigedi. Shyǵarmanyń eń negizgi arqaýy - qalmaq qyzy men Adaq batyr arasyndaǵy sújet. Jaýgershilikte qolǵa túsken sulýlyǵymen talaı erjúrek batyrlardy talastyryp qoıǵan qalmaq qyzynyń taǵdyry aqylymen sheshilip, osy aqyldy uǵa bilgen, názik janyn túsine bilgen Adaq batyr beınesimen tolyǵady. Aqyn tabıǵat sulýlyǵyna adamdar sulýlyǵyn (Adaq pen qalmaq qyzdy sýretteýi), jer, el tarıhynyń tereń tamyryn kórkem beıneler jan dúnıesiniń izgiligine sáıkestendirip, Kóksheniń qadyr - qasıetin jerimen, onda tirshilik etken elimen birge jyrlaıdy.

İİ kezeń - «Kókshetaý» poemasy
Kókshetaý - týǵan jer, onyń ǵajap sulýlyǵy men tarıhy jaıly poema. Jalpy poema taqyryby anyqtap bilý úshin mátinmen jumys jasaıyq.
Toptyq jumys ( sóılemdegi qajet sózdi taýyp, ornalastyryp, aýdarý)
a) sózdik jumysy(slaıd)
á) ár topqa mátin sóılemderi bólinip beriledi
b) oqýshylar sózdik kómegine súıenip, sóılemderdi aýdaryp, kezekpen oqıdy
v) sóılemdegi túsip qalǵan sózderdi taýyp, ornalastyrady

İİİ kezeń - Poezıa áleminde
Kókshetaý otan, týǵan jer týraly poema, onda tarıhı oqıǵalar aıtylǵan
( oqýshylar muǵalim oqýyn muqıat tyńdap, ishteı oqı otyrady,
«Kókshetaý» poemasynan úzindi aýdarmasymen oqýshylarǵa taratylyp beriledi)
«Polıglot» oıyny: onda biz Sákenniń poezıa álemine baraıyq
1 - oqýshy: Arqanyń kerbez sulý Kókshetaýy
Damylsyz sulý betin jýǵan jaýyn.
Jan - jaqtan erteli kesh bulttar kelip,
Júredi bilip ketip esen - saýyn...

2 - oqýshy: Gora Kokshetaý stroına, kak sosna.
Dojdámı svoı lık ýmyvaet ona.
Plyvýt oblaka nad ee golovoı,
Spravláútsá: v zdrave ona ıl bolna?

Sáken Kókshe ańyzdarynyń ishinen Jeke batyr, Býrabaı, Oqjetpes, Jumbaqtas týraly áńgimelerdi bólip aldy.

Jeke batyr.
1 - oqýshy: Bolypty baıaǵyda Jeke batyr,
Taý baǵyp jatady eken tigip shatyr.
Bir kúni qaraýylda qalǵyp ketip,
Sol batyr búgingishe uıyqtap jatyr.

2 - oqýshy: Ob etom batyre rasskaz byl takov:
On gorý odný ohranál ot vragov.
Stoıa na postý, on slýchaıno vzdremnýl
I spáshım ostalsá na vekı vekov.

Býrabaı
1 - oqýshy: Móp - móldir Býrabaıdyń sýy kúmis,
Kórgende sharshaǵan jan alar tynys.
Minbelep qorshalaǵan shymyldyqtaı,
Qaraǵaı, qaıyńmnen qalyń jynys

2 - oqýshy: Voda serebrıtsá chısta ı sveja,
V sıane ee otdyhaet dýsha.
Zelenoı zavesoı nad neıý v nochı
Vzdyhaıýt berezy ı karagachı.

Oqjetpes
1 - oqýshy: Basyna atsań – daǵy oǵy jetpes,
Iilip eshbir taýǵa tájim etpes.
Sol shyńǵa jan shyqpaǵan uıa salyp,
Shyńqyldap qarshyǵa men búrkit ketpes.

2 - oqýshy: V dýmý vechnýıý pogrýjen,
Nedostýpnym kajetsá on,
Lısh mogýchıı gornyı orel
Svoe mesto na nem obrel.

Jumbaqtas
1 - oqýshy: Batyrlar aınala tur tas qasynda,
Alǵandaı bir - bir sulý bas - basyna.
Báıgege biri qalmaı túspek daǵy
Abylaı básekeniń bas qasynda.

2 - oqýshy: V strelbe ýmenıa ne dokazav,
Smotrelı batyry zlo.
I han, ýıazvlennym sebá poschıtav,
Toje nahmýrıl chelo.
(Oqýshylar kezektesip, úzindilerdi aýdarmasymen mánerlep oqıdy)

İV. Sabaqty bekitý
Ne bildim?
. Iá, aqyn esimi eshqashan umytylmaq emes!
Da, ımá velıkogo akyna nıkogda ne zabýdetsá ı v nasheı lúbımoı molodoı Respýblıke ego ımenem nazvany:(Slaıdtan aqynnyń sýreti, oǵan arnalǵan eskertkishter, murajaı, óleńder men uly sózder kósetilip, aıtylady):
- Astanamyzdaǵy Saken Seıfýllın atyndaǵy kóshe
- Astana qalasy men aqynnyń týǵan jerindegi ádebı - memorıaldy murajaı…
Bessmertnyı obraz Sakena jıvet:
- Sáken eskertkishinde…
- Qazaqstan sýretshileriniń kartınalarynda…
Pesnı Sakena zvýchat:
(Slaıdtan Saken beınesi kórsetilip, óleńderi oryndalady).

V. Baǵalaý
Vİ. Úı jumysy: Úzindiden unaǵan bólimin jattap kelý