InfoHub Logo

Tarıhy tereń Táýelsizdik!

Ótse de ǵasyr, bir kúnnen asyp bir kúniń,
Bastalǵan eken eldigiń sonaý jyl buryn.
Ordańdy tiktep, shańyraq kótergen kezińdi
550 dep bederlep jazǵan kún búgin.

Esińe salyp ótkenniń jolyn endi kún,
Maqtan bop sosyn oıandy búgin elde uǵym.
Kerege kerip, ýyǵyń berik shanshylyp,
Jańǵyrǵan eken sonda bir ulys, eldigiń.

Ǵasyrmen jasap, erkin el búgin bolsaq ta,
Búgin men keshe: qos uǵym ketpes alshaqqa.
Shańyraq quryp, ótkenińde de turypsyń
Bula kúsh bolyp, bulyqsyp syrtqa sol shaqta.

İrgeli el bop, halqyń da sol kez kóshke erdi,
Kúı keship tekti, aldyńnan samal esken - di.
Myń - myńdap qolmen oǵylandaryń turǵanda,
Sýyrylsa qylysh, susyńnan jaýyń seskendi.

Basyńnan bir kez ótkizip talaı maıdandy,
Uldaryń túgil, arýda namys qaıraldy.
"Jaǵadan jaýyń... tartqanda bóri etekten",
Urysyń salǵan jeńiske talaı aınaldy.

Arýaǵyń jebep, ǵalamat boıǵa kúsh kirdi,
Dushpanyń kórdi janardan namys - ushqyndy.
Elim dep týǵan eńkeımeı ótken erleriń
Jaýyna talaı atynyń jalyn qushtyrdy.

Maıdanda ulǵa Ákeler erlik uqtyryp,
Tileýin Ana tilegen kózde shyq tunyp.
Tarıhtyń keıde ashysyn tatqan kezde de,
Qalyp eń ár kez rýhyń synbaı tik turyp.

Qaǵandar aıla ustanyp syrtqa san qyrly,
Sanada erlik san ret qaıta jańǵyrdy.
Otandy olar ómirimen qorǵap, sonan - soń
Urpaqqa bárin amanat etip qaldyrdy.

Ýaqyttyń áli kóredi urpaq jalǵasyn,
Ultyńdy dáıim babalar jebep qoldasyn!
Bolashaǵyńnyń qasterli baǵyt soqpaǵyn
"Máńgilik El" dep kórsetip berdi Elbasyń.

Shýaǵyn taǵy beıbit bop búgin tókti kún,
Keshegi maıdan, keshegi daýyl joq búgin.
Qazaqstan dep ózgeler jatsa nazar sap,
Ánuran shalqyp, eńkeımeı tursyn kók Týyń!

Erkindik alyp, azattyq dedi uǵymyń,
Tynyshtyq kúnmen qundy bop tur ǵoı búginiń.
Qalqanyń endi - urpaqqa ulttyq tárbıeń,
Qarýyń búgin - urpaqqa berer bilimiń.

Bolashaq barda kútedi áli uly syn,
Keshe de bolǵan eldigiń menen ulysyń.
Kún shalmas júzin álpeshtep Arý ósirgen
Tamyry tereń halyqtyń sen de birisiń.

Tektilik minez sezilip áýen - sazyńnan,
Shattyǵyń bolsa kún menen túnge sozylǵan.
El ediń sondaı, erlikke toly shejireń
Shanaqtan tóger kıeli únmen jazylǵan.

Ótkeniń bolyp - babadan tekti týǵan eń,
Búginiń bolyp - Erkindik kúndi jyrlap eń.
Elińe zaman ozdyrǵan saıyn ýaqyt,
Ultyńdy tanyp, moıyndaı bersin kúlli Álem!

Avtory:
Ǵabıden QOJAHMET,
Qyzylorda qalasy