InfoHub Logo

Taqyryby: Tórt túliktiń tóresi
Maqsaty: Jylqynyń qazaq turmysyndaǵy ózindik ornyn uǵyndyrý, onyń eti men sútiniń adam densaýlyǵyna shıpalyq qasıetin jáne halqymyzdyń jylqyǵa degen erekshe qurmeti men kıeli janýar ekendigi týraly túsinikterin tolyqtyrý.
Túri: tanymdyq sabaq

Júrý barysy:
İ. Uıymdastyrý bólimi
İİ. Negizgi bólim
1. «Jylqy tarıhy - qazaq tarıhy» /poster qurý, qorǵaý/
2. «Jylqy jáne qazaq rýhy» /gazet qorǵaý/
3. «Jylqy – qasıetti janýar» /jylqy qasıetteri týraly/
4. «Jylqy – kıeli janýar» /jylqy túrlerimen tanystyrý/

İİİ. Qorytyndy bólimi
Synyp oqýshylary 2 topqa bólinedi. Ár top óz top ataýlary týraly aıtady. Ne sebepti atalǵany, qandaı ádebı shyǵarmamen baılanysty ekeni týraly túsinik beredi.
1 - top: «Mańmańger»
2 - top: «Qulager»

Kirispe sóz:
Qazaqqa qasıetti jylqy maly,
Tógilgen sala qulash quıryq, jaly
Balasyndaı mápelep kútken qazaq
Jorǵasyn maıda júris, maıtalmany.
- Halqymyzdyń erekshe qasterlegen jáne janyna balaǵan qasıetti túliginiń biri - jylqy. Jylqy - qazaqtyń eń qadirli maly, basty baılyǵy. Ol – qazaq turmysynda tek baılyqtyń ǵana emes, sán - saltanattyń, sulýlyq pen kórkemdiktiń ıdealy. Jylqy - qazaq dalasynyń ekinshi esimi. Qazaq uǵymynda qazaq, dala jáne jylqy degen sózder bir - birine etene
Kórik bergen qazaqtyń dalasyna,
Jylqyǵa kóz toqtatpaı qalasyń ba?
Ájetke de jarady degen qazaq
At jalyn tartyp mingen balasyna.
- Osy bir qasıetti túliktiń qazaq halqy úshin orny óte erekshe. Jylqy qazaqtyń ulttyq sana - sezim, rýhanı bolmys, turmys - salt, ádet - ǵuryp, mádenıet pen óneriniń tutas bir aıyrylmas bóligine aınalyp ketken. Jarynan keıingi jaqsy kóretin jan serigi, qasıeti qanyna sińgen – janýar. Qazaq balasy jylqy túligin tóresindeı kóretini sondaı qazaq jylqy minezdi dep, óziniń minez - qulyq, bitim - bolmys, jan dúnıesiniń aıqyndaýshysyna aınaldyryp alǵan. Bulaı óziniń jaratylysyna jylqydan uqsastyq izdeý – tek qazaqqa ǵana tán qasıet, ári bul – qazaqtyń osy túlikke degen asa joǵarǵy qurmetiniń belgisi. Qazaq at dese ishken asyn jerge qoıady. Jylqynyń dúbirine, kúliktiń kúmbirine qulaq qoıyp, eleń etpes qazaq balasy sirá joq.

1. «Jylqy tarıhy - qazaq tarıhy» /poster qurý, qorǵaý/
Týǵan balasyn túliktiń tóline teńeý de kóshpendilerdin, ásirese, qazaqqa tán qasıet. Ata - ana balasyn «qulynym», «qulynshaǵym» dep qulpyrta mekirenip, onyń tompań qaǵyp, zyr júgirgen júrisin qulyndaı quldyrańdady dep beıneledi. Al qazaq balasy bolsa qulyn bolyp kisinep, taı - qunan bop týlap, asaý bolyp alysyp, at bolyp jarysyp oınap, tarpań bolyp er jetedi.
Biz jylqy týraly ne bilemiz?
• Dúnıe júzinde jylqynyń 250 - deı túri bar. Qazaqstanda 16 túri ósiriledi.
• Jylqy tuqymyna qaraı, arǵymaq, qazanat, aby, tobyshaq, tekejáýmit, qazaqy at, qarabaıyr, jyraq, dúldúl dep bólinedi.
• Shabys attar: júırik, tulpar, sáıgúlik, sańlaq, báıge at
• Saltanatqa minetin jorǵa attar: sý jorǵa, tókpe jorǵa, aıdama jorǵa, shaıqalma jorǵa
• Jaı minis attar: aıaqylaý, jetek at, qosaq at, jup at, kósem at
Jylqyny jasyna qaraı ataý
• 1 jas - jabaǵy
• 2 jas - taı
• 3 jas - qunan
• 4 jas - dónen
• 5 jas - besti
• 5 jastan qulyndaǵan analyq jylqy - bıe
• 2 - 3 jastaǵy analyq jylqy - baıtal

2. «Jylqy jáne qazaq rýhy» /gazet qorǵaý/
Kórik bergen qazaqtyń dalasyna
Jylqyǵa kóz toqtatpaı qalasyń ba?
Ájetke de jarady degen qazaq
At jalyn tartyp mingen balasyna.
3. «Jylqy – qasıetti janýar» /jylqy qasıetteri týraly/
Qymyz túrleri:
Ýyz qymyz – bul bıe sútiniń ýyz dámi taralǵan kezde ashytylǵan qoıý qymyz;
Sary qymyz – jaz ortasyndaǵy, shóp ábden pisip, býyny qatqan kezdegi qymyz;
Túnemel qymyz – mol qordyń ústine sút qyshqyly arnaýly torsyqta saqtalyp, eki táýlik sapyrylǵan, pisýi jetken qymyz;
Qunan qymyz – úsh táýlik boıy ashytylady;
Bal qymyz – bal, qant sekildi tátti qosyp jýasytqan qymyz;
Dónen qymyz – tórt táýlik ashytylady;
Besti qymyz – bes táýlik ashytqan qymyz;
Asaý qymyz – besti qymyzdan da kúshti qymyz;
Jýas qymyz – baıaý ashyǵan nemese saýmal qosqan qymyz;
Qorabaly qymyz – mol qordyń ústine kún saıyn sút quıa otyryp, birneshe kún jınaǵan qymyz;
Sirge jıar qymyz – kúzdi kúni bıe aǵytarda sońǵy qymyz birneshe kún jınalady.