InfoHub Logo

Taqyryp: «Urpaqqa uran bolǵan - uly jeńis!»
Maqsaty: Uly Jeńisti dáripteý, óz Otanyn, týǵan elin qorǵaı bilýge tárbıeleý. Uly Otan soǵysynda erlik kórsetken ata - babalarymyzdyń erlik isterin qasterlep, rýhyn kóterýge, úlgi - ónege tutý.
Kórnekiligi: Uly Otan soǵysy jyldaryna arnalǵan slaıd. Kitap kórmesi. Qanatty sózder
• «Sen jaýdan qashsań, ómir sennen qashady.» Baýyrjan Momyshuly.
• «Soǵystyń eń alǵashqy qurbany – aqıqat» Djonson Haıram.
• «Jańashyl uldan Otanshyl ul artyq» Muhtar Shahanov.
Kitap kórmesi: «Myń taǵzym saǵan Uly jeńis.»
Uıymdastyrǵan mektep kitaphanashysy: Ýsenbaeva K. S. Ýmerbekova K. M.
Ádisi: ardagermen suhbat, merekelik montaj, sahnalyq kórinis.

ÓTÝ BARYSY:
İ. Uıymdastyrýkezeńi:
1. Synyptantys is sharanyń taqyryby, ótkizilý maqsaty, júrgizilý josparymen tanystyrý.
2. Synyptan tys is sharanyń qonaǵy(Álıa Moldaǵulovanyń bólelerimen), soǵys ardagerlerimen tanystyrý.

İİ. Kirispe bólim.
Armysyń! Ary taza abzal jandar,
Erterek sheshek atqan aq armandar.
Baısaldyq, batyrlyqpen baǵa alǵandar,
Beıbit kún tańy bolyp aǵarǵandar.
Kóńilde jelbiretip jeńis týyn,
Sóndirmeı senim otyn jaǵa alǵandar.
Beıbit kún tańy bolyp aǵarǵandar.
Kúsh, jiger taba alǵandar,
Otyzda samaı shashy aǵarǵandar.
Ekenbiz ózderińe biz qaryzdar,

Muǵalim: Qurmetti qonaqtar, ustazdarmen oqýshylar, búgingi merekelik keshimiz Uly Jeńiske 68 jyl tolýyna baılanysty «Urpaqqa uran bolǵan – uly jeńis.» degen atpen ótkeli otyr. Búgingi keshimizdiń basty maqsaty Uly Jeńisti dáripteý, óz Otanyn, týǵan elin qorǵaı bilýge, Uly Otan soǵysynda erlik kórsetken ata - babalarymyzdyń erlik isterin qasterlep, rýhyn kóterýge, olardy úlgi - ónege tutýǵa tárbıeleý.
Umyt bolǵan, umyt qalǵan joq eshkim,
Eshbir adam umytpaıtyn máńgi esim,
Urpaq úshin tozbaıtuǵyn, bitpeıtin
Ardagerler – esteligi soǵystyń.
Montaj
Arýjan: Armysyń! Ot jalynnan oralǵandar,
Attaryń ańyz bolyp taralǵandar.
Tirlikte jany jarqyn alaý jandar,
Toıymsyz ajalǵa tosqaýyl bop,
Top jaryp taısalmaı - aq bara alǵandar,
Armysyń!
Ot jalynnan oralǵandar!
Nurlan: Jer úshin, Otan úshin laýlaǵandar,
Azamat, aıtqan sertten aýmaǵandar,
Shekara shebindegi ný ormandar,
Halqyna qalqan bolyp qaýlaǵandar.
Erligiń ańyzdar men shejireler,
Oılardan, óleń bolyp saýlaǵandar,
Azamat!
Aıtqan sertten aýmaǵandar!
Ásem: İske aspaǵan arman oılar,
Sátinde toılanbaǵan baqyt - toılar.
Ózderin Otan úshin oqqa baılap,
Jaýyna jasyn bolǵan naızaǵaılar.
Alańda «Eskertkishter, músinder» bop,
Shyrqaýshyń sozyp turǵan kókke boılar.
Ýaqyt ýysyna syımaǵandar,
Baqytty urpaǵyna syılaǵandar.
Jandaryn urpaq úshin qıǵandar,
Bal nárin urpaq úshin jınaǵandar.
Bir ýys týǵan jerdiń topyraǵyn
Qyrshynnan qıylsa da qımaǵandar!

Án: «Kógershinder» Barıeva Á.

Arýjan A: Shyǵystyń shapaǵy jańa biline bastaǵan kez. Eńbek adamdary uıqyda bolatyn. Oıaý júrgen tek shekarashylar ǵana. Kenet batys jaqtan qyzyldy - jasyldy ottar jarqyldap shekaraǵa taqap ushaqtar gúrildep ushyp keldi. Bul 1941 jyldyń 22 maýsym kúni edi. Soǵys osylaı bastaldy
Bult túnerip aspannan,
Talaı kózden jas tamǵan.
Tutqıyldan jaý tıip,
Qyrǵyn soǵys bastalǵan.
Qara túnek serpildi
Uıqysynan el turdy.
Ańsaǵan atty altyn tań,
Maıdanǵa Maıdanǵa.

Kúnsulý: Otan – Ana jylaǵanda sherlenip,
Tabjylmastan tógedi eken jerge bult.
«Qara bultty qaq jaraıyq» - dedi de,
Qoldaryna qarý aldy erlenip.
Maýsym: Oq borady kúni – túni
Japty jerdi ot qaryp.
Alǵa qaraı umtyldy
Batyr qazaqtyń ul - qyzy
Týyn tyqpaı qoldaǵy
Ójet boldy el úshin
Keýdesimen qorǵady
Jaýǵa qarsy attandy,
Jansaıa: Bir daýyl sypyrdy kep órt teńizin,
Teńseltip temir topan dúnıe júzin.
Betine týǵan jerdiń óshpesteı ǵyp,
Er jazdy óz qolymen júrgen izin.
«Batyrym – Baýyrjanym» deıdi halqym.
Alyp ul, aqyn júrek erdiń dańqyn
Keleshek kele jatqan kóremin dep,
Tik basyp týǵan jerde turdy qalqyp.

Asyrbek:(Baýyrjan Momyshuly)
Elge qater tóngende
Jaýǵa qarsy shabamyn
Bizdi jalmamaq bolǵan ajaldy
Ór keýdemmen qaǵamyn

Aqmaral: Tverdiń ormany jas, jeri kári,
Ata qonys sanaıdy eldiń bári.
Sol jerde Álıanyń qany sińdi,
Soǵyp tur mergen qyzdyń júregi áli.
Shattansań qyz týdym dep qazaq shattan,
Álıa Otanyna bolǵan maqtan.
Kazachıha dóńinde tulǵasy tur
Degendeı erlikke attan, jeńiske attan!
Gúljahan:(Álıa) Tazartam jaýdan jerimdi,
Qarýmen alyp kegimdi.
Qam jeme halqym, ata - ana.
Qyzyńnyń anty senimdi.
Aıjan: Daýylmen terbep, onyń jas besigin,
Mánshúk dep eli ataǵan erke esimin.
Adamsha aqtaý úshin ana sútin,
Maıdannyń «Maksımmenen» ashty esigin.
Aı ótpek, jyldar ótpek, ǵasyr ótpek,
Jeńispen maıdan bitip, jas erjetpek.
Erligi el júregin tebirentip,
Urpaqqa úlgi bolyp Mánshúk ketpek.
Roza: (Mánshúk) Otanym, erkeleımin endi kimge,
Ózińmen neni bolsa, kórem birge
Qalaısha qabyrǵama batpas meniń,
Basyńa qater kúni tóngen kúnde.
Áıgerim: Fashıstik Germanıa Keńes Odaǵynyń shekarasyn buzyp basyp kirdi, soǵys bastalyp ketti. Fashıster kúzge deıin aq Keńes Odaǵyn talqandaımyz dep daýryqty. Fashısterge qarsy búkil Keńes eli kóterildi.
Tas talqan ǵyp fashısti,
Qıratqan bizdiń er kúshti
Moskava, Lenın qalasyn,
Aǵy men kózdiń qarasyn,
Otanyń gúldi dalasyn
Qorǵap jatqan erlerim,
Jaýǵa qarsy attandy,
Baqyt degen keler dáıim kúrespen
Baqyt úshin qart babalar kúresken
Baqyt úshin arpalysty qol sozýmen ul ósken.
Arýjan: Uly Otan Soǵysyna Qazaqstannan 1 mıllıon 7000 myńnan astam jaýynger qatysty. Olardyń basym kópshiligi urys dalasynda qaza taýyp, habar osharsyz ketti. Soǵys oty sharpymaǵan shańyraq kem de kem. Júz myńdaǵan ata ákelerimiz soǵystyń alǵashqy sátinde aq maıdanǵa attandy. Jaýǵa qarsy atylǵan on oqtyń toǵyzy Qazaqstanda jasaldy. Osy qan maıdanda mert bolǵan erlerdiń rýhyna basymyzdy ıip taǵzym eteıik. Olardyń erlik isterin eshkim de, eshqashan da umytpaýy tıis.
Ásem: Biz qashannan er qaharman halyqpyz,
Biz tarıhta teńdesi joq alyppyz.
Biz kúshtimiz kúshtilerdiń bárinen,
Biz sónbeıtin kún tárizdi jaryqpyz.
Bizder naǵyz qudiretti elden biz,
Ǵasyr kóshin bastaý úshin kelgenbiz!
Án: «Soǵystan qaıtqan soldattar.» hor
Kórinis: « Soǵys qasireti!»
Nemeresi: Áje, áje! Men búgin «bestik» baǵa aldym. Men sondaı baqyttymyn!
Ájesi: Talabyńa nur jaýsyn, tamaǵyńdy ishe ǵoı, balam!
Nemeresi: Qazir tamaǵymdy iship, qozylarymmen oınap, atqa minip kelemin.
Radıo: Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Keshe bizdiń ulan baıtaq jerimizge nemis fashısteri tutqıyldan basyp kirdi. German elshisi soǵys bastalǵanyn tańǵy7 - de resmı túrde málimdedi. Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Otanymyzdy jaý qapyda basty. El úshin, jer úshin barlyq er azamattar Otan qorǵaýǵa attanyńyzdar!
Nemeresi: Attan! – dedi,
Ol qazir attanady,
Jaýyngerdiń rólin atqarady.
Nege bizge úmitsiz tesilesiń?
Attan, áke,
Jolyńnan keshigesiń.
Keýdesinde jany bar paqyrlardyń
Taýyp jeıdi sensiz de nesibesin.
Ájesi: Iá, sumdyqtyń bolatynyn sezip em,
El álsirep kúshti daýyl tezinen,
Tynysh jatqan berekeli Otanǵa
Qanisherdiń kóz qadaryn sezip em.
Ákesi: Tyńda, balam, tyńda, kúnim,
Bolýǵa jara qolqanat.
Kári anam, sábı iniń –
Barlyǵy saǵan amanat.
Ájesi: Oralshy aman jerińe,
Kórisshi týǵan elińmen.
Kelin aý, kózdeı qaltaǵa,
Topyraq salyp berip jiber.
Kelini: Kebin kıgen óledi,
Kebenek kıgen keledi,
Úlken úıden dám tatsa,
Keshikpeı deıdi keledi.
Ákesi: Baramyn tartyp Batysqa,
Jortýyl, qyrǵyn, tún qatý,
Óltirý, ólý, atys ta!
Jigittiń jigit bolǵany –
Jaýdan elin saqtasa.
Jaý shapqanda eline
Qoıandaı buǵyp qashpasa.
Atoı sap jaýǵa kiremin,
Uly Otanym, sen úshin!
Myna bir qalǵan bel úshin!
Qazaq soldaty:
Qosh bol, dosym, jaqynym,
Ýaqyt tyǵyz, sóz qysqa!
Ketip bara jatyrmyn
Surapyl bir soǵysqa.
Gúldana: «Báride jylaǵan»
Án «Ana balladasy» (derekti fılmnen soǵysqa attaný kórinisterinen úzindi kórsetiledi).

Arýjan: Adamzatym aqıqatqa senińiz,
Soǵys degen bolǵan emes tegin is.
Soǵys degen – qıylǵan jan, aqqan qan,
Soǵys degen – eki jaqqa jeńilis.
Tóbeden qaıta zýlap oq boraıdy,
Aınalany alqyzyl otqa oraıdy.
Jeńis úshin jastyǵyn bergen erler
Beıbit ómir eline tókti araıdy.

Nurlan: 1941 jyldyń maýsymy
Kúnderdiń asa qıyny.
Tarqatty eldiń bazaryn
Soqty da soǵys quıyny.
Ormany kókpen talasqan
Óksidi ómir adasqan.
Qan josa bop qara jer,
Qaqyrap tústi kók aspan.
Ásem: Qanǵa boıap sum soǵys,
Bozdaqtardy jalmady.
Júrekti qozǵap bulqynys,
Erler elin qorǵady.
Namys kerek ár iske,
Qaırattyń jaqsy bolǵany.
(Ekranǵa urys maıdanynan kórinis kórsetiledi.)

Mánshúktiń maıdannan anasyna jazǵan haty:
«Qymbatty apa! Búgin kúndiz sál tynyǵaıyn dep jatyr edim birden uıyqtap ketippin. Sizdi túsimde kórdim. Jeńispen oralǵan soń aıtatyn nárse kóp aq. Qolyńyzdy qatty qysyp, qushyp súıemin. Qyzyńyz Mánshúk. Meniń maıdandas joldastarym sálem aıtyp jatyr! 1943 jyl 22 - qyrkúıek».

Álıanyń Sapýra ápkesine jazǵan haty:
«Qymbatty meniń Sapýram. Amansyń ba? Qazir biz alǵy sheptemiz. Tereń okopta hat jazyp otyrmyn. Nemistermen betpe-bet kelip júrmiz. Meniń basymda kaska, belimde granata, qolymda vıntovka. Soldattar tańqalady. Fashısterdi aıamaımyn. Tań erteń komandırimiz bylaı dedi: «Mergen Álıa Moldaǵulova úsh kúnniń ishinde 14fashısti óltirdi. Iá, Sapýra, komandır alǵys jarıalady. Kóriskenshe. Jeńispen qaýyshaıyq. Súıdim. Álıań. 1943 jyl 13 - jeltoqsan».
Mánshúk:
Aıtshy, ana, sezip pe ediń sonda sen
Jaqyndaǵan qara bultty.
Qara nóser daýyldy?
Estippe ediń sonda sen
Óz elińe jaqyndaǵan
Úreı bolǵan saryndy?
Álıa:
O, anashym, kúnim degen sensiń ǵoı,
Áreń jetti álsiregen daýysyń.
Jylamashy, shydap baqshy ersiń ǵoı,
Bar emes pe bir jigitteı namysyń.
Mánshúk:
Biz senderdeı jańa ashylǵan gúl edik,
Jerge baqyt, elge baqyt tiledik.
Otan ana otqa kúıip jatqanda,
Bizder me edik úı baǵatyn tiri ólik.

Álıa:
Biraq erte, tym erterek jandyq biz,
Janarlardan móldir jas bop jandyq biz.
Qolymyzdan osy boldy kelgeni
Bizdeı erte solmaý úshin barlyq qyz.
Mánshúk:
Jetsek te armanymyz kóp edi,
Aıtylǵan joq mahabbattyń óleńi.
Bizdiń týǵan kúnimizdi quttyqtap,
Bizge eshkim jyr usynǵan joq edi.
Baýyrjan: Sen - fashıssiń, men - qazaqpyn,
Sen aıtqandaı azıatpyn
Sen aspannan juldyz qaqtyń,
Men dalada túıe baqtym.
Endi mynaý qaraısyń tek,
Dármeniń joq, kózińmen jep.
Arlanasyń, qorlanasyń,
Tutqyn boldym taǵyǵa dep.
Egerde men tússem qolǵa,
Qamar eń - aý temir torǵa.
Olaı bolmaı, bulaı boldy:
Bizdiń baqyt, sizdiń sorǵa.
Sen - fashıssiń, men - qazaqpyn,
Sen aıtqandaı *azıatpyn*.
Tańqalarsyn*fılosofym*
Ǵajabyna tabıǵattyń.
Án «Álıa»---------------------------
- Bul soǵys dúnıejúzin qamtydy, 1945 jyly 8 - mamyrda Berlınde fashısik Germanıa jeńilgenin moıyndap qol qoıdy. 1945 jyly mamyrdyń 9 - da buryn sońdy bolmaǵan myń zeńbirek 30 dúrkin salút atty. Mine, jeńis kúni osylaı keldi.
- Dúnıejúzi halqy bostandyq aldy. Halyq Otan, jer, el uǵymyn tereń sezine tústi.
- Eshkimde umytylǵan joq, esh nársede umyt qalǵan joq.
- Jeńis degen jaqsylyqtyń syńary, Jaýdy jeńgen soldattar.
- Qazaq uldary Brest qamalyn qorǵady. Máskeý túbinde ólimge bas tikti, Stalıngrad, Kýrsk doǵasyndaǵy shaıqastarda erekshe kózge tústi. Berlındi shabýyldady. Reıhstagqa qazaq jigiti Raqymjan Qoshqarbaev jeńis týyn tikti.(1945 jyly 30sáýirde)
Radıo: Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Bizdiń halqymyzdyń qaharmandyq erligi jeńispen aıaqtaldy! Bul Jeńis 20 mıllıon jerlesterimizdiń qanymen, tirilerdiń taban et, mańdaı terimen keldi.
Soǵysta erlikpen qaza tapqan qyrshyn jastarymyzdyń qaharmandyq rýhy urpaqtan urpaqqa máńgi ónege!
(Maıdannan qaıtyp kele jatqan jaraly jaýyngerler, soǵys jyldarynyń áýeni.)

Arýjan: Fashıstermen soǵysta ot keshkender,
Keýdesin shurq-shurq oq teskender.
Umytylmas eshqashan erlikteriń,
Ajdaha ajal oqpen betteskender.
Janymdaı súıem halyqty
Erligi máńgi dańqty.
Ónege tutyp ósemin
Baýyrjan, Álıa, Mánshúkti!
Nurlan: Taǵzym etemiz saǵan, jeńis soldaty!
Rýhyńmen asqaq búgin el muraty,
Jeńis týyn kótergen mamyr máńgi
El janynda erlik bop tamyrlandy – dep, Otynymyzdy qorǵaý jolynda qasyq qany qalǵansha shaıqasqan Keńes Odaǵy Batyrlaryna bas ıemiz!
Qara bultqa oranbasyn, kún kókte
Barlyq halyq, beıbit ómir súrmekte
Otanynyń baqyty úshin mert bolǵan
Batyrlardy esińde usta, qurmette.
Olar seniń tańǵy shapaq nuryń ǵoı,
Olar seniń máńgi asqaq jyryń ǵoı,
Máńgi alaýǵa baryp aqyryn
Bas kıimińdi alyp, gúliń qoı.
Ásem: Qandy qyrǵyn qan maıdanda talaı bozdaq etigimen qan keship júrip ózderiniń jastyǵyn, kúsh jigerin jumsady. Sol soǵystan oralmaǵan soldattardy kútip, artynda ańyraǵan ana men ákeler, jelkildep ósip balalar, mahabbatyn, súıgenin kútip boıjetken qyzdar qaldy. Armandaryna jetpeı ómirden erte ozǵan qyrshyn jastardy, maıdanger erlerimizdi bir sát eske alyp arýaqtaryna ishteı duǵa arnaıyq.
(saǵat soǵysy, bir mınýt únsizdik)
«Jeńis! Jeńis!»
Táýekel: Jeńis týy,
Jeńis týy,
Jelbiresin máńgilik!
Jeńis jyry,
Jeńis jyry,
Asqaqtasyn jańǵyryp!

Farıda: Jeńis!
Jeńis keldi qalama,
Jeńis keldi dalama.
Jeńis keldi áke bop,
Eldegi bar balaǵa.
Jeńis keldi án bolyp,
Keldi aýylǵa sán – kórik
Baǵdaýlet: Jeńis degen jaqsylyqtyń syńary Jigerlengen qushtarlyqtyń quraly.
Kúreskerdiń armany men urany,
Qýfnysh pen merekeniń bulaǵy.
Muǵalim: Jeńis! Osy bir sóz árbir adam úshin qasıetti de qudiretti! Jeńis degen sózdi halqymyz 4 jyl boıy kútti emes pe? Ot pen jalynǵa oranǵan 1418 kún men tún kimniń esinen shyǵar deısiń? 1418 kúnniń árbir saǵaty, ár mınýty qaýip qaterge toly bolǵanyn qolyna qarý alyp, soǵysqa attanǵan ata - apalarymyz jaqsy biledi. Jeńis ońaı kelgen joq. Bizdi osy táýelsiz baqytty kúnge jetkizgen batyr ata – apalarymyzdyń kúsh jigeriniń arty ekenin bilemiz. Búgingi keshimizge sol batyrlarymyzdyń biri Álıa Moldaǵulovanyń týysy Sholpan apaı kelip otyr. Biz soǵysty kórgen joqpyz, biraq sol soǵys aýyrtpalyǵyn kózimen kórip, basynan keshirgen maıdanger apamyz Álıa Moldaǵulova jaıly bizge áńgimelep berseńiz. Jánede bizdiń oqýshylarǵa óz tilekterińizdi bildirseńiz.
Sóıleńder, al sóıleńder, ardagerler,
Ákeler qatarynan qalǵan erler.
Joryq jolyn jeńistiń támámdaǵan,
Teńdessiz tarıhtaǵy maıdangerler.
Qorytyndy:
Oqýshy:- Men soǵysty Jek kórem!
Kókem aıtyp otyrsa,
Kim qasiret shekpegen,
Kim kóz jasyn tókpegen!
Talaı ótken ǵasyrlar,
Esh soǵyssyz ótpegen.
Men soǵysty jek kórem!
Kúni erteń – aq er jetem!
Týǵan jerdi Álpeshtep,
Kirpik İlmeı Terbetem.
Oqýshy:- Jetý úshin muratqa
Sapar shegem jyraqqa
Ǵumyr boıy soǵysam,
Asý bermes beldermen
Asaý ózen, kóldermen!
Men soǵysty Jek kórem!
Adamzatty Jetkizem Armanyna Jetpegen!
Oqýshy: Bolmasyn soǵys
Tilegi solaı ata - ananyń
Jaraqat alyp, qorǵaǵan elin, Uly Otanym,
Kóshede eger baldaqty kisi kezdesse
Júregim soǵyp oılanyp bara jatamyn.
Baqtardy basyp, tanktiń tajal tabany,
Qandarǵa bógip bala – baqshalar alańy
Jaýynger bolyp ot atyp jap – jas jigitter,
Atpasa eken shashynan súırep Anany.
Oqýshy: - Bolmasyn soǵys!
Jasasyn Jeńis – mamyr – aı!
Qozy – laq shapsyn enesin emip jamyraı,
Taý azamattar jaraqat alyp jatpasyn,
Ajalyn taýyp qorǵasyn oqtan tarydaı
O, meıli, qaryn ashyǵyp qalsa sál ǵana,
Jaraly eldi artpaı – aq qoıdyq arbaǵa,
Kún kúlip, gúl ósip tursyn dalada,
Qan qyzyl oqtan jaralanbasyn aq dalada.
Muǵalim: Uly Otan soǵysy jeńispen aıaqtalyp, elimiz beıbit ómirge kóshti, Qazaq halqynyń aldynda soǵys zardaptaryn joıý, ekonomıkasy men mádenıetin, óner kásipti aýyl sharýashylyǵyn, ǵylym men tehnıkany damytý turdy. Tarıh taǵlymyna kóz jibersek qazaq halqy qanshama qıyndyqtardy basynan ótkizip, bárine toıtarys berip, óziniń shabandylyǵymen tózimdiligi men parasattylyǵyn kórsete bildi. Egemendi el, táýelsiz Qazaqstan bolyp, kóshbasshy bolyp, álemge tanyldy.
Jasasyn Jeńis!
Baqytty elim kúle ber!
Táýelsiz bolyp bolashaǵyna júre ber!
Bolmasyn soǵys!
Bolmasyn soǵys!
Bolmasyn!
Zamanymyz tynysh, aspanymyz ashyq bolyp, Sábıdiń kúlkisi, ananyń besik jyry bizge rýhanı patrıottyq sezim ákelsin.