Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa
Astana qalasy №76mektep - lıseıiniń
Tehnologıa pániniń muǵalimi
Nýrgalıeva Baıan Týleýovna
Taqyryby: Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa
Maqsaty: Qazaqtyń turmysta qoldanatyn ulttyq buıymdaryn bilip, olardy áshekeıleýdi, sapaly ónim daıyndaýda sheberlikke, uqyptylyqqa úıretý, qolónerge degen súıispenshiligin arttyrý.
Ádisi: baıandaý, túsindirý, suraq - jaýap, praktıkalyq jumys.
Túri: sabaqtan tys sabaq
Kórnekiligi: ártúrli ádiste jasalǵan buıymdar, ınter belsendi taqta
Júrý barysy:
a) sálemdesý
á) sabaqqa daıyndyǵyn tekserý
b) túgendeý
2. Muǵalim sózi: Halqymyzdyń ónegesin, ádet - ǵurpyn nasıhattaý kún tártibindegi másele. Mektep oqýshylaryna halyq óneriniń shyǵý tarıhynan naqty bilim berý, qolóner ıeleriniń jasaǵan eńbekterin qasterleý, olardyń ádis tásilderin oqýshy boıyna darytý maqsatynda búgingi «Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa» atty shaǵyn sheberler syry keshin tamashalańyzdar.
/Mýzyka oınap turady./
3. 1 - shi júrgizýshi. Qosh keldińizder, qurmetti oqýshylar, ustazdar, qonaqtar!
Qaı halyqta bolmasyn mádenıetine baıyptap kóz salsaq, sol halyqtyń ózindik ómir tirshiligine belgili óner túriniń ǵasyrdan – ǵasyrǵa, urpaqtan - urpaqqa jetip, jalǵasyp damyǵanyn kórýge bolady.
2 - shi júrgizýshi. Durys aıtasyń, Madına. Tarıhı - ǵylymı derekterge júginsek, qazaq halqy mal sharýashylyǵymen aınalysqandyqtan, turmys tirshiliginde onyń shıkizatyn paıdalanyp, qolóner buıymdaryn jasaýdy kásip etken, jastarǵa úıretken.
1 - shi júrgizýshi. Baıqaımyn, Aqbota, seniń sózińe qaraǵanda, búgingi «Úıretseńiz balaǵa eńbegiń ketpes dalaǵa» dep atalýyna baılanysty qolónerdi úırenip meńgergen oqýshylar ultymyzdyń baǵa jetpes qazynasy sekildi.
2 - shi júrgizýshisi. Endeshe, Madına búgingi qonaqtarmen birge sheberler elin sholyp shyǵaıyq.
/Sahnalyq qoıylym. Qyzyn eritken kelinshek sheber ájeıge keledi/
Kelinshek – Júre ǵoı, qaraǵym, «Qyzyń ónerli bolsyn deseń sheberge qos» demekshi, urpaqtan – urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ata kásipke baýlý úshin seni sheberge qosyp, halqymnyń mádenıetin damytýshy jas urpaq etip ósirgim keledi.
- Júre ǵoı, botam, júr, /baıaý mýzyka oınaıdy, is tikken sheberler otyrady/
- Esensiz be, ájeı?
Ájeı: Á, sen be, qaraǵym, kele ǵoı
Kelinshek: Ájeı, sizdiń qolónerdi sheber meńgergen shákirtterińiz bar ekendigin estidim. Sóıtip sizdiń aldyńyzǵa sheberlikke, ónerge úırensin dep myna qyzymdy alyp keldim.
Ájeı: Jaraıdy, qaraǵym. Iá, sen aıtqandaı, meniń sheberligimdi meńgergen qyzdarym bar.
- Kele ǵoı, qaraǵym, seni olarmen tanystyryp, ulttyq qolónerdiń qyry men syryn túsindirip, kóptegen buıymdardy qolmen toqyp, tigip jáne olardy turmysta qoldanýdy úıreteıin.
Ájeı:
- Al qaraǵym júr, «İsti ıne tikpeıdi, ıkemdi qol tigedi» demekshi, bul keste ónerin meńgergen sheberler.
- Qyzdar, myna qyzǵa keste tigýdi úıretińder.
Kesteshi: Qazaq halqynyń turmys - tirshiliginde keste jáne kórkemdep tigý, oıý - órnekti áshekeıleý keńinen qoldanady.
- Keste kergishke kerilgen mataǵa oıý - órnek boıynsha qarmaqty bizben ótkermelep shalý arqyly tigiledi. Aıqas keste HVII ǵasyrda Reseı elimen saýda - sattyq júrgizý kezinde kelip engen bolatyn. Sondaı - aq, úlgi boıynsha
órnektiń ústine mánerlep ár túrli usaq marjandar, monshaqtar bastyryp tigýdi marjandap kesteleý deıdi.
- Qane jaqyn otyr, keste tigemiz./qyzǵa keste tigý úıretiledi, júrgizýshiler sóz kezegin alady./
Qyz:
- Qandaı jaqsy, sizden keste tigýdi de úırendim
Júrgizýshi:
- Aqbota, qazaq qyzdary tek sheber ǵana emes, is tige otyryp án de salǵan
- Endeshe, 7 «A» synyp oqýshysy Aıdana sizderge bir án aıtyp bersin.
Ájeı:
- Qane qyzym, endi japsyrmalaý ónerin úıreneıik, al sheberler endi sender
japsyrmalaýdy úıretińder
Sheberler:
- Jaraıdy áje, japsyrmalaý óneri qaı halyqtyń ónerinde bolsa da kezdesedi. Ásirese qoldanbaly ónerde alatyn orny erekshe. Bul óner túri Batysta, orta Azıada jaqsy damyǵan. «Japsyrma», «aplıkasıa» latynnyń jabystyrý, qıystyrý degen sózinen shyqqan. Japsyrmalaý ónerin qoldanylatyn materıaldaryna qaraı úsh túrge bóledi:
1) Túrli - tústi qaǵaz, qatty kartonmen oryndalǵan japsyrma;
2) Ár túrli mata, kıiz, teri, maqta, qaýyrsyn, jip t. b qoldanýmen oryndalatyn japsyrma;
3) Tabıǵı materıaldarmen ( saban, shı, qamys, dánder t. b) qoldanýmen oryndalatyn japsyrma;
Qazaq halqynyń dástúrli óneriniń bir - eki tústen quraq qurap, japsyrmalaý
- Al endi japsyrmalap úıreneıik.
Qyz:
- Qalaı sheber japsyrmalaısyzdar, sizden de kóp óner úırendim. Endi «Oıý oıǵannyń oıy ushqyr» degendeı oıý oıýdy úıreneıin.
Ájeı:
- Mine, oıý - órnek sheberleri. Al sheberler myna qyzdy da osy ónermen sýsyndatyńdar.
- Qazaqtyń áshekeıli qolóneri óte kóp. Sonyń ishinde kóp taraǵany - oıý - órnek.
Qazaqtyń oıý - órnekteriniń túrleri de, attary da kóp.
- Oıý - órnekter qolóner buıymdarynyń qoldanylady. Mysaly: kıiz, tekemet basý, túskıiz tigý, syrmaq syrý, quraq quraý.
Oıýshylar:
- Al endi óziń oıyp kórshi /Qyzǵa oıý - oıýdy úıretedi/
Júrgizýshi:
- Qarashy qandaı keremet óner týyndylary, endi bıshi qyzymyzdyń sheberligin tamashalaıyq. Janardyń oryndaýynda «Tolqyma» bıi.
Ájeı:
- Mine endi, qaraǵym, endi sen de qolóner sheberligin meńgergen jas sheber boldyń, saǵan jáne osy otyrǵan barlyqtaryńyzǵa eńbekterińiz jana bersin degim keledi.
Júrgizýshi:
- Halqymyz qyzdarynyń shashyn ósirip, alty, tórt, eki órim etip órip, ushyna zergerdiń qolynan shyqqan shashbaý taǵyp, ádemilikke baýlyǵan. Qos burym sulýlyqtyń belgisi dep tanylǵan. Búgingi ýaqytta da shashtaryn ósirip, órip júrgen qurbylarymyz aramyzdan kóptep tabylady. Ol qurbylarymyz bizge ulttyq dástúrimizdi saqtap, shashtyń sulýlyǵyn marapattap júrgendeı kórinedi. Uzyn shashty kútý qysqa shashqa qaraǵanda jeńil, sebebi órilgen shash is - áreketke kedergi jasamaıdy.
Ortaǵa 6 A, Á, B, V, G synyptarynyń burymdy qyzdaryn shaqyraıyq!
/Mýzyka yrǵaǵymen ortaǵa burym úlgilerimen qyzdar shyǵady. /
Júrgizýshi:
- Qazaq qolónerin oqýshylar mektep jasynan boıyna sińirse, bolashaqta olardan qazaq qolónerin dúnıe júzine tanytatyn úlken sheberler shyǵaryna senimimiz mol.
Osymen, «Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa» atty shaǵyn sheberler syry keshi aıaqtaldy.
Tehnologıa pániniń muǵalimi
Nýrgalıeva Baıan Týleýovna
Taqyryby: Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa
Maqsaty: Qazaqtyń turmysta qoldanatyn ulttyq buıymdaryn bilip, olardy áshekeıleýdi, sapaly ónim daıyndaýda sheberlikke, uqyptylyqqa úıretý, qolónerge degen súıispenshiligin arttyrý.
Ádisi: baıandaý, túsindirý, suraq - jaýap, praktıkalyq jumys.
Túri: sabaqtan tys sabaq
Kórnekiligi: ártúrli ádiste jasalǵan buıymdar, ınter belsendi taqta
Júrý barysy:
a) sálemdesý
á) sabaqqa daıyndyǵyn tekserý
b) túgendeý
2. Muǵalim sózi: Halqymyzdyń ónegesin, ádet - ǵurpyn nasıhattaý kún tártibindegi másele. Mektep oqýshylaryna halyq óneriniń shyǵý tarıhynan naqty bilim berý, qolóner ıeleriniń jasaǵan eńbekterin qasterleý, olardyń ádis tásilderin oqýshy boıyna darytý maqsatynda búgingi «Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa» atty shaǵyn sheberler syry keshin tamashalańyzdar.
/Mýzyka oınap turady./
3. 1 - shi júrgizýshi. Qosh keldińizder, qurmetti oqýshylar, ustazdar, qonaqtar!
Qaı halyqta bolmasyn mádenıetine baıyptap kóz salsaq, sol halyqtyń ózindik ómir tirshiligine belgili óner túriniń ǵasyrdan – ǵasyrǵa, urpaqtan - urpaqqa jetip, jalǵasyp damyǵanyn kórýge bolady.
2 - shi júrgizýshi. Durys aıtasyń, Madına. Tarıhı - ǵylymı derekterge júginsek, qazaq halqy mal sharýashylyǵymen aınalysqandyqtan, turmys tirshiliginde onyń shıkizatyn paıdalanyp, qolóner buıymdaryn jasaýdy kásip etken, jastarǵa úıretken.
1 - shi júrgizýshi. Baıqaımyn, Aqbota, seniń sózińe qaraǵanda, búgingi «Úıretseńiz balaǵa eńbegiń ketpes dalaǵa» dep atalýyna baılanysty qolónerdi úırenip meńgergen oqýshylar ultymyzdyń baǵa jetpes qazynasy sekildi.
2 - shi júrgizýshisi. Endeshe, Madına búgingi qonaqtarmen birge sheberler elin sholyp shyǵaıyq.
/Sahnalyq qoıylym. Qyzyn eritken kelinshek sheber ájeıge keledi/
Kelinshek – Júre ǵoı, qaraǵym, «Qyzyń ónerli bolsyn deseń sheberge qos» demekshi, urpaqtan – urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ata kásipke baýlý úshin seni sheberge qosyp, halqymnyń mádenıetin damytýshy jas urpaq etip ósirgim keledi.
- Júre ǵoı, botam, júr, /baıaý mýzyka oınaıdy, is tikken sheberler otyrady/
- Esensiz be, ájeı?
Ájeı: Á, sen be, qaraǵym, kele ǵoı
Kelinshek: Ájeı, sizdiń qolónerdi sheber meńgergen shákirtterińiz bar ekendigin estidim. Sóıtip sizdiń aldyńyzǵa sheberlikke, ónerge úırensin dep myna qyzymdy alyp keldim.
Ájeı: Jaraıdy, qaraǵym. Iá, sen aıtqandaı, meniń sheberligimdi meńgergen qyzdarym bar.
- Kele ǵoı, qaraǵym, seni olarmen tanystyryp, ulttyq qolónerdiń qyry men syryn túsindirip, kóptegen buıymdardy qolmen toqyp, tigip jáne olardy turmysta qoldanýdy úıreteıin.
Ájeı:
- Al qaraǵym júr, «İsti ıne tikpeıdi, ıkemdi qol tigedi» demekshi, bul keste ónerin meńgergen sheberler.
- Qyzdar, myna qyzǵa keste tigýdi úıretińder.
Kesteshi: Qazaq halqynyń turmys - tirshiliginde keste jáne kórkemdep tigý, oıý - órnekti áshekeıleý keńinen qoldanady.
- Keste kergishke kerilgen mataǵa oıý - órnek boıynsha qarmaqty bizben ótkermelep shalý arqyly tigiledi. Aıqas keste HVII ǵasyrda Reseı elimen saýda - sattyq júrgizý kezinde kelip engen bolatyn. Sondaı - aq, úlgi boıynsha
órnektiń ústine mánerlep ár túrli usaq marjandar, monshaqtar bastyryp tigýdi marjandap kesteleý deıdi.
- Qane jaqyn otyr, keste tigemiz./qyzǵa keste tigý úıretiledi, júrgizýshiler sóz kezegin alady./
Qyz:
- Qandaı jaqsy, sizden keste tigýdi de úırendim
Júrgizýshi:
- Aqbota, qazaq qyzdary tek sheber ǵana emes, is tige otyryp án de salǵan
- Endeshe, 7 «A» synyp oqýshysy Aıdana sizderge bir án aıtyp bersin.
Ájeı:
- Qane qyzym, endi japsyrmalaý ónerin úıreneıik, al sheberler endi sender
japsyrmalaýdy úıretińder
Sheberler:
- Jaraıdy áje, japsyrmalaý óneri qaı halyqtyń ónerinde bolsa da kezdesedi. Ásirese qoldanbaly ónerde alatyn orny erekshe. Bul óner túri Batysta, orta Azıada jaqsy damyǵan. «Japsyrma», «aplıkasıa» latynnyń jabystyrý, qıystyrý degen sózinen shyqqan. Japsyrmalaý ónerin qoldanylatyn materıaldaryna qaraı úsh túrge bóledi:
1) Túrli - tústi qaǵaz, qatty kartonmen oryndalǵan japsyrma;
2) Ár túrli mata, kıiz, teri, maqta, qaýyrsyn, jip t. b qoldanýmen oryndalatyn japsyrma;
3) Tabıǵı materıaldarmen ( saban, shı, qamys, dánder t. b) qoldanýmen oryndalatyn japsyrma;
Qazaq halqynyń dástúrli óneriniń bir - eki tústen quraq qurap, japsyrmalaý
- Al endi japsyrmalap úıreneıik.
Qyz:
- Qalaı sheber japsyrmalaısyzdar, sizden de kóp óner úırendim. Endi «Oıý oıǵannyń oıy ushqyr» degendeı oıý oıýdy úıreneıin.
Ájeı:
- Mine, oıý - órnek sheberleri. Al sheberler myna qyzdy da osy ónermen sýsyndatyńdar.
- Qazaqtyń áshekeıli qolóneri óte kóp. Sonyń ishinde kóp taraǵany - oıý - órnek.
Qazaqtyń oıý - órnekteriniń túrleri de, attary da kóp.
- Oıý - órnekter qolóner buıymdarynyń qoldanylady. Mysaly: kıiz, tekemet basý, túskıiz tigý, syrmaq syrý, quraq quraý.
Oıýshylar:
- Al endi óziń oıyp kórshi /Qyzǵa oıý - oıýdy úıretedi/
Júrgizýshi:
- Qarashy qandaı keremet óner týyndylary, endi bıshi qyzymyzdyń sheberligin tamashalaıyq. Janardyń oryndaýynda «Tolqyma» bıi.
Ájeı:
- Mine endi, qaraǵym, endi sen de qolóner sheberligin meńgergen jas sheber boldyń, saǵan jáne osy otyrǵan barlyqtaryńyzǵa eńbekterińiz jana bersin degim keledi.
Júrgizýshi:
- Halqymyz qyzdarynyń shashyn ósirip, alty, tórt, eki órim etip órip, ushyna zergerdiń qolynan shyqqan shashbaý taǵyp, ádemilikke baýlyǵan. Qos burym sulýlyqtyń belgisi dep tanylǵan. Búgingi ýaqytta da shashtaryn ósirip, órip júrgen qurbylarymyz aramyzdan kóptep tabylady. Ol qurbylarymyz bizge ulttyq dástúrimizdi saqtap, shashtyń sulýlyǵyn marapattap júrgendeı kórinedi. Uzyn shashty kútý qysqa shashqa qaraǵanda jeńil, sebebi órilgen shash is - áreketke kedergi jasamaıdy.
Ortaǵa 6 A, Á, B, V, G synyptarynyń burymdy qyzdaryn shaqyraıyq!
/Mýzyka yrǵaǵymen ortaǵa burym úlgilerimen qyzdar shyǵady. /
Júrgizýshi:
- Qazaq qolónerin oqýshylar mektep jasynan boıyna sińirse, bolashaqta olardan qazaq qolónerin dúnıe júzine tanytatyn úlken sheberler shyǵaryna senimimiz mol.
Osymen, «Úıretseńiz balaǵa, eńbegiń ketpes dalaǵa» atty shaǵyn sheberler syry keshi aıaqtaldy.
You Might Also Like
