Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 1 saǵat buryn)
Abaı taǵylymy tárbıe úrdisinde
Abaı taǵylymy tárbıe úrdisinde

Abaı týyndylary búginde bizder, ustazdar úshin, ulttyq tálim - tárbıeniń negizgi oqýlyǵy rólin atqarýda. Osy maqsatta mektebimizde abaıtaný páni engizilip oqytylýda.
Abaı bilimi tereń bolǵandyqtan, onyń shyǵarmalarynda dúnıe, ómir, tirshiliktiń maǵynasy, qoǵam men zaman, bolashaq týraly tolǵaǵan oılary da asa tereń.

Endeshe osy tereńdikti oqýshylarǵa uǵyndyrý ustazdan talaı dúnıeni talap etedi.
Abaı - máńgilik taqyryp. Ár urpaq Abaıdy ózinshe tanyp, ózinshe oqyp, ózinshe tanytady. Dál qazirgi ýaqytta rýhy myqty urpaq tárbıesi úshin Abaı qudireti qajet bolyp otyr. Ár adam balasy Abaı álemine úńilip, Abaıǵa bet burǵany durys. Árbir azamat Abaı qarasózderin óziniń durys jolǵa salar baǵdarshamyndaı kórýi kerek. Sebebi dana Abaıdyń aıtqan árbir sózi sanaly adamnyń kókiregine oı salyp, adamshylyq jolǵa tárbıeleıtin ósıetten turady.
Urpaqty Abaı úlgisinde tárbıeleý – izgilikke, ımandylyqqa, adamdyqqa, bıik adamgershilikke bastaıtyn jol.

Abaı murasy - Adamdy adam etip tárbıeleýdiń, jan - jaqty damyǵan zıatker tulǵa qalyptastyrýdyń qaınary. Aqynnyń tolyq adam týraly aıtqandary – jas óskindi Adamdy súıý, qurmetteý, eljandylyq, bıik adamgershilikke bastaıtyn jol. Sondaı – aq, álemdik deńgeıdegi bilim talaptaryna qol sozyp qana qoımaı, sonyń ushar basynan kórine bilý - búgingi tańdaǵy ulttyq bolmysymyzdyń, adamı maqsat - mindetterimizdiń bultartpas baǵyt, baǵdary.

«Rýhy kúshti, deni saý, bilimdi urpaq - el keleshegi, kelbeti», - degen Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev sóziniń máni erekshe. Tárbıe tal besikten bastaý alyp, sheberlikpen, birizdilikpen altyn - uıa mektepte ushtasyp jatsa, nátıjeli bolary daýsyz. Búgingi urpaq tárbıesine óte qajetti máseleni kóterip otyrǵan Abaı taǵylymy arqyly oqýshylardyń boıyna izgiliktiń, adamgershiliktiń rýhanı nárli dánin egýdi basty maqsat etip alǵan ustazdardyń tárbıe quraly deýge bolady. Uly dana murasy bilim, ǵylymnyń ǵana kózi emes, onyń taǵylymy - tárbıeniń de qaınar bulaǵy. Myna ótpeli dáýirdiń keıbir keleńsiz jaǵdaılarynyń jas urpaqtyń aman alyp qalýdyń da birden - bir emi - Abaıǵa júginý, Abaıǵa úńilý der edim.

Elbasymyz N. Nazarbaev halyqqa joldaýynda: «Biz qazaq halqynyń san ǵasyrlyq dástúrin, tili men mádenıetin saqtap, túlete beremiz»,- dedi. Bul ataly sózdiń tereń mánine úńilsek, ulylar úlgisi arqyly jas urpaqty tárbıelep, Egemen elimizdiń ilgeri damytý máselesi de aldyǵa shyǵatyny sózsiz. Uly dananyń qaı eńbegin oqymaıyq, ol aqyl - naqylǵa, taǵylymǵa toly. Ásirese, qazir kún tártibinde jan - jaqty damyǵan tulǵa qalyptastyrý máselesi turǵanda ony júzege asyrýdyń bir joly retinde Abaı murasyna bet burys jasaý óte quptarlyq is bolǵandyǵyna qýanyshtymyn.

Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama