Adam minezimen tanylady
Qundylyq: Aqıqat
Qasıetter: qarapaıymdylyq
5 synyp
Resýrstar: Mýltımedıalyq taqta, oqýlyq, dápter, maqal - mátel, dáıeksóz, marker, aq qaǵaz, gúl, júrek, kóbelek sýretteri
Sabaq taqyryby: Adam minezimen tanylady
Sabaqtyń maqsaty:
Adamnyń minezi, minezdi jetildirýdegi adamnyń múmkindikteri týraly túsinik berý.
Oqytý men tárbıeleýdiń mindetteri:
• Jaqsy, jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
• Oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
• Ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
a) oqýshylarmen sálemdesý, túgeldeý
á) oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý
b) Tynyshtyq sáti №1.
Nurǵa bólený.
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty. Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsedi. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. olar nur men mahabbat quralyna aınaldy. Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basynyń túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte - birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı renjip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, Olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: Barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa ósimdikterge barlyq tiri janǵa taralsyn.... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: “Men nurlymen... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn”.
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Biz «Ózin - ózi taný» páninen ne úırendik?
2. Ózin - ózi tanýdyń adam ómirindegi mańyzy qandaı?
3. Ózin - ózi tanýdy «sarqylmas qazyna» deýge bola ma? Nelikten?
Áńgimelesý:
1. Minez degenimiz ne?
2. Adamnyń minezi qaıda jáne qalaı tanylady?
3. Minez - qulyq adamdardyń qarym - qatynasyna áser etedi me? Qalaısha?
4. Adam óz minezin ózgerte ala ma? Qalaı?
Mátinmen jumys:
Álim men Janar
Tósekten turǵan Álimniń kózi aldymen terezedegi ádemi áshekeıge tústi. Butaqtaryn jaıǵan shyrsha aǵashtary ma, álde ústin kar basqan toǵaıdaǵy bıik taldardyń sýreti sıaqty ma, áıteýir, áınekke edemi órnek túsipti.
- Áje, terezege qyraý turypty ǵoı. Dala sýyq pa? - dep surady Álim kıinip jatyp.
- Qar jaýypty, syrt aıaz,- dedi ájesi. Álim qýanǵanynan kúlimdep:
- Qar! Qar! Dalada qar!.. - dedi asyǵa kıinip...
Álim dalaǵa shyqty. Aýla ishi appaq. Esiktiń aldyndaǵy temir sharbaq ta, sharbaq ishindegi qatar túzep turǵan aǵashtar da qar jamylyp, ádemi túrge enipti. Butaǵy qozǵalsa, ústindegi qar sýsyp jerge túsedi. Kúnniń sáýlesine shaǵylysyp jalt - jult etip kóz qytyqtaǵandaı bolady.
Saraıdaǵy aǵash kúrekti alyp, esik aldynyń qaryn kúrep, qoranyń qaqpasyna deıin jol salǵysy keldi. Erteńgi aıazdan onyń kúrek ustaǵan jalańash qoly tońyp, eki betiniń ushy qyzara bastady.
- Joldyń qaryn kúrep jatyrsyń ba? Bárekeldi, taza aýa jutyp, bulaı jumys isteý densaýlyqqa óte paıdaly, - dedi qudyqtan sý alyp kele jatqan kórshisi Qadısha apaı.
- Janar shyǵa ma, apaı? - dedi Álim kúregin úıilgen qarǵa qadap, qolǵap kıgeli úıge qaraı ketip bara jatyp.
- Qazir shyǵady, - dedi Qadısha apaı.
Álim qolǵabyn kıip syrtqa qaıta shyqqanda, álgi kúregen qardy shashyp jatqan kishkentaı qyzdy kórdi. Qońyr túbit bórkiniń tóbesindegi jas balanyń judyryǵyndaı túımesi qozǵalsa, bulǵaqtap Álimdi mazaqtaǵandaı bolady. Álim onyń qasyna júgirip keldi.
- Olaı kúremeıdi. Bylaı tur, ózim kúreımin.
- Men she? Men de kúreımin! - dedi Janar kúregin yńǵaılap.
- Bul qyz bala isteıtin jumys emes, qolyńnan kelmeıdi.
- Joq, kúreımin! Nege qolymnan kelmeıdi?
Janar ashýlanyp, Álimge qabaǵyn túıe qarady. Osy kezde onyń qıylǵan jińishke qastarynyń arasynan uzynsha syzyq paıda bola qaldy. Tanaýy qýsyrylyp, ústińgi erni qaıqaıyp ketti. Álimdi keıin qaraı ıterdi de, ózi onyń naq aldyna baryp turdy. Janardyń bul minezin jaratpaǵan Álim aýzyn burtıtyp:
- Eregise berseń, tipti de kúretpeımin! - dedi.
- Maqtanshaq! - dedi Janar oǵan ashýlanyp, - Joldyń qaryn ózim kúredim dep, maqtanǵaly júrsin ǵoı. Maqtanshaq! Maqtanshaq!
Janardyń úıge qaıtyp kelgenin kórgen sheshesi:
- Nege oınamadyń? - dep surap edi, qyzy:
- Apa, Álim jaman bala. Men onymen oınamaımyn, - dedi sózin bólip sóılep. Kózi jasaýrap ketti.
- Nege jaman? - dedi Álimniń buryn - sońdy orynsyz isterin kórmegen Qadısha apaı qyzyna tańdana qarap.
Janar apasynyń qasyna keldi.
- Apa, ol maǵan qar kúretpeıdi! Ol - maqtanshaq. Ózi ǵana kúregisi keledi.
Janar terezeden Álimge qarap:
- Maqtanshaq! - dep aıqaılady.
- Qoı, jaman balalarsha mazaqtaǵandy qaıdan shyǵardyń? - dedi Qadısha apaı. - Álim - jaqsy bala. Ol ózdiginen kelip eshkimge tıispeıdi.
- Iá, tıispeıdi. Maǵan qar kúretpeımin dedi ǵoı. Men ony jek kóremin.
- Keshe saǵan kitabyn ákelip bergende, jaqsy edi, búgin jek kórip qaldyń ba?
- Endi ony esh ýaqytta da jaqsy kórmeımin!
Janar renjip ketti me degendeı, Álim onyń terezesine qaıta - qaıta qarap tur edi. Áınekten syǵalap turǵan Janardy kórip:
- Janar, Janar! Kel, ekeýimiz kúreıik, kel! - dedi qolyn bulǵap.
- Áne, shaqyryp jatyr, - dedi apasy qyzyna. - Jaman bala bolsa, shaqyrmas edi, kórmeısiń be, bar, oınaı ǵoı. Janar terezeniń áınegine jaqyndaı túsip:
- Barmaımyn. Maqtanshaq! Maqtanshaq! - dep, tilin shyǵaryp, taǵy da mazaqtady.
Álim mektepten qaıtqan soń, shanasyn súıretip esik aldyndaǵy syrǵanaq teýip júrgen balalarǵa keldi. Árqaısysy bir - bir shanaǵa otyryp alyp, bıikten oıǵa qaraı syrǵanaı jóneldi.
- Álim, kel, kel! - dedi joldastary qýanyp. - Kel, Álim, kimniń shanasy alysqa syrǵanar eken, jarysaı
Dáıeksóz:
«Jaqsy minez – búkil ómirińniń sarqylmas baılyǵy»
Oqýshylardyń minez - qulyq týraly oılaryn túıindeý maqsatynda oqýlyqtaǵy minez týraly naqyl sózdi túsindirý.
Shyǵarmashylyq jumys:
«Adamnyń minezi onyń basqa adamdarǵa, qorshaǵan ortaǵa degen qarym - qatynasynan, is - áreketterinen baıqalady. Adam ózin - ózi tárbıeleý úshin óziniń minez - qulqyn tanyp, ózine synı kózben qaraı alatyndaı qabiletke ıe bolýy kerek. Ár adam óz boıynda adamgershilik qasıetterdi tárbıelep, óz minezin jetildire alady».
Dápterde berilgen krıptogrammany sheship, «Ózin - ózi taný»týraly Sokrattyń naqyl sózine paıymdaý jasaý.
Toppen án aıtý: Erden Ataıdyń áni
Sózi: Á. Asylbekovtiki
Áni: E. Hasanǵalıevtiki
Kel, balalar, turmańdar
Bizde qyzyq dýman bar.
Atamyzdyń alýan
Ertegisin tyńdańdar
Qaıyrmasy:
Erte, erte, erte, eken,
Eshki - aı júni bórte eken.
Ertegi sóz qashanda
Tamashanyń kórki eken
Túrli - túrli ertegi,
Tula boıdy ertedi.
Erte ótken erlerdiń,
Erlik isin shertedi.
Dáptermen jumys: dápterde tapsyrmalardy óz betterinshe oryndaıdy.
Úı tapsyrmasy: Mátindi oqyp túsinik aıtý
Sońǵy tynyshtyq sáti:
- Balalar, tynyshtyq saqtap, únsiz, qolymyzdy júregimizge qoıyp, júregimizdi tyńdap kóreıikshi. Júrek ár túrli sezimderge toly. Olardyń arasynda janashyrlyq, qamqorlyq, aıaýshylyq sezimderi basym ekenin sezinińder. Sezdińder me, sezgen bolsańdar, senderdiń júrekteriń jyly da meıirimdi. Olaı bolsa, sender de kóp qaıyrymdy ister jasap, qamqorlyq kórsete alasyńdar.
Muǵalim: Omarova Sagdat Bakenovna
Qasıetter: qarapaıymdylyq
5 synyp
Resýrstar: Mýltımedıalyq taqta, oqýlyq, dápter, maqal - mátel, dáıeksóz, marker, aq qaǵaz, gúl, júrek, kóbelek sýretteri
Sabaq taqyryby: Adam minezimen tanylady
Sabaqtyń maqsaty:
Adamnyń minezi, minezdi jetildirýdegi adamnyń múmkindikteri týraly túsinik berý.
Oqytý men tárbıeleýdiń mindetteri:
• Jaqsy, jaman minez - qulyqty ajyrata bilýge úıretý;
• Oqýshylardyń boıynda jaqsy minez - qulyq damytýǵa yqpal etý;
• Ózin qurmetteý, ózine degen senimdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi
a) oqýshylarmen sálemdesý, túgeldeý
á) oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý
b) Tynyshtyq sáti №1.
Nurǵa bólený.
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty. Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsedi. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. olar nur men mahabbat quralyna aınaldy. Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basynyń túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte - birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp jan - jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı renjip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, Olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: Barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa ósimdikterge barlyq tiri janǵa taralsyn.... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: “Men nurlymen... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn”.
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
2. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. Biz «Ózin - ózi taný» páninen ne úırendik?
2. Ózin - ózi tanýdyń adam ómirindegi mańyzy qandaı?
3. Ózin - ózi tanýdy «sarqylmas qazyna» deýge bola ma? Nelikten?
Áńgimelesý:
1. Minez degenimiz ne?
2. Adamnyń minezi qaıda jáne qalaı tanylady?
3. Minez - qulyq adamdardyń qarym - qatynasyna áser etedi me? Qalaısha?
4. Adam óz minezin ózgerte ala ma? Qalaı?
Mátinmen jumys:
Álim men Janar
Tósekten turǵan Álimniń kózi aldymen terezedegi ádemi áshekeıge tústi. Butaqtaryn jaıǵan shyrsha aǵashtary ma, álde ústin kar basqan toǵaıdaǵy bıik taldardyń sýreti sıaqty ma, áıteýir, áınekke edemi órnek túsipti.
- Áje, terezege qyraý turypty ǵoı. Dala sýyq pa? - dep surady Álim kıinip jatyp.
- Qar jaýypty, syrt aıaz,- dedi ájesi. Álim qýanǵanynan kúlimdep:
- Qar! Qar! Dalada qar!.. - dedi asyǵa kıinip...
Álim dalaǵa shyqty. Aýla ishi appaq. Esiktiń aldyndaǵy temir sharbaq ta, sharbaq ishindegi qatar túzep turǵan aǵashtar da qar jamylyp, ádemi túrge enipti. Butaǵy qozǵalsa, ústindegi qar sýsyp jerge túsedi. Kúnniń sáýlesine shaǵylysyp jalt - jult etip kóz qytyqtaǵandaı bolady.
Saraıdaǵy aǵash kúrekti alyp, esik aldynyń qaryn kúrep, qoranyń qaqpasyna deıin jol salǵysy keldi. Erteńgi aıazdan onyń kúrek ustaǵan jalańash qoly tońyp, eki betiniń ushy qyzara bastady.
- Joldyń qaryn kúrep jatyrsyń ba? Bárekeldi, taza aýa jutyp, bulaı jumys isteý densaýlyqqa óte paıdaly, - dedi qudyqtan sý alyp kele jatqan kórshisi Qadısha apaı.
- Janar shyǵa ma, apaı? - dedi Álim kúregin úıilgen qarǵa qadap, qolǵap kıgeli úıge qaraı ketip bara jatyp.
- Qazir shyǵady, - dedi Qadısha apaı.
Álim qolǵabyn kıip syrtqa qaıta shyqqanda, álgi kúregen qardy shashyp jatqan kishkentaı qyzdy kórdi. Qońyr túbit bórkiniń tóbesindegi jas balanyń judyryǵyndaı túımesi qozǵalsa, bulǵaqtap Álimdi mazaqtaǵandaı bolady. Álim onyń qasyna júgirip keldi.
- Olaı kúremeıdi. Bylaı tur, ózim kúreımin.
- Men she? Men de kúreımin! - dedi Janar kúregin yńǵaılap.
- Bul qyz bala isteıtin jumys emes, qolyńnan kelmeıdi.
- Joq, kúreımin! Nege qolymnan kelmeıdi?
Janar ashýlanyp, Álimge qabaǵyn túıe qarady. Osy kezde onyń qıylǵan jińishke qastarynyń arasynan uzynsha syzyq paıda bola qaldy. Tanaýy qýsyrylyp, ústińgi erni qaıqaıyp ketti. Álimdi keıin qaraı ıterdi de, ózi onyń naq aldyna baryp turdy. Janardyń bul minezin jaratpaǵan Álim aýzyn burtıtyp:
- Eregise berseń, tipti de kúretpeımin! - dedi.
- Maqtanshaq! - dedi Janar oǵan ashýlanyp, - Joldyń qaryn ózim kúredim dep, maqtanǵaly júrsin ǵoı. Maqtanshaq! Maqtanshaq!
Janardyń úıge qaıtyp kelgenin kórgen sheshesi:
- Nege oınamadyń? - dep surap edi, qyzy:
- Apa, Álim jaman bala. Men onymen oınamaımyn, - dedi sózin bólip sóılep. Kózi jasaýrap ketti.
- Nege jaman? - dedi Álimniń buryn - sońdy orynsyz isterin kórmegen Qadısha apaı qyzyna tańdana qarap.
Janar apasynyń qasyna keldi.
- Apa, ol maǵan qar kúretpeıdi! Ol - maqtanshaq. Ózi ǵana kúregisi keledi.
Janar terezeden Álimge qarap:
- Maqtanshaq! - dep aıqaılady.
- Qoı, jaman balalarsha mazaqtaǵandy qaıdan shyǵardyń? - dedi Qadısha apaı. - Álim - jaqsy bala. Ol ózdiginen kelip eshkimge tıispeıdi.
- Iá, tıispeıdi. Maǵan qar kúretpeımin dedi ǵoı. Men ony jek kóremin.
- Keshe saǵan kitabyn ákelip bergende, jaqsy edi, búgin jek kórip qaldyń ba?
- Endi ony esh ýaqytta da jaqsy kórmeımin!
Janar renjip ketti me degendeı, Álim onyń terezesine qaıta - qaıta qarap tur edi. Áınekten syǵalap turǵan Janardy kórip:
- Janar, Janar! Kel, ekeýimiz kúreıik, kel! - dedi qolyn bulǵap.
- Áne, shaqyryp jatyr, - dedi apasy qyzyna. - Jaman bala bolsa, shaqyrmas edi, kórmeısiń be, bar, oınaı ǵoı. Janar terezeniń áınegine jaqyndaı túsip:
- Barmaımyn. Maqtanshaq! Maqtanshaq! - dep, tilin shyǵaryp, taǵy da mazaqtady.
Álim mektepten qaıtqan soń, shanasyn súıretip esik aldyndaǵy syrǵanaq teýip júrgen balalarǵa keldi. Árqaısysy bir - bir shanaǵa otyryp alyp, bıikten oıǵa qaraı syrǵanaı jóneldi.
- Álim, kel, kel! - dedi joldastary qýanyp. - Kel, Álim, kimniń shanasy alysqa syrǵanar eken, jarysaı
Dáıeksóz:
«Jaqsy minez – búkil ómirińniń sarqylmas baılyǵy»
Oqýshylardyń minez - qulyq týraly oılaryn túıindeý maqsatynda oqýlyqtaǵy minez týraly naqyl sózdi túsindirý.
Shyǵarmashylyq jumys:
«Adamnyń minezi onyń basqa adamdarǵa, qorshaǵan ortaǵa degen qarym - qatynasynan, is - áreketterinen baıqalady. Adam ózin - ózi tárbıeleý úshin óziniń minez - qulqyn tanyp, ózine synı kózben qaraı alatyndaı qabiletke ıe bolýy kerek. Ár adam óz boıynda adamgershilik qasıetterdi tárbıelep, óz minezin jetildire alady».
Dápterde berilgen krıptogrammany sheship, «Ózin - ózi taný»týraly Sokrattyń naqyl sózine paıymdaý jasaý.
Toppen án aıtý: Erden Ataıdyń áni
Sózi: Á. Asylbekovtiki
Áni: E. Hasanǵalıevtiki
Kel, balalar, turmańdar
Bizde qyzyq dýman bar.
Atamyzdyń alýan
Ertegisin tyńdańdar
Qaıyrmasy:
Erte, erte, erte, eken,
Eshki - aı júni bórte eken.
Ertegi sóz qashanda
Tamashanyń kórki eken
Túrli - túrli ertegi,
Tula boıdy ertedi.
Erte ótken erlerdiń,
Erlik isin shertedi.
Dáptermen jumys: dápterde tapsyrmalardy óz betterinshe oryndaıdy.
Úı tapsyrmasy: Mátindi oqyp túsinik aıtý
Sońǵy tynyshtyq sáti:
- Balalar, tynyshtyq saqtap, únsiz, qolymyzdy júregimizge qoıyp, júregimizdi tyńdap kóreıikshi. Júrek ár túrli sezimderge toly. Olardyń arasynda janashyrlyq, qamqorlyq, aıaýshylyq sezimderi basym ekenin sezinińder. Sezdińder me, sezgen bolsańdar, senderdiń júrekteriń jyly da meıirimdi. Olaı bolsa, sender de kóp qaıyrymdy ister jasap, qamqorlyq kórsete alasyńdar.
Muǵalim: Omarova Sagdat Bakenovna
You Might Also Like
