- 05 naý. 2024 02:27
- 284
Ádeptilik - ádemilik belgisi
Jambyl oblysy,
T. Rysqulov aýdany, Qulan aýyly
«Balapan» balabaqshasy tárbıeshisi:
Kýandykova Akmaral Kaıratovna
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Bólimi: Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Ádeptilik - ádemilik belgisi».
Maqsaty:
Bilimdilik: Balalardyń ádeptilik týraly bilimderin keńeıtý.
Damytýshylyq: Kórinis arqyly adam boıyndaǵy unamdy, unamsyz qylyqtardy ajyrata otyryp, ádep álippesin boıyna darytý. Kórneki sýretter arqyly zeıin, logıkalyq oılaýyn damytý, til baılyǵyn, tanym belsendiligin arttyrý.
Tárbıelik: Tildik sózdik qoryn baıytý, baılanystyra sóıleýge úıretý, úlkendi syılaýǵa, kishige qamqor bola bilýge tárbıeleý.
Kórnekilik: Taqyrypqa saı sýretter.
Ádis – tásil: Kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Bılıngvaldy komponent: Adal - chestnyı, aqyldy - ýmnyı, ádepti - vospıtannyı.
Keıipker: Áje.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńber
Úlkenge de siz!
Kishige de siz!
Barshańyzdy qurmettep
Bas ıemiz biz!
Ádepti bala ár qashanda sálemdesedi. Úlken kisilermen amandasady, ketip bara jatqanda qoshtasýdy umytpaıdy.
Búgin bizdiń oqý is - áreketimizdiń taqyryby «Ádeptilik - ádemilik belgisi». Osy ádeptilik erejesin saqtaýmyz kerek. Endeshe ádepti bala degenimiz ne? Ádeptilikke ne jatady?
- Al endi balalar bárimiz myna sýretterge nazar aýdaraıyq.
Myna sýrette bir bala avtobýstyń aldyńǵy oryndyǵynda jaıǵasyp kele jatyr. Aldyńǵy esikten qolyndaǵy sómkesin ázer kóterip ájeı kirdi. Bala ájeıdi kórmegendeı otyra berdi.
- Osy balanyń istegen isi durys pa?
- Al balalar sender ne ister edińder?
- Balanyń isi ádeptilikke jatady ma?
Balalarmen sýretpen jumys jasaıdy. Ár sýrettiń mazmunyn ashyp aıtady.
Demek, adam boıynda jaqsy - jaman qasıetter bolady eken. Bizge aqyldylyqty, adaldyqty, qarapaıymdylyq pen kishipeıildilikti ınabattylyqty, shynshyldyqty ata - analarymyz, ustazdarymyz úıretedi eken.
Sózdik jumys
Bılıngvaldy komponent:
Tosyn syı
Adal - chestnyı, aqyldy - ýmnyı, ádepti - vospıtannyı.
Osy kezde topqa qulaqqappen ólen tyndap kelejatqan, eki kózi uıaly telefonda kishkentaı qyz kirip, tárbıeshige soǵysyp qalady.
- Balaqaı sen kimsiń?
- Sen ne án tyńdap júrsiń be?
- Sen nege aldyńa qaramaısyń?
- Balalar úıde, kóshede osylaı júrýge bolady ma? Osy isi durys pa?
Qyz:
- Meniń atym Aılın. Anam maǵan úı sharýasyna kómek ber dep surap edi. Al meniń oǵan kómekteskim kelmeıdi, men uıaly telefonmen oınaǵym keledi.
- Balalar Aılınniń osy isi durys pa? Anasyna kómek bermeı, ketip qalýǵa bolady ma?
T. Rysqulov aýdany, Qulan aýyly
«Balapan» balabaqshasy tárbıeshisi:
Kýandykova Akmaral Kaıratovna
Bilim berý salasy: Áleýmettik orta
Bólimi: Kórkem ádebıet
Taqyryby: «Ádeptilik - ádemilik belgisi».
Maqsaty:
Bilimdilik: Balalardyń ádeptilik týraly bilimderin keńeıtý.
Damytýshylyq: Kórinis arqyly adam boıyndaǵy unamdy, unamsyz qylyqtardy ajyrata otyryp, ádep álippesin boıyna darytý. Kórneki sýretter arqyly zeıin, logıkalyq oılaýyn damytý, til baılyǵyn, tanym belsendiligin arttyrý.
Tárbıelik: Tildik sózdik qoryn baıytý, baılanystyra sóıleýge úıretý, úlkendi syılaýǵa, kishige qamqor bola bilýge tárbıeleý.
Kórnekilik: Taqyrypqa saı sýretter.
Ádis – tásil: Kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap.
Bılıngvaldy komponent: Adal - chestnyı, aqyldy - ýmnyı, ádepti - vospıtannyı.
Keıipker: Áje.
Tárbıeshiniń is - áreketi
Motıvasıalyq qozǵaýshylyq
Shattyq sheńber
Úlkenge de siz!
Kishige de siz!
Barshańyzdy qurmettep
Bas ıemiz biz!
Ádepti bala ár qashanda sálemdesedi. Úlken kisilermen amandasady, ketip bara jatqanda qoshtasýdy umytpaıdy.
Búgin bizdiń oqý is - áreketimizdiń taqyryby «Ádeptilik - ádemilik belgisi». Osy ádeptilik erejesin saqtaýmyz kerek. Endeshe ádepti bala degenimiz ne? Ádeptilikke ne jatady?
- Al endi balalar bárimiz myna sýretterge nazar aýdaraıyq.
Myna sýrette bir bala avtobýstyń aldyńǵy oryndyǵynda jaıǵasyp kele jatyr. Aldyńǵy esikten qolyndaǵy sómkesin ázer kóterip ájeı kirdi. Bala ájeıdi kórmegendeı otyra berdi.
- Osy balanyń istegen isi durys pa?
- Al balalar sender ne ister edińder?
- Balanyń isi ádeptilikke jatady ma?
Balalarmen sýretpen jumys jasaıdy. Ár sýrettiń mazmunyn ashyp aıtady.
Demek, adam boıynda jaqsy - jaman qasıetter bolady eken. Bizge aqyldylyqty, adaldyqty, qarapaıymdylyq pen kishipeıildilikti ınabattylyqty, shynshyldyqty ata - analarymyz, ustazdarymyz úıretedi eken.
Sózdik jumys
Bılıngvaldy komponent:
Tosyn syı
Adal - chestnyı, aqyldy - ýmnyı, ádepti - vospıtannyı.
Osy kezde topqa qulaqqappen ólen tyndap kelejatqan, eki kózi uıaly telefonda kishkentaı qyz kirip, tárbıeshige soǵysyp qalady.
- Balaqaı sen kimsiń?
- Sen ne án tyńdap júrsiń be?
- Sen nege aldyńa qaramaısyń?
- Balalar úıde, kóshede osylaı júrýge bolady ma? Osy isi durys pa?
Qyz:
- Meniń atym Aılın. Anam maǵan úı sharýasyna kómek ber dep surap edi. Al meniń oǵan kómekteskim kelmeıdi, men uıaly telefonmen oınaǵym keledi.
- Balalar Aılınniń osy isi durys pa? Anasyna kómek bermeı, ketip qalýǵa bolady ma?
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.