Ádeptilik - tárbıe bastaýy
Atyraý oblysy Isataı aýdany, Janbaı selosy
H.Naýbetov atyndaǵy orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Inkabaeva Aıan Tobanıazqyzy
Ádeptilik - tárbıe bastaýy
«Ádeptilik, ar - uıat - adamdyqtyń belgisi»
Halyq maqaly
Maqsaty:
1.Adamgershilikke, kishipeıildilikke, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa baýlý;
2.Adam boıyndaǵy unamdy, unamsyz qylyqtardy ajyrata otyryp, ádep álippesin boıyna darytý. «Ádep», «ádeptilik» týraly túsinikterin keńeıtý;
3.Ádeptilikke, sypaıylyqqa tárbıeleý;
Kórneki quraldar:
Adamgershilikke, ádeptilikke baılanysty túrli sýretter, ósıet - naqyldar
( ádeptilik týraly), qupıa hattar t.b.
Shattyq sheńberi
- Balalar, «Ádeptilik belgisi - ıilip sálem bergeni» degendeı, qane, bárimiz bir - birimizge ıilip amandasaıyq. ( Bári osylaısha sálemdesedi)
Ádep.
Syılap sálem beremin,
Kórshilerdi kórgende.
İzetti de bilemin
Úıge qonaq kelgende.
Ádepsiz dep sókpesin,
Apama aıtyp ókpesin.
K. Baızaqov
- Búgin biz ádeptilik, adamgershilik týraly áńgimelesemiz.
Áńgimelesý
• Ádeptilik degen ne? Ony qalaı túsinesińder?
• Ádepti bala qandaı dep oılaısyńdar? Ádepti bala bolǵyń kele me?
• Ádepsiz degendi qalaı túsinesińder? Ádepsiz bala qandaı bolady?
• Ádeptilikti bizge kim úıretedi?
Túıindeý
Adam balasynyń boıynda jaqsy da, jaman da qasıetter bolady eken. Bizge aqyldylyqty, adaldyqty, qarapaıym - kishipeıildilikti, ınabattylyqty, shynshyldyqty úlkender úıretedi. Ol - bizdiń ata - anamyz, aqsútin bere ltyryp, ana tilimen úıretedi. Biz ony túsinip, ata - baba salt, ádetterin úırenemiz. Adam bolatyn bala - barlyq jaqsy qasıetterdi úırenip, jaman minez ádetterden, unamsyz qylyqtardan aýlaq bolýǵa tyrysýy kerek. Ádepti, aqyldy balalar qandaı bolýy kerek ekenin myna óleń joldarynan tyńdap kórsek.
Kishipeıildilik Úlgili bala
A. Asylbek
Mátinmen jumys
Ádeptilik
Y. Altynsarın
Bir jurttyń úlken oqymysty kisisi ekinshi bir eldiń baıymen sóılesip turǵanda, qastarynan bir jarly adam ótip bara jatyp, oqymystyǵa kelip, basyn ıip sálem beredi.
Oqymysty basyn odan da tómenirek ıip sálemdesedi.
Qasyndaǵy baı:
- Taqsyr, osynsha bilimińiz bar ǵalymsyz. Sóıte turyp, jarly adamǵa sonshalyq ıilip sálemdesýińizdiń máni qalaı? - dep suraıdy.
Sonda ǵalym turyp:
Eshbir ǵylym - bilim úırenbegen ol kisi ádeptilik kórsetkende, men odan ádepsiz bolyp kórinsem, laıyq pa? - degen eken.
• Jarly adam men ǵalymnyń kishipeıildiligi olardyń qandaı is - áreketi arqyly kórinedi?
• Áńgimeden qandaı oı qorytýǵa bolady?
Sýretpen jumys
Sýret boıynsha áńgimeletý. Adamgershilik, sypaıylyq qarym - qatynas qasıetterdi úırený kerektigin áńgimeleý.
Oıyn «Jalǵastyr»
«Ne isteýge bolmaıdy?» Osy sóz úlken etip jazylyp kórsetiledi.Muǵalim basqy sózin aıtady, oqýshy oılanyp jalǵastyryp aıtýy kerek.
- Úlkenderdiń aldynan...... (kesip ótýge bolmaıdy.)
- Kishkene balany................(jylatýǵa bolmaıdy.)
- Qustardy ...........................(atýǵa bolmaıdy.)
- Qyz balany........................(renjitýge bolmaıdy.)
- Sabaqtan.............................(keshigýge bolmaıdy.)
- Synypta.............................(aıǵaılaýǵa bolmaıdy.)
«Ne isteý kerek?» (bul da sol sıaqty júrgiziledi)
- Úlken kisini.......................(syılaý kerek.)
- Úlkenniń tilin...................(alý kerek..)
- Úlkenderge..........................(sálem berý kerek.)
- Kishilerdi..............................(qamqorlaý kerek.)
- Oqý quraldaryn.................. (kútip ustaý kerek.)
«Qupıa hattarǵa» jaýap berý
Oqýshylar úsh topqa bólinedi. Ár topqa qupıa hattar jazylǵan konvertter taratylyp beriledi.Jaýabyn ár top oılanyp , aqyldasa otyryp aıtady.
Hottardyń mazmuny:
1 hat.Qurmetti dostar!Meniń kórshimniń bir balasy bar.Ózi ótirikshi kózbe - kóz ótirikti aıta qoıady. Maǵan kúnde kelip oınaǵysy keledi. Men onymen dos bolyp birge oınaıyn ba?
2 hat.Qurmetti dostar!Meniń de bir dosym. Ózi maqtanshaq. Oınap júrgende úı ishin aıtyp, nárselerin aıtyp, bósip maqtanady. Men onysyn unatpaımyn. Biraq oıyndy jaqsy oınaıdy. Men osy balamen dos bolaıyn ba, aıtyńdarshy?
3 hat. Qurmetti dostar!Partada menimen birge bir bala otyrady.Oınap - oınap tapsyrmasyn oryndamaı, jazbaı keledi. Muǵalim suraǵanda qysylady.Sabaqty meniń dápterimnen kóshirip alady.Men bermesem, «Sen sarańsyń» - deıdi. Men ne isteýim kerek?
Shyǵarmashylyq jumys. «Ádeptilik erejeleri»
Muǵalim balalarmen túrli sýretter arqyly «Ádeptilik erejelerin» quryp, vatmanǵa japsyrady.
Ádeptilik erejeleri
• Ádepti bala qashanda sálemdesedi. Kezikken adamdarmen amandasady, kómegi jáne qamqorlyǵy úshin alǵys aııtyp, ketip bara jatqanda qoshtasýdy umytpaıdy.
• Árqashan sypaıy bolý kerek. Sypaıylyq - aınalańdaǵy adamdarǵa ózińdi jaǵymdy kórsetý. Baıqamaı bireýdi renjitip alsa, dereý keshirim suraıdy.
• Ádepti bala kólikte otyrǵanda úlkenderge oryn beredi.
•Úlkenderdi, aýrý adamdardy, soqyr adamdardy kósheden ótkizýge kómektesedi.
Dáıeksóz
«Ádeptilik, ar - uıat - adamdyqtyń belgisi...» degen halyq maqalyn sabaqtyń dáıeksózi retinde túsindirý.
Qorytyndylaý
- Balalar, biz búgingi sabaǵymyzda ádeptilik, sypaıylyq jaıly sóılestik. Ádepti, sypaıy balalar aınalasyndaǵylarǵa jaǵymdy, súıkimdi ekenin túsindik. Árdaıym ádepti, sypaıy bolýǵa, kezdesken adamdarmen amandasýdy, keshirim suraýdy, ótinemin degen jyly sózderdi únemi aıtýǵa úırendik. Jaqsy men jaman ádet qalyptardy ajyratýdy, jaqyn adamdarǵa qamqorlyq, olarǵa kómek kórsetý daǵdylaryn úırendik.
Júrekten - júrekke
Balalar sheńber boıyna jınalyp Arasanbaı Estenovtyń «Ádep» óleńin aıtady.
Ádep
A. Estenov
Ádep, izet, ıba da - Ádep - altyn sabyryń,
Sharaınasy janyńnyń. Jeteleıtin muratqa.
Ádeptini syıla da, Ádep - talap, jalynyń,
Táńirińdeı tabynǵyn. Aq jelkenin qulatpa.
H.Naýbetov atyndaǵy orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi
Inkabaeva Aıan Tobanıazqyzy
Ádeptilik - tárbıe bastaýy
«Ádeptilik, ar - uıat - adamdyqtyń belgisi»
Halyq maqaly
Maqsaty:
1.Adamgershilikke, kishipeıildilikke, jaman ádetterden aýlaq bolýǵa baýlý;
2.Adam boıyndaǵy unamdy, unamsyz qylyqtardy ajyrata otyryp, ádep álippesin boıyna darytý. «Ádep», «ádeptilik» týraly túsinikterin keńeıtý;
3.Ádeptilikke, sypaıylyqqa tárbıeleý;
Kórneki quraldar:
Adamgershilikke, ádeptilikke baılanysty túrli sýretter, ósıet - naqyldar
( ádeptilik týraly), qupıa hattar t.b.
Shattyq sheńberi
- Balalar, «Ádeptilik belgisi - ıilip sálem bergeni» degendeı, qane, bárimiz bir - birimizge ıilip amandasaıyq. ( Bári osylaısha sálemdesedi)
Ádep.
Syılap sálem beremin,
Kórshilerdi kórgende.
İzetti de bilemin
Úıge qonaq kelgende.
Ádepsiz dep sókpesin,
Apama aıtyp ókpesin.
K. Baızaqov
- Búgin biz ádeptilik, adamgershilik týraly áńgimelesemiz.
Áńgimelesý
• Ádeptilik degen ne? Ony qalaı túsinesińder?
• Ádepti bala qandaı dep oılaısyńdar? Ádepti bala bolǵyń kele me?
• Ádepsiz degendi qalaı túsinesińder? Ádepsiz bala qandaı bolady?
• Ádeptilikti bizge kim úıretedi?
Túıindeý
Adam balasynyń boıynda jaqsy da, jaman da qasıetter bolady eken. Bizge aqyldylyqty, adaldyqty, qarapaıym - kishipeıildilikti, ınabattylyqty, shynshyldyqty úlkender úıretedi. Ol - bizdiń ata - anamyz, aqsútin bere ltyryp, ana tilimen úıretedi. Biz ony túsinip, ata - baba salt, ádetterin úırenemiz. Adam bolatyn bala - barlyq jaqsy qasıetterdi úırenip, jaman minez ádetterden, unamsyz qylyqtardan aýlaq bolýǵa tyrysýy kerek. Ádepti, aqyldy balalar qandaı bolýy kerek ekenin myna óleń joldarynan tyńdap kórsek.
Kishipeıildilik Úlgili bala
Sý quıdym da qumanmen, Baqshany sýaryp, keldi ol sý alyp, Qolyna men ákemniń. Samaýyr qaınatyp, úıde de, túzde deSodan keıin oǵan men Qylyǵy ónege, ustazy bizge deOramaldy áperdim. Unaıdy ol nege?Ádeptilik álippesiAtam maǵan ámanda Aldyn orap kisiniń, Ádepti jan bol degen. Kesip ótpeı kóldeneń.Ata sózi sanamda - İzetimen kishiniń - Jsy úlkenge jol berem. Sálemdesip , qol berem.Atam maǵan ámanda Ózgelerden ózimdiKishipeıil bol degen. Sanamaımyn joǵary.Ata sózi sanamda - Artyq aıtyp sózimdiMaqtanbaýdy jón kórem. Jelpingenim joq áli.Atam maǵan ámanda Qaldyratyn uıatqa - Ádiletti bol degen. Jalǵan sózge tózbeımin.Ata sózi sanamda - Jetkizetin muratqa - Júrem týra jolmenen. Tek shyndyqty kózdeımin.A. Asylbek
Mátinmen jumys
Ádeptilik
Y. Altynsarın
Bir jurttyń úlken oqymysty kisisi ekinshi bir eldiń baıymen sóılesip turǵanda, qastarynan bir jarly adam ótip bara jatyp, oqymystyǵa kelip, basyn ıip sálem beredi.
Oqymysty basyn odan da tómenirek ıip sálemdesedi.
Qasyndaǵy baı:
- Taqsyr, osynsha bilimińiz bar ǵalymsyz. Sóıte turyp, jarly adamǵa sonshalyq ıilip sálemdesýińizdiń máni qalaı? - dep suraıdy.
Sonda ǵalym turyp:
Eshbir ǵylym - bilim úırenbegen ol kisi ádeptilik kórsetkende, men odan ádepsiz bolyp kórinsem, laıyq pa? - degen eken.
• Jarly adam men ǵalymnyń kishipeıildiligi olardyń qandaı is - áreketi arqyly kórinedi?
• Áńgimeden qandaı oı qorytýǵa bolady?
Sýretpen jumys
Sýret boıynsha áńgimeletý. Adamgershilik, sypaıylyq qarym - qatynas qasıetterdi úırený kerektigin áńgimeleý.
Oıyn «Jalǵastyr»
«Ne isteýge bolmaıdy?» Osy sóz úlken etip jazylyp kórsetiledi.Muǵalim basqy sózin aıtady, oqýshy oılanyp jalǵastyryp aıtýy kerek.
- Úlkenderdiń aldynan...... (kesip ótýge bolmaıdy.)
- Kishkene balany................(jylatýǵa bolmaıdy.)
- Qustardy ...........................(atýǵa bolmaıdy.)
- Qyz balany........................(renjitýge bolmaıdy.)
- Sabaqtan.............................(keshigýge bolmaıdy.)
- Synypta.............................(aıǵaılaýǵa bolmaıdy.)
«Ne isteý kerek?» (bul da sol sıaqty júrgiziledi)
- Úlken kisini.......................(syılaý kerek.)
- Úlkenniń tilin...................(alý kerek..)
- Úlkenderge..........................(sálem berý kerek.)
- Kishilerdi..............................(qamqorlaý kerek.)
- Oqý quraldaryn.................. (kútip ustaý kerek.)
«Qupıa hattarǵa» jaýap berý
Oqýshylar úsh topqa bólinedi. Ár topqa qupıa hattar jazylǵan konvertter taratylyp beriledi.Jaýabyn ár top oılanyp , aqyldasa otyryp aıtady.
Hottardyń mazmuny:
1 hat.Qurmetti dostar!Meniń kórshimniń bir balasy bar.Ózi ótirikshi kózbe - kóz ótirikti aıta qoıady. Maǵan kúnde kelip oınaǵysy keledi. Men onymen dos bolyp birge oınaıyn ba?
2 hat.Qurmetti dostar!Meniń de bir dosym. Ózi maqtanshaq. Oınap júrgende úı ishin aıtyp, nárselerin aıtyp, bósip maqtanady. Men onysyn unatpaımyn. Biraq oıyndy jaqsy oınaıdy. Men osy balamen dos bolaıyn ba, aıtyńdarshy?
3 hat. Qurmetti dostar!Partada menimen birge bir bala otyrady.Oınap - oınap tapsyrmasyn oryndamaı, jazbaı keledi. Muǵalim suraǵanda qysylady.Sabaqty meniń dápterimnen kóshirip alady.Men bermesem, «Sen sarańsyń» - deıdi. Men ne isteýim kerek?
Shyǵarmashylyq jumys. «Ádeptilik erejeleri»
Muǵalim balalarmen túrli sýretter arqyly «Ádeptilik erejelerin» quryp, vatmanǵa japsyrady.
Ádeptilik erejeleri
• Ádepti bala qashanda sálemdesedi. Kezikken adamdarmen amandasady, kómegi jáne qamqorlyǵy úshin alǵys aııtyp, ketip bara jatqanda qoshtasýdy umytpaıdy.
• Árqashan sypaıy bolý kerek. Sypaıylyq - aınalańdaǵy adamdarǵa ózińdi jaǵymdy kórsetý. Baıqamaı bireýdi renjitip alsa, dereý keshirim suraıdy.
• Ádepti bala kólikte otyrǵanda úlkenderge oryn beredi.
•Úlkenderdi, aýrý adamdardy, soqyr adamdardy kósheden ótkizýge kómektesedi.
Dáıeksóz
«Ádeptilik, ar - uıat - adamdyqtyń belgisi...» degen halyq maqalyn sabaqtyń dáıeksózi retinde túsindirý.
Qorytyndylaý
- Balalar, biz búgingi sabaǵymyzda ádeptilik, sypaıylyq jaıly sóılestik. Ádepti, sypaıy balalar aınalasyndaǵylarǵa jaǵymdy, súıkimdi ekenin túsindik. Árdaıym ádepti, sypaıy bolýǵa, kezdesken adamdarmen amandasýdy, keshirim suraýdy, ótinemin degen jyly sózderdi únemi aıtýǵa úırendik. Jaqsy men jaman ádet qalyptardy ajyratýdy, jaqyn adamdarǵa qamqorlyq, olarǵa kómek kórsetý daǵdylaryn úırendik.
Júrekten - júrekke
Balalar sheńber boıyna jınalyp Arasanbaı Estenovtyń «Ádep» óleńin aıtady.
Ádep
A. Estenov
Ádep, izet, ıba da - Ádep - altyn sabyryń,
Sharaınasy janyńnyń. Jeteleıtin muratqa.
Ádeptini syıla da, Ádep - talap, jalynyń,
Táńirińdeı tabynǵyn. Aq jelkenin qulatpa.
You Might Also Like
