InfoHub Logo

2020 jyly álemdegi «ekinshi ustaz» atanǵan dańqty tulǵa Ábý Nasyr ál-Farabıdiń týǵanyna 1150 jyl tolady. Bul týraly Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev arnaıy qaýly qabyldap, mereıtoıdy josparlaý men ótkizý jóninde komısıa qurǵan bolatyn. Aýdandyq jáne respýblıkalyq kólemde 50-den asa is-shara ótkizý josparlanýda.

Ábý Nasyr ál-Farabı 870 jyly Farab (qazirgi Otyrar) qalasynda dúnıege kelgen. Bilimge degen erekshe yqylasynyń arqasynda Samarqan, Baǵdat, Sham, Madına jáne Mekke qalalarynda boldy. «Azamattyq saıasat», «Memlekettik qaıratkerlerdiń naqyl sózderi», «Ǵylymdardyń shyǵýy», «Kemeńgerlik merýerti», «Metafızıka» jáne «Mýzyka týraly úlken kitap» sıaqty 150-ge jýyq fılosofıalyq jáne ǵylymı traktattar jazdy.

Aqyn Muhtar Shahanov óziniń mýzyka týraly pikirinde ál-Farabıdiń eńbekteri orta deńgeıde ǵana zerttelingenin atap ótedi. «Notanyń ózin Ábý Nasyr ál-Farabı oılap shyǵarǵan. Onyń mýzyka jónindegi áli jurtqa belgisiz zertteýleri bar eken», - deıdi Muhtar Shahanov. Rasynda, ál-Farabıdiń «Mýzyka týraly úlken kitap» eńbegindegi taldaýlarǵa kóz júgirtseńiz, onyń bilimdiligine tańdanbasqa sharańyz qalmaıdy.

Ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıyna oraı ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde túrli sharalar, merekeler ótkizildi. Solardyń biri ýnıversıtetimizdiń profesory Qozybaqova Fatıma apaıdyń uıymdastyrýymen «Ál-Farabı – uly dalanyń uly tulǵasy» atty taqyrybynda fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń Shetel fılologıasy mamandyǵy stýdentteri arasynda konferensıa ótkizildi. Konferensıa maqsaty – ǵulama oıshyldyń ómiri men shyǵarmashylyǵymen tanysý, ol týraly shetel ǵalymdarynyń zertteýleri men eńbekterin taldaý, tarıhı tulǵanyń esimin jańǵyrtý. Konferensıada stýdentter ál-Farabı týraly derekterdi taldap, onyń eńbekteriniń búgingi kúnde úlken mańyzy bar ekenin, halqymyzdyń uly oıshylyna degen qurmetin kórsetti, kúmbirlegen kúı oınaldy. Bul shara stýdentterdiń mádenı jáne rýhanı damýyna yqpal etti, ulttyq sana-sezimin damytty. Sonymen qatar, biz bilmeıtin qupıalarǵa, málimetterge kýá boldyq. Mundaı bastamalar stýdentterdiń shyǵarmashylyq qabiletin arttyryp, ǵylymı izdenisine sebepker bolady.

Ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıy uly oıshyldyń týǵan jeri Qazaqstan ólkesinde atap ótilýi kóńil qýantady.

«Ál-Farabı Arıstoteldiń «Fızıkasyn» - qyryq ret, «Rıtorıkasyn» - eki júz, «Jan týraly» atty kitabyn – júz ret oqyǵan eken. Netken tańǵalarlyq eńbek!» - degen eken óz tańdanysyn jasyra almaǵan nemistiń uly fılosofy Gegel. Ǵylym damýyna aıshyqty úles qosqan uly oıshyldyń áli de ashylmaǵan qyrlary men syrlaryna tereń boılaý – tarıhymyzdy túgendeýdiń bir kórinisi. Sondyqtan bul mereıtoıǵa jan-jaqty atsalysyp, el jadynan umytylmaıtyndaı etip ótkizýimiz kerek.

F.Qozybaqova,

Ál-Farabı at. QazUÝ

tarıh kafedrasynyń dosenti

G. Mamythan,

1-kýrs stýdenti

---