InfoHub Logo

Tórt kórinisti qoıylym

Qatysýshylar:

Laq
Qozy
Túlki
Birinshi túlkishek
Ekinshi túlkishek
Qasqyr
Aıý

Birinshi kórinis

Taý etegindegi aýyl. Sahnanyń bir shetinde laqtyń, ekinshi shetinde qozynyń úıi. Ekeýiniń de tozyǵy jetken eski baspana ekeni kórinip tur. Kúz. Alaı-túleı jel soǵyp, artynsha nóserletip jaýyn jaýady. Shart-shurt naızaǵaı jarqyldap, gúrildep kún kúrkireıdi. Úıinen syrtqa atyp shyqqan laq kórshisiniń úıine qaraı dedekteı júgiredi.

Laq (shoshyna mańyrap, terezeni dúrsildetedi). M-mó-mó-á! Oıbaı, qozy, tezirek ash!

Qozy esiktiń ilgegin aǵytyp, dalaǵa shyǵady.

Qozy(jaıbaraqat). Ma-a-a! E-e, laq, ne bop qaldy sonshama dúrligip?

Laq(úreılene). Bilesiń be, meniń úıimniń tóbesi tesilip... jaýyn sorǵalap tur!.. Endi ne isteımin?!

Qozy. Tý-ý, soǵan bola abyrjyp! Shatyryńnyń qamysy tozǵan ǵoı... Áne, meniń úıimniń tóbesinen de sý tamshylap tur...

Laq. Ah-h, solaı ma, endi sen ne istemeksiń?!

Qozy. Ne istegende-e... Qazir shatyrǵa shyǵyp baıqap kóremin, eger ıkemge kelse jóndeımin.

Laq. A-a, ıkemge kelmese she?

Qozy. Onda rasynda qamystyń múlde jaramsyz bop qalǵany... Iaǵnı, túgel aýystyrýǵa týra keledi.

Laq. Q-qalaısha?!

Qozy. Iá, mundaıda basqa amal joq. Jaýyn toqtaǵan soń eski qamystardy alyp tastap, jańalaryn salamyn.

Laq. A-a, jańa qamystardy qaıdan almaqsyń?!

Qozy. Toǵaıdan, árıne.

Qozy. A-a, sonda ne istemeksiń?!

Laq. Men... men ózime basqa bir durystaý úı taýyp alamyn!..

Qozy. Páli-i! Bes beresi, alty alasy joq saǵan kim durystaý úıin daıyndap otyr eken?!

Laq. Á-á, qyzǵanaıyn dediń be?! Meni jaqsy bir úı taýyp alyp, ózińnen zyp ketedi dep ishtarlyq jasap tursyń ǵoı, á!

Qozy. Tipti de olaı emes! Men qaıta seni betaldy qańǵyp júrip, bir jamandyqqa urynyp qala ma dep ýaıymdap tursam...

Laq. Óıdó-ó-ıt degeniń, janashyrlyǵyńa myń da bir rahme-e-t! Biraq eń durysy, tap qazir jolyma bóget bolmaǵanyń jaqsy bolar edi.

Qozy. Erkiń bilsin... Degenmen, joqtan bar jasaımyn dep sergeldeńge túskennen góri, qoldaǵy bardy jamap-jasqap, uqsatyp, ıgiligin kórgenge ne jetsin! «Beınet túbi – zeınet» degen, beınetsiz rahat ómir súrýge bolady degenge óz basym senbeımin.

Laq. Oı, bilgishim-aı, osy aqylyńdy ózińe qaldyryp, tóbesi shurq tesik jaman lashyǵyńnyń «rahatyn» óziń-aq kóre bergeısiń! Al men kettim!.. Tek kúnderdiń kúninde máýeli baqqa oranǵan ǵajaıyp úıden meni kórip, ókinishten tuıaǵyńdy shaınap júr-megeısiń!..

Laq keri burylyp, ketýge yńǵaılanady.

Qozy. La-a-q! Laq, toqtashy, sál oılanshy!.. Qara shańyraǵyń-dy tastap, qaıda laǵyp barasyń?! Eger úıińdi jóndep alýdy qıynsynsań, men kómekteseıin! Men qol ushyn berýge ázirmin.

Laq. Jo-joq, qozy, meniń jolymdy bógeımin dep áýre bolmaı-aq qoı! Men báribir qyńyraıǵan eski úıde tura almaımyn! (Dóńgelene sekeńdep) Sen óziń durystap qarashy. Men qandaı sulýmyn, men qan-da-a-aı jap-jaspyn! Men... men degeniń altynmen aptalǵan, kúmispen qaptalǵan záýlim saraıda turýym kerek emes pe?! Iá-ıa, meniń ómirim tańǵajaıyp saraıda úlde men búldege oranyp ótýi kerek!

Kóńildi mýzyka. Eleske eltigen laq kózin juma shyr aınala bıleı jóneledi.

Qozy. La-a-q! Laq, shamaly sabyr etshi, aqylǵa kel-shi-i!

Laq. Já, qozy, jetedi endi, sózdi doǵar! Onsyz da ekeýmiz kishkentaıymyzdan birge ósken dos bolǵandyqtan osy ýaqytqa deıin sózińdi tyńdap, eski lashyqta qor bolyp kelgenim de jetedi. Endi men eseıdim, erik ózimde! Qalaı júrip-turamyn desem de ózim bilemin! Men bárin bilemin!.. Bilemi-i-i-n! Bilemi-i-i-n!

Laq bıleı basyp uzaı beredi.

Ekinshi kórinis

Tún. Jaýyn jaýyp tur. Qolshatyryn kótergen laq kóńildene ándetip keledi.

Laq (súısine daýystap). Má-á! O, men qandaı kóriktimin! O-o, men qandaı symbattymyn.

Taldyń tasasynan túlki shyǵady.

Túlki (qylmyńdap). O, jas bıkesh, sózińizge quldyq! Dál sizdeı kórikti, dál sizdeı symbatty tirshilik ıesin buryn kórsem kózim shyqsyn! Ne degen sulýlyq! Ne degen ásemdik!.. Tula boıyńyzda tipti bir min joq-aý, bir min joq!

Laq. Ah, bul shyn sózińiz be, apaı?!

Túlki. Árıne, shyn sózim!

Laq. Ózim de solaı oılap edim-aý!.. Men netken baqyttymy-y-n!

Túlki. Álbette, oǵan daý bar ma, sizdeı sulý bıkesh baqytty bolmaǵanda kim baqytty bolsyn! Siz baqyttysyz, sóz joq baqyt-tysyz!

Laq masattanyp, kerbezdene túsedi. Kóńildi mýzyka. Laq sekeńdep bılep júr.

Túlki. Al, sulý bıkesh, endi jón surassaq, jaýyndatyp qaıda barasyz?

Laq. Bilesiz be, apaı, men bar ǵoı... men durystaý bir úı izdep shyqqan edim...

Túlki. Bárekeldi-i, munyńyz jón eken, siz sıaqty ajarly bıkeshterdiń úıi, árıne, jutynyp turý kerek qoı! Eger qalasańyz, qazir bizdiń úıge júrińiz, kórińiz... Unap jatsa, tipti birge turýymyzǵa da bolady.

Laq. Ras aıtasyz ba?

Túlki. Árıne, ras aıtamyn. Siz sekildi sulý bıkesh qaıta bizdiń úıdiń sáni emes pe!

Laq. Raqmet, apaı, siz óte meıirimdi ekensiz!.. Men sizdiń úıińizge baramyn.

Túlki. Endeshe ne turys, kettik!

Mýzyka. Túlki men laq qol ustasyp júgire jóneledi. Túlkiniń áshekeıli úıi. Jan-jaǵyn qyzyǵa tamashalaǵan laq.

Laq (tamsana). Ǵaja-a-p! Qandaı kereme-e-t úı!..

Túlki. Bul bizdiń atamyzdyń atasynan qalǵan úı ǵoı. Babamyz kezinde orman patshasy arystannyń bas ýáziri bolǵan kórinedi.

Laq. Báse-e, mynaý degenińiz naǵyz han saraıyndaı keremet úı ǵoı!

Túlki (ishi-baýyryna kire). Al olaı bolsa osynda turýǵa qalaı qaraısyz?

Laq (elp etip). Ruqsat etseńiz, árıne, qýana-qýana turar edim-aý!

Túlki(eljirep). Álbette, ruqsat, óz úıińizdeı kórip, qa-laýyńyzsha júrip-tura berińiz!

Laq. Raqmet, apaı, úlken raqmet sizge! Bul jaqsylyǵyńyzdy eshýaqytta umytpaspyn!

Túlki. Endeshe ne turys, men sizdiń jatyn bólmeńizdi kór-seteıin. Joldan keldińiz ǵoı, jýynyp-shaıynyp alǵasyn jatyp tynyǵyńyz, qalǵan áńgimeni erteń jalǵastyrarsyz.

Laq túlki usynǵan súlgini moınyna ilip, jýynýǵa betteı bergende ishki bólmeden eki túlkishek júgirip shyǵady. Uıqylarynan oıanyp ketken ekeýi kózderin ýqalap, shesheleriniń aldy-artyn oraǵytyp, jarysa sóıleı jóneledi.

Birinshi túlkishek. Mama, bul kim?

Túlki. Bul senderdiń laq degen ápkeleriń bolady.

Ekinshi túlkishek. Bizdiń ondaı ápkemiz joq edi ǵoı!..

Túlki.Bolmasa, endi budan bylaı bolady.

Bul sózdi estigen laq yrshyp túsedi.

Túlki (sasqalaqtap). Aqymaq, ne ottap tursyń, aýzyńdy jap! (Laqqa burylyp) Aınalaıyn, keshirińiz, bular áli kishkentaı bala ǵoı, kimniń kim ekenin jete bile bermeıdi!..

Laqty ózimsine qushaqtamaq bolady. Biraq laq ustatpaı ekinshi shetke sekirip ketedi. Túlki álgi sózdi aıtqan túlkishekti ustap alyp, quıryǵyna uryp-uryp jiberedi.

Túlki(ashýly). Áı, júgirmekter, men senderge oılanyp sóılep, oılanyp tirlik isteńder dep qashanǵy úıretemin osy! Qonaqtan uıat boldy-aý!

Ekinshi túlkishek. K-keshirińiz, ápke...

Túlki(birinshi túlkishekke). Sen de keshirim sura!

Birinshi túlkishek(tańyrqaı). Men ne úshin keshirim suraımyn?! Jaman sóz aıtqan anaý ǵoı... (Ekinshi túlkishekti meńzeıdi.)

Túlki. Sen de bir nárseni búldirýiń múmkin ǵoı... Búldirip alyp keshirim suraǵannan góri, búldirmeı turyp aldyn ala keshirim suraǵanyń jaqsy!

Birinshi túlkishek(qulyqsyz). Keshirińiz, á-áp-ke...

Sostıyp turǵan laq eriksiz kúlip jiberedi.

Laq. Oı, apaı, sizdiń tárbıeńiz qandaı qyzyq edi!

Túlki. Bularǵa sol kerek, áıtpese torsıǵan bir qaryndarynan basqa dúnıeniń bárin umytyp ketedi!

Laq. Durys aıtasyz, apaı, erteli-kesh tek jalǵyz qarynnyń toıatyn oılaı bermeı, bir sát kózdi ashyńqyrap, ómirdi basqa qyrynan da kóre bilý kerek oı! M-máselen... Sulýlyq!.. Shirkin, sulýlyqty jan-tánimen sezinip, sodan lázzat ala bilgenge ne jetsin!..

Túlki. Bárekeldi! Sóziń netken baldaı edi, sińlim! Sulýlyqty baǵalaı biletinderdiń sulýlyqty qasterleı biletinderdiń aýzynan osyndaı ulaǵatty sóz shyqsa kerek-ti! «Aqyl – jastan, asyl – tastan» degen osyndaıda aıtylǵan-aý, áste!

Túlki laqty erkelete qushaqtaıdy.

Túlki. Aınalaıyn aqyldym, tek myna júgermekterdiń ál-gindegi ańdamaı sóılegen sózderin umytyp ketýge tyrysyńyz!.. (Túlkishekterine ses kórsetip, judyryǵyn túıedi.) Olardyń sazaıyn ózim-aq tarttyramyn áli...

Laq. Jaraıdy, onda, siz úshin umytsam umytaıyn!

Túlki. Áp-bárekeldi-i! Endeshe tezdetip jýynyp alyńyz, men sizdiń jatyn ornyńyzdy ázirlep jibereıin.

Laq syrtqa shyǵyp ketedi. Túlki balalaryna dúrse qoıa beredi.

Túlki. Áı, keshsheler, qaı kezde qalaı sóıleýdi áli bilmeısińder, á! Aýyzǵa ózi túsip turǵan asqa sonsha degbirsizdenip ne kórindi senderge?! Tún ishinde álek-shálek bolmaı-aq, erteń tań atqasyn da jeıtin edik qoı!

Birinshi túlkishek. Mama, biz baıqamaı...

Ekinshi túlkishek. Mama, biz ádettegideı birden bas salyp jeımiz be dep...

Túlki. Áı, balalarym-aı, senderge ańqaýlyq múldem jaras-paıdy ǵoı! Óıtkeni ańqaýlyq o bastan bizdiń qanymyzda joq! Sondyqtan qashanda ata-babalarymyzǵa tán qýlyqty ǵana boı-laryńa sińirip úırenińder!..

Birinshi túlkishek. Jaraıdy, mama, men túsindim!..

Ekinshi túlkishek. Men de túsindim...

Jýynyp-shaıynyp keri oralǵan laq, ashyq turǵan esiktiń qalqasynda ishtegilerdiń sózine qulaǵyn túrip tura qalady.

Túlki. Túsinseńder, endi eshteńe bilmegendeı montıyp-montıyp tósekterińe jata-jata qalyńdar. Al jelik qýyp jeldep kelgen laq eshqaıda qashpas, buıyrsa erteń túski asta býy burqyraǵan jas laqtyń etine bir toıarmyz!..

Úreıli mýzyka. Laq selk ete qalady. Qolyndaǵy oramaly jerge túsip ketedi. Janyn qoıarǵa jer tappaı kózi alaqtap, dalaǵa qaraı ata jóneledi.

Úshinshi kórinis

Nóserlete quıǵan jaýyn. Jan-jaǵyna alaq-julaq qaraǵan laq zytyp keledi. Aldynan eńseli záýlim úı kórinedi. Úlken úıden júregi shaılyǵyp qalǵan laq burylaryn, ıa toqtamaı ótip keterin bilmeı ańyryp turǵanda, ishten temekisin býdaqtata tartyp, qasqyr shyǵady.

Qasqyr(ulyp). Ý-ýý-ý!.. O, aınalaıyn shunaqjan, jol bolsyn?!

Laq(dirdektep). A-aǵaı, men bar ǵoı... men ózime bir durystaý úı izdep shyqqan edim...

Qasqyr. Durysta-a-ý?!

Laq. I-ıa, durystaý...

Qasqyr. Sonda-a... durystaý degen qandaı úı?!

Laq. M... m... máselenkı... Ózi bıik, záýli-i-m bolsa!..

Qasqyr. Apyraı, a?!

Laq(ekpindeı). Bólmeleri keń, jary-y-q bolsa!..

Qasqyr. Týh-h?!

Laq (odan saıyn elirip). Aınalasy jap-jasyl baqqa oranyp, irgesinen syldyrap móp-móldir bulaq aǵyp jatsa!..

Qasqyr. Páli-i! Sosy-y-n?!

Laq. Sosyn-n... Sosyn eshýaqytta sol úıdiń tóbesinen sý aqpasa eken...

Qasqyr. Q-qalaısha?! Sý aqqany qalaı?! Sondaı ǵajaıyp úıdiń tóbesinen tamshy aǵady ma eken?!

Laq. B-bilmeımin... men bilmeımin ǵoı... Men áıteýir ózimniń úıimniń tóbesinen sý aqqasyn ketip qaldym emes pe!..

Qasqyr. E-e, ol seniń úıiń de! Máselenkı, meniń úıimniń tóbe-sinen sý túgili, bir tamshy da tambaıdy!

Laq. Ras pa, aǵaı?!

Qasqyr (mańǵazdana). Árıne, ras, senbeseń úıge kirip kór! Onyń ústine dál meniń úıimdeı záýlim, keń úıdi bul óńirden sham alyp izdeseń de taba almassyń. Al jasyl baqqa oranǵan syrtqy kórinisin aıtsańshy, qarasań kóziń toımastaı emes pe!

Laq (arly-berli moınyn sozyp). Ras, aǵaı, syrttaı óte ádemi kórinedi eken.

Qasqyr. Endeshe, endi ishin kór.

Qasqyr men laq ishke kiredi. Laq bólmelerdi aralaı bastaıdy.

Qasqyr. Qalaı eken, shunaqjan?

Laq. Jaqsy-y... ishi de jaqsy eken!..

Qasqyr. Demek, saǵan unady ǵoı?!

Laq. Aha-a!..

Qasqyr. Endeshe ne turys, qalaǵan bólmeńdi ıelen de qalaýyńsha tura ber!

Laq qýanǵannan sekirip-sekirip alyp, tez-tez jaıǵasa bastaıdy. Qasqyr kóńildi. Ac úıge ótip, ydys-aıaqtardy saldyrlatýǵa kirisedi. Aragidik yńyldap, keıde ysqyryp, áldebir ánniń áýenin salady.

Qasqyr (óz-ózine). Eh-h, jańa ǵana bir taıynshany bir ózim soǵyp almaǵanda ǵoı, qazir jup-júmsaq, jap-jas laq etiniń rahatyn kórer edim, á!..

Bul sózdi qulaǵy shalyp qalǵan laqtyń záresi ushady. Eki attap esikke jetken ol, dalaǵa zyta jóneledi.

Tórtinshi kórinis

Aldy-artyna qaramaı bezip bergen laq uzamaı jáne bir eńseli, bıik úıge kezigedi. Birden esikke jetip barýǵa qaımyqqan ol úıdi aınalyp ótip terezege barady. Moınyn sozyp, ishke úńilse, úlken bir aıý dóńkıip uıyqtap jatyr eken. Laq úrkekteı-úrkekteı esik qaǵady.

Aıý (tereń esinep). Kire ber, esik ashyq!

Laq ishke kiredi.

Aıý(tańyrqaı gújildep). Óı, sen munda qaıdan júrsiń?!

Laq (jylamsyrap). M... M-men d-durystaý bir úı izdep shyqqan edim-m... Jolda-a...

Úreıli mýzyka. Laq bolǵan oqıǵalardy tizbekteı jóneledi (daýsy estilmeıdi).

Aıý. E-e, úı tańdaǵan beıbaqpyn deseńshi!.. Taǵy da bolsa kóretin jaryǵyń bar eken, talaı ajaldan aman qalypsyń.

Laq. A-a... s-siz she... siz maǵan tıispeısiz be?!

Aıý. E, joǵa-a, bir japyraq saǵan aýzymdy bylǵaı qoımaspyn, áste!

Laq. Oı, qandaı qorqynyshty!..

Aıý. Joq, sen aǵynan jarylyp, ádilin aıtqandardan eshýaqytta qoryqpasań da bolady. Qaıta oıy buzyq, tirligi jylmaqaı jymysqy túlki, qorqaý qasqyr sıaqtylardan saq bolǵaısyń.

Laq. Raqmet, ata, bul aqylyńyzdy budan bylaı eshýaqytta umytpaspyn.

Aıý. Al endi osy úıde qalý-qalmaý erki ózińde. Eger unasa, osynda tura beresiń.

Laq. Árıne, unaıdy, sizdiń úıińiz de óte jaqsy eken!

Aıý. Endeshe, sen joldan keldiń ǵoı, jatyp tynyǵyp al. Al men tańerteń ertelep taýǵa búldirgen terýge ketemin. Sosyn keleshekte jıdek terýge ekeýmiz birge shyǵatyn bolamyz.

Laq. Alaqaı, men taýda serýendegendi qatty unatamyn! Jaqyn mańda taý bar ma edi?!

Aıý. Bar bolǵanda qandaı, dál úıdiń irgesinde tóbesi bultqa tıgen bıik taý bar!

Laq. Oho-o, qandaı tamasha-a! Men degeniń naǵyz keremet jerdi taýyppyn ǵoı!..

Aıý shyǵyp ketedi. Laq tynyǵýǵa jatady. Jaıly mýzyka. Biraq kóp uzamaı daladan jeldiń daýsy estiledi. Jel birtindep alaı-túleı daýylǵa aınalady. Aınala alaman-tasyr... Taýdan gúrs-gúrs tastar domalaıdy... Záresi ushqan laq búrisip buryshqa tyǵyla túsedi.

Laq (dirdektep). Apyraý, myna daýyl qaıtedi! Taýdan tastar qulap jatyr ǵoı, úıdi tas basyp qalmas pa eken?! Tezirek ataı kelse eken!..

Bir kezde «dúrs» etip qulaǵan tas esikti basyp qalady. Artynsha jáne bir qulaǵan túıedeı tas terezeni bekitip tastaıdy.

Laq. Oıbaı, esik, terezeni tas basyp qaldy ǵoı, endi qaıttim?! (Esik pen terezeni silkilep turyp, eńirep jylap jiberedi.) «Tań-dap júrip, tazǵa tap bolypty» degen osy shyǵar... Durystaý úı tabamyn dep júrgende, aýzy-murny joq otaýǵa dýshar bolǵanymdy qarashy-y!.. Endi bul qapastan qutylý, áste, múmkin emes-aý?!

Qaıǵyly mýzyka. Laq arly-berli teńselip, úıdiń ishin kezip júr. Jylaı-jylaı ebil-debili shyqqan.

Laq. Búgin besinshi kún... Úıdegi azyn-aýlaq azyq taýsylǵaly qasha-a-n... Endi birer kúnde eshkim qutqaryp almasa, osy tas qorshaýdyń ishinde kóz jumatyn shyǵarmyn...

Azapty mýzyka. İshegi shurqyrap, qarny qabysqan laq táltirektep baryp qurttaı ushady. Kózderi kildirep, kirpikteri áreń qozǵalady.

Laq. Tańdap júrip, mańdaıymdy tasqa soqqan aqymaq basym-aı!.. Qosh, jaryq dúnıe-e!..

Kenet joǵary jaqtan gúrildegen aıýdyń daýsy estiledi.

Aıý. Aý-ý-ý! Áı, laq, tirisiń be, sál shyda-a!.. Men tóbeni buzyp jatyrmyn... Esik pen terezeni basyp qalǵan tastardy ornynan qozǵalta almadym... Sosyn, amal joq, úıdiń tóbesin buzýǵa týra keldi...

Jigerli mýzyka. Úıdiń tóbesin dúr silkindirgen is-qımyldar. Bir kezde tóbeden aıý túsedi. Ornynan súıretile turǵan laq, kibirtiktep baryp aıýdyń qushaǵyna kirip ketedi.

Aıý. Já, laqjan, sen qorqynyshyńdy basa ǵoı. Taýda mundaı-mundaı oqıǵalardyń bolyp turatyny bar.

Laq. J-joq, men áli de q-qorqamyn...

Aıý. Nege olaı deısiń, sen áli-aq bárin umytyp ketetin bolasyń!

Laq. J-joq, men muny eshýaqytta umyta almaımyn! M-men q-qorqamy-y-!.. Men úıge qaıtqym keledi, ózimniń úıime oralǵym keledi-i!

Aıý. Jaraıdy, eger óz úıińe qaıtqyń kelse, árıne, men seniń jolyńa bóget bola almaımyn. Biraq sen qazir qatty álsirep tursyń, sondyqtan osynda jatyp, biraz tynyǵyp al. Sosyn úıińe qaıtýyńa bolady.

Laq. Jo-joq, men múldem bógele almaımyn! Men tezirek úıge jetýim kerek. Onda qyrýar jumys kútip tur. Úıdiń tóbesin bútindeýim kerek, shatyrdyń qamysyn aýystyramyn.

Aıý. Oıbaı-aý, bul degeniń eren qıyn jumys qoı, seniń qolyńnan keler me ken?!

Laq. Nege kelmesin, keledi! Kelmese kórshim qozy kómektesedi!..

Aıý. O-o, kómekshiniń bary qandaı jaqsy edi!

Laq. Iá-ıá, kómekshim bar, qozy dosym maǵan kómektesem degen! Ol óte qaıyrymdy! Ol óte aqyldy! Men budan bylaı jón aqyldy tyńdaıtyn bolamyn! Al men kettim óz úıime!..

Aıý. Bárekeldi-i, jolyń bolsyn endeshe!

Laq ketedi. Aıý qolyn bulǵap qala beredi.

Shymyldyq

---