InfoHub Logo

Shaıbaı Aımanovtyń «Bulbul daýysy» atty týyndysy 1925 jyly, sáýir aıynda 2-sanynda ádebıet bóliminde jarıalanǵan. Bul týyndy bir jaǵynan «Jazǵy kesh» dep te keltiriledi. Bul týyndy da jazdyń qońyr salqyn, kesh batyp jatqan kezdi sıpattap kórsetedi. Keshki mezgilge jaqyndap qalǵan ýaqytta tósilip jatqan keń dala men ekinshi jaǵynda beınelengen ormandy keltirgen. Sol bir keshki ýaqytqa jaqyndaǵan sátti aıqyn beınemen, bulaqtyń syńǵyrlaǵan daýysyn, butaqtan butaqqa sekirip júrgen torǵaılardy da beınelegen. Keń dalada tigilgen kıiz úıler men qatar kókpar, at shabys, dombyramen án aıtyp jatqan jáne de kúresip jatqan kúresshilerdi beıneleıdi. Sol bir ádemi sýretti qoshtap turǵan bulbul daýysy, bir-birimen úılesip tur. Al sol bulbul daýysy orman jaqtan shyǵyp tur. Bulbulǵa qarap, tamsanyp turǵan avtor arǵy jaǵynan jelbir-jelbir kóılegimen oınaǵan qyzdy kóredi. Aǵashqa súıenip, bulbulǵa qarap, birese qyp-qyzyl shıeni aýzyna salǵan sátterin kórsetken. Solaı avtor eki kórinsti kórsetip, bir jaǵynan saıraǵan bulbuldyń daýysyn sıpattap, kúnniń uıasyna batqanyn aıqyndap beredi.

Men, osy týyndyny oqı otyryp, avtordyń beıbitshilikti ańsaǵanyn, aýyldyń erekshe kórinisin kórsetkisi kelgendigin túsindim. Sonymen qatar, qazaqtyń erekshe halyq ekendigin, kúnde dýman toı jasaıtynyn kóre aldym desem de bolady. Tabıǵattyń erekshe tylsymdy jaratylys dúnıesin avtor ádemilep sýrettegen. Iaǵnı bir ǵana bulbuldyń daýysy arqyly kólemdi, keremet kórinisti baıqaǵan.

J. Táttibaıulynyń «Ult áskeri – uly is» atty týyndysy 1925 jyly, sáýir aıynda 2-sanynda otantaný bóliminde jarıalanǵan. Bul týyndy da sovet ókimeti kezindegi qyzyl ásker jaıynda aıtylǵan. Iaǵnı ózimizdiń ulttyq áskerimizdi qurmastan buryn, osy qyzyl ásker jaıynda sóz qozǵaıyq, - dep keltiredi. Sol kezdegi qyzyl áskerdiń ne sebepti qurylǵanyn da aıtady. Iaǵnı ol sovet ókimetiniń, baılardyń baılyǵyn qorǵaý jáne de shet eldermen qarym-qatynas kezindegi kelispeýshilik bolsyn, sol kezde el jaǵynda bolatyny úshin dep te aıtqan. Áskerdi kezinde aqpan men qazan kóterilis kezinde jumsap otyrǵan desedi. Biraq ta ásker qataryna  baıdyń balalary emes, eńbekshi tabynan shyqqan kisilerdi ásker qataryna alyp otyrǵan. Sol zamanda ásker degen myqty jerlerdiń biri bolǵan, ol jerde tek qana áskerge barý ǵana emes, bilim, tárbıe qatarynan júrgen. Ol jaqqa túsetin adamdar óte kóp bolǵan. Kezinde áskerı shkola ashylyp, sol jerge aýyldyń barlyq adamdary umtylǵan eken. Baı da, kedeı de ásker qataryna qosylam dep jarmasqan.

Al endi ulttyq áskerge keletin bolsaq, ózimizdiń ásker qataryn quryp, paıdamyz tısin, ultymyzdy qorǵaı bileıik degen úmitpen ásker jınaǵysy kelgen. Kedeıler jaramsyz degen, qısyn oılar týǵan. Al ulttyq áskerdi qurǵan kezde, eldiń múddesin qorǵaý úshin, eńbek etý úshin quramyz dep keltirgen. Biraq ta, bul ońaı jumys emes ekendigin kóre alamyz, dep óz oılaryn da qatar keltirgen. Qazaqty tek qana mal baǵyp, sharýashylyqpen qana aınalysatyn dep oılamasyn, bizdiń qolymyzdan mundaı jumys ta keletinin aıtyp qalǵan.  Soǵan oraı 24 jyldyń ortasynda qazaq ulttyq ásker qataryn qurýǵa bet burady. Ony basqarýǵa sovet ókimetin basqarǵan eńbekshiler sekildi, ulttyq áskerdi de solaı basqaratynyn aıtty. Iaǵnı eń úlken maqsat, ulttyq ásker qurý ol – qazaqtyń kózin ashyp, bolashaqqa kóz jibertip, oılanatyn kez ekendigin uǵyndyrǵysy keldi.

Osy týyndy arqyly, qazaqtyń barlyq salaǵa qyzyqqanyn, sol mujyqtar sekildi, ásker qatarynda bolyp, el úshin qyzmet etkisi kelgenin baıqaımyz. Eń negizgi oı ol – ulttyq degen sóz arqyly, táýelsiz el bolyp, ózimizdiń eldi quryp, ómir súrý úshin talpynǵan tulǵalardy kóremiz.

Qoryta aıtqanda, «Tań» jýrnalynda jarıalanǵan maqala, áńgime, óleńder men kóptegen jarıalanbaı qalǵan shyǵarmalar jınaǵyn osy jýrnalda jarıalap otyrǵan. Avtorlar ózderiniń týyndylaryn jarıalaý arqyly, qoǵamda bolyp jatqan ózekti máselelerdi kótergen. Ózderiniń shyǵarmashylyǵyn jýrnaldar men gazetterge jarıalaý arqyly baspasózdiń deńgeıin kóterip, ulttyq qundylyqtardy dáriptep otyrǵan. Kózi ashyq, sanaly qoǵamdy qalyptastyrǵysy keldi, sol kezden bastap ár tulǵa bolashaqqa kóz júgirtý arqyly, bolashaǵyn oılaǵan, soǵan ıkemdelgisi kelgen. Táýelsizdikke qol sozǵan, eldi beıbitshilik pen aýyzbirshilikke shaqyrǵan.

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ

Jýrnalısıka fakúlteti 1 kýrs stýdenti

Uldana NÝRADIN

---