InfoHub Logo

Álippemen qoshtasý
1 synyp
Sahna jabyq turady.
1 fon qosylady.
Sahna ashylady da, eki ýázir shyǵady.
1 - ýázir: (Kórermenderge tańdana qarap) - Ýa, bizdiń saraıda qýanyshty jıyn bolǵaly jatyr ma?!
2 - ýázir: - Estýimshe, 1 «E» synybynda úlken qýanysh eken, «Álippemen qoshtasý erteńgiligi» bolady deıdi.
1 - ýázir: - Onda nege turmyz, hanǵa da habarlaıyq!
(2 fon kúımeniń dybysy estiledi)
2 - ýázir: Biz habar beremiz degenshe, han ózi de kele jatyr.
Ýázirler: ( Isharamen amandasyp, taqqa otyrýyn ótinedi) – Tórleteńiz, han ıem, otyryńyz.
Han: - Ýázirlerim, «Ertegi áleminde» ne bolǵaly jatyr?
2 - ýázir: han ıem, 1 «E» synyp oqýshylary bizdiń ertegiler eline kelip, áriptermen tanysyp, saýattaryn ashyp úlgeripti. Búgin óz ónerlerin ortaǵa salyp, álippemen qoshtaspaqshy eken.
Han: - Ne deıdi?(Ashýlanyp, qolyndaǵy altyn taıaǵyn jerge eki – úsh ret qatty uryp ), Kim ony uıymdastyryp júrgen?! Dereý osynda ákelińder!
(2 ýázir taǵzym jasym, artqa qaraı shyǵýǵa aınalady. Júrgizýshi ózi keledi).

Júrgizýshi: Sálemetsiz be, siz izdegen uıymdastyrýshy men bolam. Meniń dostarym barlyq áripterdi tanyp - bilip, jazyp, oqı alatyn boldy. Osy qýanyshymyzdy kópshilikke pash etkimiz keledi. Ashýyńyzdy basyp, merekemizdi bastaýǵa ruqsat etińiz.
Han: Aldyma sen sıaqty súıkimdi búldirshin kelgende, jaraıdy, ruqsat bereıin, ónerlerińdi kóreıin. Kelińder, ekeýiń de birge tamashalaıyq.

Júrgizýshi: Kóz salyp, qarańyzshy, boıymyzǵa,
Ortaq bop, búgingi ósken oıymyzǵa.
Qosh kelipsiz, ustazdar, ata - analar,
«Álippemen qoshtasý» toıymyzǵa.
Nurly úmitin arqalaǵan arqaǵa,
Jan sáýlesin taratatyn barshaǵa.
Shyn peıilmen qurmetimizdi kórsetip,
Dostarymdy shaqyraıyn ortaǵa..
(MýzArt «Qazaq eli» mýzykasymen oqýshylar kiredi.
Jartylaı sheńber bolyp turady.)
Erhat:- Armysyzdar, qurmetti ustazdar! Ardaqty ata - analar!
Hormen: Búkil qazaq balasy dáriptegen,
Qoshtaspaqpyz súıikti Álippemen.
Rızamyz bárimizdi tanystyrǵan,
Sóz ben dybys ártúrli áriptermen.
Álippege arnalǵan taqpaqtar:
Saltanat: – Úırenip jazýdyń da órnekterin,
Oıymdy Álippemen terbetkenmin.
Zor qýanysh maǵan da, ustazǵa da
Tilin bilip, kitapty sóıletkenmin.
Álıbı:– Bizdi úıretken bilimge jalyqpastan,
Raqmet, ustazyma kózimdi ashqan.
Biz – shákirt, biz – elimniń bolashaǵy,
Bilimniń basqyshyna qadam basqan.
Hor: «Úıretedi»

Temirlan: – Álippem – jattaǵan jaqsy ánim,
Senimen sýsyndaı bastadym.
Ustazdyń sońynan ilese,
Bastadym bilimniń bastaýyn.
Baljan: Bar kitapqa bas bolǵan,
Álippe - ǵylym anasy.
Álippeden bastalǵan
Danalyqtyń danasy.
Tolqyn: Osylaı alǵa attadym,
Ár áripti jattadym.
Jattaǵan saıyn áripti,
Sóz qurap jaza bastadym.
Erhat: Álippem, meniń – Álippem,
Seni qolǵa alyp men.
Esigin ashtym mekteptiń,
Erteńgi sáýle jaryqpen.
Álippe keledi:
- Ózim týraly jaqsy – jaqsy sózderdiń aıtylyp jatqanyn estip keldim.

Júrgizýshi:- Kelińiz, ortamyzǵa bul mereke - sizdiń qurmetińizge ótip jatyr.
Álippe:
- Armysyzdar, jas dostar!
Armysyzdar, ata - ana!
Bolashaqqa jol bastar,
Álippeń keldi ortaǵa.
Bilim degen ǵajaptyń,
Álippesin meńgergen
Keleshegi qazaqtyń
Bastalady senderden.
Taýdaı bolsa, talabyń
Aıtary kóp áriptiń.
Qýanyshy balanyń,
Qýanyshy ananyń
Jaqsy bilim - kórimdik
Bolsyn sizge halaıyq!
Ne úırenip, ne bildik
Qane, ortaǵa salaıyq!

Júrgizýshi: - Álippe, búgingi keshimizdiń eń qadirli qonaǵysyz. Sondyqtan qurmet taǵyna jaıǵasyńyz.
Bekmuhamed: Alfavıttiń «A» turady basynda,
Árqashanda «Á» turady qasynda.
Baıqadyń ba, «B» turady úshinshi
Al, osynyń syry nede, túsinshi?!
Ámına: A degen ol - analar ǵoı ardaqty,
Á degen ol - ákeler ǵoı salmaqty.
B degen ol – balalar ǵoı ádemi,
Bizdiń elde úsheýi de kádeli.
Beksultan: Álipbıdi bilińder,
Onda júıe, qalyp bar.
Bizdiń qazaq tilinde,
42 árip bar.
Beksulý: 42 áripti ıgergen,
Áripten býyndap sóz tergen.
Áripterim, shyǵyńdar
Qatar túzep turyńdar!
Álippemen qoshtasý júkteý