Álippemen qoshtasý erteńgiligi
Álippemen qoshtasý erteńgiligi.
Maqsaty: Oqý tilin damytyp, sózdik qoryn molaıtý. Oqýshylardyń álippeden alǵan bilimderin tıanaqtaý.
Ár oqýshynyń is - áreketteri arqyly ıkemdiligin, qabiletterin kórsetý, shyǵarmashylyq múmkindikterin ashý;
Oqýshylardyń elin, Otanyn súıýge, ony qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Qazaq álipbıi, sýretter, naqyl sózder, «Álippe», «Ana tili», «Matem» oqýlyqtarynyń muqabasy, aýyzsha esepke kórnekilik, sharlar.
Muǵalim:
Armasyzdar qurmetti qonaqtar, oqýshylar! Shákirtterdiń qoldaryna tuńǵysh ret ustap, betin ashqan oqýlyǵy «Álippe». Barlyq ǵylymnyń atasy, bolashaǵymyzdyń negizi - álippeni bitirý toıyna hosh kelipsizder deı otyryp, erteńgiligimizdi bastaıyq.
1 - júrgizýshi
Qaıyrly kún, ýa, halaılyq!
Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa.
Hosh kelipsiz, ustazdar, ata - analar,
Álippemen qoshtasý toıymyzǵa.
2 - júrgizýshi
Qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar! Búgin biz jaı jınalǵan joqpyz. Búgingi bizdiń merekemiz álippeniń mereıtoıyna arnalyp otyr. Qarsy alyńdar - 1a synyp oqýshylary.
1 - júrgizýshi
Balalar, búgingi sońǵy ret álippe oqýlyǵyna saıahat jasap, qosh aıtysasyńdar. Álippege saıahat jasaýǵa ázirmiz be? – Endeshe. Synyp, álippege saıahat jasaýǵa ázirlen! (mýzyka)
Oqýshylar: - Alystan bir zat kórinedi (dúrbimen qarap) Qaıyqty jaǵaǵa býr
2 - júrgizýshi
Sýrettermen sóılesken, Áripterdi úıretken. Baspa árippen jazba árip. Daýysty men daýyssyz. Aıtyńdarshy, balalar qaı oqýlyq úıretken? Oqýshylar hormen: ÁLİPPE! ÁLİPPE!
İshi toly áripke
Bilimdegi jaryq ne?
Hormen:
Bolashaqqa jol ashar -
Ol súıikti - Álippe
Ol súıikti - Álippe
- Olar bolsa bárimizge eń qymbat álippenni
Hormen. Álippe Álippe
Álippe: Sálemetsińder me, qurmetti oqýshylar! Qurmet kórsetkenderińizge raqmet
Er jigittiń úsh jurtty bolady. Men ózimmen birge osy qýanyshty bólisýge týǵan týysqandarymdy shaqyrdym. Óz jurtym daýysty dybystar. Naǵashy jurtym - daýyssyz dybystar. Qaıyń jurtym – – belgiler.
Á: Men búgin qıyndyq pen qyzyqty birge bólisken jan dosym, ustazymdy qonaqqa shaqyryp edim. Sol kisi bar ma?
( 2 oqýshy muǵalimdi ortaǵa alyp shyǵady)
Muǵalim: Ýaqyt... ýaqyt – júrgizýshi jarysa esken jel sekildi, bir kúnniń artynan ekinshi kúnniń qalaı týyp jatqanyn baıqamaı qalasyń.
Ýaqyt – júrgizýshi jóńkile kóshken bult sekildi, búgingi kúnińniń qalaısha ózińnen alystap bara jatqanyn ańǵarmaı qalasyń.
Ýaqyt – júrgizýshi jarasa aqqan sý sekildi, erteńgi kúnińniń qalaı jaqyndap qalǵanyn baıqamaı qalasyń. Shynynda da 2 toqsan tez zymyrap, óte shyǵypty. Ol bireýge az, bireýge kóp kóriner. Burynǵy sátteriń kimniń esinde qalǵan eken?
1 - júrgizýshi
Ol meniń esimde:
Esimde ustazdyń alǵashqy qarsy alǵany
Aıqara esik ashyp tastaǵany
Bir mereke dýman osy mańda
Jetelep bir synypqa ap barǵany.
2 - júrgizýshi
Iá, ıá esimizge tústi. Ol kezde biz ár úıdiń mápelegen kip - kishkentaı erke balalary edik
Eń alǵash alǵanymda Álippeni
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi
Ustazym kiltin onyń alyp berdi
M: - Qurmetti Álippe sen sharshaǵan shyǵarsyń, kel toıymyzdyń tórine shyq balalardyń saǵan aıtar alǵysy mol, otyryp, tyńda.
Álippem meniń álippem
Seni qolǵa alyp men
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen
3 - o
Álippe degen altyn jol
Aparar seni alysqa
Jeńil emes aýyr jol
Tyrysyp baq namysqa
Án: Álippe
1 júr. Qane berip qaraıyq
Zeıin qoıyp tyńdaıyq
Áriptermen tanysý
Taqpaqtardan bastaıyq
Oqýshylar taqpaqtardy oqyıdy (A - Ia)
Álippe: Aıtpaqshy Almaty qalasyndaǵy men shyqqan «Almatykitap» baspasynan elektrondyq poshtamyzǵa jańa ǵana hat keldi. Sol hatty birge oqıyq.
Amansyńdar ma balalar! Mine áıbat kitap álippemen qoshtaspaqsyńdar. Biz sizderdiń jaqsy oqyp, elin, jerin súıetin jany izgi azamat bolyp ósetinderińizge senemiz! Álippemen qalaı dos bolsańdar, ana tili oqýlyǵymen de solaı dos bolady dep senemiz.
Ana tilin renjitpeńder!
2 júrgizýshi: Balalar olaı bolsa Ana tilin ortaǵa shaqyraıyq.
Ana tili:
Armysyńdar jas dostar!
Týǵan eldiń tilimin
Aqyly men tanymyn
Túsindirer bárińe
Ana tili pánimin.
Ana tilim - eldigim
Ana tilim bolmasa
Bútindelmes kemdigi
- Álippe, kóp nárseni úırettiń
Tanystyryp árippen
Taqyldatyp sóılettiń.
Álippemen qoshtasý erteńgiligi. júkteý
Maqsaty: Oqý tilin damytyp, sózdik qoryn molaıtý. Oqýshylardyń álippeden alǵan bilimderin tıanaqtaý.
Ár oqýshynyń is - áreketteri arqyly ıkemdiligin, qabiletterin kórsetý, shyǵarmashylyq múmkindikterin ashý;
Oqýshylardyń elin, Otanyn súıýge, ony qorǵaı bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Qazaq álipbıi, sýretter, naqyl sózder, «Álippe», «Ana tili», «Matem» oqýlyqtarynyń muqabasy, aýyzsha esepke kórnekilik, sharlar.
Muǵalim:
Armasyzdar qurmetti qonaqtar, oqýshylar! Shákirtterdiń qoldaryna tuńǵysh ret ustap, betin ashqan oqýlyǵy «Álippe». Barlyq ǵylymnyń atasy, bolashaǵymyzdyń negizi - álippeni bitirý toıyna hosh kelipsizder deı otyryp, erteńgiligimizdi bastaıyq.
1 - júrgizýshi
Qaıyrly kún, ýa, halaılyq!
Kóz salyp qarańyzshy boıymyzǵa
Ortaq bop búgingi ósken oıymyzǵa.
Hosh kelipsiz, ustazdar, ata - analar,
Álippemen qoshtasý toıymyzǵa.
2 - júrgizýshi
Qurmetti ustazdar, oqýshylar, ata - analar! Búgin biz jaı jınalǵan joqpyz. Búgingi bizdiń merekemiz álippeniń mereıtoıyna arnalyp otyr. Qarsy alyńdar - 1a synyp oqýshylary.
1 - júrgizýshi
Balalar, búgingi sońǵy ret álippe oqýlyǵyna saıahat jasap, qosh aıtysasyńdar. Álippege saıahat jasaýǵa ázirmiz be? – Endeshe. Synyp, álippege saıahat jasaýǵa ázirlen! (mýzyka)
Oqýshylar: - Alystan bir zat kórinedi (dúrbimen qarap) Qaıyqty jaǵaǵa býr
2 - júrgizýshi
Sýrettermen sóılesken, Áripterdi úıretken. Baspa árippen jazba árip. Daýysty men daýyssyz. Aıtyńdarshy, balalar qaı oqýlyq úıretken? Oqýshylar hormen: ÁLİPPE! ÁLİPPE!
İshi toly áripke
Bilimdegi jaryq ne?
Hormen:
Bolashaqqa jol ashar -
Ol súıikti - Álippe
Ol súıikti - Álippe
- Olar bolsa bárimizge eń qymbat álippenni
Hormen. Álippe Álippe
Álippe: Sálemetsińder me, qurmetti oqýshylar! Qurmet kórsetkenderińizge raqmet
Er jigittiń úsh jurtty bolady. Men ózimmen birge osy qýanyshty bólisýge týǵan týysqandarymdy shaqyrdym. Óz jurtym daýysty dybystar. Naǵashy jurtym - daýyssyz dybystar. Qaıyń jurtym – – belgiler.
Á: Men búgin qıyndyq pen qyzyqty birge bólisken jan dosym, ustazymdy qonaqqa shaqyryp edim. Sol kisi bar ma?
( 2 oqýshy muǵalimdi ortaǵa alyp shyǵady)
Muǵalim: Ýaqyt... ýaqyt – júrgizýshi jarysa esken jel sekildi, bir kúnniń artynan ekinshi kúnniń qalaı týyp jatqanyn baıqamaı qalasyń.
Ýaqyt – júrgizýshi jóńkile kóshken bult sekildi, búgingi kúnińniń qalaısha ózińnen alystap bara jatqanyn ańǵarmaı qalasyń.
Ýaqyt – júrgizýshi jarasa aqqan sý sekildi, erteńgi kúnińniń qalaı jaqyndap qalǵanyn baıqamaı qalasyń. Shynynda da 2 toqsan tez zymyrap, óte shyǵypty. Ol bireýge az, bireýge kóp kóriner. Burynǵy sátteriń kimniń esinde qalǵan eken?
1 - júrgizýshi
Ol meniń esimde:
Esimde ustazdyń alǵashqy qarsy alǵany
Aıqara esik ashyp tastaǵany
Bir mereke dýman osy mańda
Jetelep bir synypqa ap barǵany.
2 - júrgizýshi
Iá, ıá esimizge tústi. Ol kezde biz ár úıdiń mápelegen kip - kishkentaı erke balalary edik
Eń alǵash alǵanymda Álippeni
Qyzyǵyp qaraı berdim áripterdi
Ustazym kiltin onyń alyp berdi
M: - Qurmetti Álippe sen sharshaǵan shyǵarsyń, kel toıymyzdyń tórine shyq balalardyń saǵan aıtar alǵysy mol, otyryp, tyńda.
Álippem meniń álippem
Seni qolǵa alyp men
Esigin ashtym mekteptiń
Erteńgi sáýle jaryqpen
3 - o
Álippe degen altyn jol
Aparar seni alysqa
Jeńil emes aýyr jol
Tyrysyp baq namysqa
Án: Álippe
1 júr. Qane berip qaraıyq
Zeıin qoıyp tyńdaıyq
Áriptermen tanysý
Taqpaqtardan bastaıyq
Oqýshylar taqpaqtardy oqyıdy (A - Ia)
Álippe: Aıtpaqshy Almaty qalasyndaǵy men shyqqan «Almatykitap» baspasynan elektrondyq poshtamyzǵa jańa ǵana hat keldi. Sol hatty birge oqıyq.
Amansyńdar ma balalar! Mine áıbat kitap álippemen qoshtaspaqsyńdar. Biz sizderdiń jaqsy oqyp, elin, jerin súıetin jany izgi azamat bolyp ósetinderińizge senemiz! Álippemen qalaı dos bolsańdar, ana tili oqýlyǵymen de solaı dos bolady dep senemiz.
Ana tilin renjitpeńder!
2 júrgizýshi: Balalar olaı bolsa Ana tilin ortaǵa shaqyraıyq.
Ana tili:
Armysyńdar jas dostar!
Týǵan eldiń tilimin
Aqyly men tanymyn
Túsindirer bárińe
Ana tili pánimin.
Ana tilim - eldigim
Ana tilim bolmasa
Bútindelmes kemdigi
- Álippe, kóp nárseni úırettiń
Tanystyryp árippen
Taqyldatyp sóılettiń.
Álippemen qoshtasý erteńgiligi. júkteý
You Might Also Like
