- 05 naý. 2024 02:59
- 219
Altyn kúz
Altyn kúz
Ádemi sazdy áýen oınalyp turady, balalar tárbıeshimen birge kirip oryndyqtarǵa jaıǵasady.
Júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar! «Balbóbek» balabaqshasynyń, «Balapan» tobynyń «Altyn kúz» atty erteńgiligine qosh keldińizder!
Armysyzdar, halaıyq,
Barmysyzdar, halaıyq!
Kúzgi toıdy jup jazbaı,
Birge qarsy alaıyq!
Júrgizýshi: Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Balalar: Kúz mezgili.
Júrgizýshi: Búgin barlyǵymyz kúz merekesine jınaldyq. Endeshe kúz hanshaıymyn ortaǵa shaqyraıyq.
Birge: Berekeli kúz keldi, merekeli kúz keldi.
Kúz: Sálemetsińder me, balalar!
Balalar: Sálemetsiz be, Altyn kúz!
Kúz: Bereke baq daryǵan,
Jomart kóńil jarqyn jaz.
Sary altynǵa malynǵan,
Altyn kúz degen men bolam. Armysyzdar, qurmetti qonaqtar, kishkentaı búldirshinder! Men merekege keshigip qaldym ba?
Balalar: Joq.
Júrgizýshi: Shoǵy tolǵan gúldeı jaınap
Shaqyrady jarqyn júz
Saırandaǵan kúlip - oınap,
Keldi mine Altyn kúz!
Kúz: Balalar, senderdi kórgenime qýanyshtymyn. Men senderge bir jumbaq jasyraıyn.
Aǵaıyndy bári
Shyqsa jasyl
Tússe – sary. Bul ne?
Balalar: Japyraq.
Kúz: Durys taptyńdar, jaraısyńdar!
Júrgizýshi: Altyn kúz, bizdiń balalar kúz týraly óleń, taqpaqtar biledi. Siz jaılanyp otyryp, balalardyń ónerin tamashalańyz.
Án «Otan»
Taqpaqtar:
Aıarý: Altyn, sary, qyzyl, kók,
Alýan - alýan japyraq.
Aǵashtardan jamyrap
Ushty kenet japyraq
Aıjan: Ortaq meken jer shary
Tóbemizde bir aspan
Barlyq ulttyń balasy
Dostyǵymyz jarasqan
Nurıslam: Nan qoqymyn shashpańdar
Jerde jatsa baspańdar
Terip alyp qasterlep
Torǵaılarǵa tastańdar
Júrgizýshi: «Qolshatyr» bıi (Aıana, Móldir, Palına, Darıa, Qaldan, Erkenaz, Aıarý,)
Tosyn sát: Saıqymazaq kiredi.
Saıqymazaq ata - anamen oıyn oınatady.
Júrgizýshi: Jemisterdi qarsy alaıyq
Erkenaz: Men órikten irimin,
Alma, almurtqa inimin
Táttilerdiń birimin,
Dastarhannyń gúlimin
Sýsynyńdy qandyrar
Salqyn saýmal shyrynmyn.
Qaldan: Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirme,
İsip keter mańdaıym.
Nurdáýlet: Men monshaqty shıemin
Qumarsyńdar bilemin,
Ketip qalyp júrmesin
Tamaǵyńa súıegim.
Bıbinur: Til úıirgen almurtpyn
Tańsyǵymyn bar jurttyń
Jaqsy ósire almaıdy.
Qarasa eger salǵyrt kim
Kúz: Óte tamasha, balalar! Kázir menimen oıyn oınaısyńdar ma? Japyraqtardy bir bólek sebetke, alma, almurttardy bir bólek sebetke jınaımyz.
Oıyn: «Japyraqtar men jemisterdi jınay»
Oryssha taqpaqtar:
Aıary: Ý mená kolúchıı bok
Na makýshke – hoholok
Zamechatelnyı na vkýs
Ananasom ıa zovýs
Serik: Detskıı sad, detskıı sad
Pochemý tak govorát
Potomy, chto dryjno v nem
My odnoı semeı rastem
Júrgizýshi: «Uldar bıi» (Nurdáyet, Beknur, Núrıslam, Serik, Nurasyl)
Júrgizýshi: Jaraısyńdar, balalar! Al endi qonaqtarymyzdy synap kóreıik
«Uıqasyn tap» oıyny.
1. Pisetin kezi dál kúzde
Mezgilsiz ony úzbe
Aýzynan ketpes bal dámi
Onyń aty (shabdaly)
2. Kip-kishkene bolsa da,
Aǵashtyń basyn ıedi.
Jemisterin aıyryp,
Tanısyń ba? (shıeni )
3. Japyraqty tasalap,
Ósetin jeri – baqsha - baq
Kúreń qyzyl shirkin - aı
Onyń aty…(tańqýraı )
Júrgizýshi: Altyn kúz, bizdiń balalarymyzdyń kúz merekesine daıyndaǵan kúzgi sán úlgilerin tamashalańyz.
Kúzgi sán úlgileri:
«Top - top balaqan» óleńin tamashalańyzdar
Júrgizýshi: Altyn kúz, balalardyń ónerleri unady ma?
Kúz: Rahmet, balalar, maǵan mereke qatty unady. Al endi meniń ormanǵa baratyn ýaqytym boldy
Berekeli baq - dáýlet,
Arta tússin toılanyp.
Saý bolyńdar, balalar,
Kelgenshe jyl aınalyp
Júrgizýshi: Osymen, Altyn kúz merekesine arnalǵan erteńgiligimiz aıaqtaldy. Tamashalaǵandaryńyzǵa rahmet!
Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany
Lýgovoı aýyly "Balbóbek"bóbekjaıy
Jýmagýlova Gýljan Bazarbaevna
Ádemi sazdy áýen oınalyp turady, balalar tárbıeshimen birge kirip oryndyqtarǵa jaıǵasady.
Júrgizýshi: Qurmetti qonaqtar, ustazdar! «Balbóbek» balabaqshasynyń, «Balapan» tobynyń «Altyn kúz» atty erteńgiligine qosh keldińizder!
Armysyzdar, halaıyq,
Barmysyzdar, halaıyq!
Kúzgi toıdy jup jazbaı,
Birge qarsy alaıyq!
Júrgizýshi: Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
Balalar: Kúz mezgili.
Júrgizýshi: Búgin barlyǵymyz kúz merekesine jınaldyq. Endeshe kúz hanshaıymyn ortaǵa shaqyraıyq.
Birge: Berekeli kúz keldi, merekeli kúz keldi.
Kúz: Sálemetsińder me, balalar!
Balalar: Sálemetsiz be, Altyn kúz!
Kúz: Bereke baq daryǵan,
Jomart kóńil jarqyn jaz.
Sary altynǵa malynǵan,
Altyn kúz degen men bolam. Armysyzdar, qurmetti qonaqtar, kishkentaı búldirshinder! Men merekege keshigip qaldym ba?
Balalar: Joq.
Júrgizýshi: Shoǵy tolǵan gúldeı jaınap
Shaqyrady jarqyn júz
Saırandaǵan kúlip - oınap,
Keldi mine Altyn kúz!
Kúz: Balalar, senderdi kórgenime qýanyshtymyn. Men senderge bir jumbaq jasyraıyn.
Aǵaıyndy bári
Shyqsa jasyl
Tússe – sary. Bul ne?
Balalar: Japyraq.
Kúz: Durys taptyńdar, jaraısyńdar!
Júrgizýshi: Altyn kúz, bizdiń balalar kúz týraly óleń, taqpaqtar biledi. Siz jaılanyp otyryp, balalardyń ónerin tamashalańyz.
Án «Otan»
Taqpaqtar:
Aıarý: Altyn, sary, qyzyl, kók,
Alýan - alýan japyraq.
Aǵashtardan jamyrap
Ushty kenet japyraq
Aıjan: Ortaq meken jer shary
Tóbemizde bir aspan
Barlyq ulttyń balasy
Dostyǵymyz jarasqan
Nurıslam: Nan qoqymyn shashpańdar
Jerde jatsa baspańdar
Terip alyp qasterlep
Torǵaılarǵa tastańdar
Júrgizýshi: «Qolshatyr» bıi (Aıana, Móldir, Palına, Darıa, Qaldan, Erkenaz, Aıarý,)
Tosyn sát: Saıqymazaq kiredi.
Saıqymazaq ata - anamen oıyn oınatady.
Júrgizýshi: Jemisterdi qarsy alaıyq
Erkenaz: Men órikten irimin,
Alma, almurtqa inimin
Táttilerdiń birimin,
Dastarhannyń gúlimin
Sýsynyńdy qandyrar
Salqyn saýmal shyrynmyn.
Qaldan: Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirme,
İsip keter mańdaıym.
Nurdáýlet: Men monshaqty shıemin
Qumarsyńdar bilemin,
Ketip qalyp júrmesin
Tamaǵyńa súıegim.
Bıbinur: Til úıirgen almurtpyn
Tańsyǵymyn bar jurttyń
Jaqsy ósire almaıdy.
Qarasa eger salǵyrt kim
Kúz: Óte tamasha, balalar! Kázir menimen oıyn oınaısyńdar ma? Japyraqtardy bir bólek sebetke, alma, almurttardy bir bólek sebetke jınaımyz.
Oıyn: «Japyraqtar men jemisterdi jınay»
Oryssha taqpaqtar:
Aıary: Ý mená kolúchıı bok
Na makýshke – hoholok
Zamechatelnyı na vkýs
Ananasom ıa zovýs
Serik: Detskıı sad, detskıı sad
Pochemý tak govorát
Potomy, chto dryjno v nem
My odnoı semeı rastem
Júrgizýshi: «Uldar bıi» (Nurdáyet, Beknur, Núrıslam, Serik, Nurasyl)
Júrgizýshi: Jaraısyńdar, balalar! Al endi qonaqtarymyzdy synap kóreıik
«Uıqasyn tap» oıyny.
1. Pisetin kezi dál kúzde
Mezgilsiz ony úzbe
Aýzynan ketpes bal dámi
Onyń aty (shabdaly)
2. Kip-kishkene bolsa da,
Aǵashtyń basyn ıedi.
Jemisterin aıyryp,
Tanısyń ba? (shıeni )
3. Japyraqty tasalap,
Ósetin jeri – baqsha - baq
Kúreń qyzyl shirkin - aı
Onyń aty…(tańqýraı )
Júrgizýshi: Altyn kúz, bizdiń balalarymyzdyń kúz merekesine daıyndaǵan kúzgi sán úlgilerin tamashalańyz.
Kúzgi sán úlgileri:
«Top - top balaqan» óleńin tamashalańyzdar
Júrgizýshi: Altyn kúz, balalardyń ónerleri unady ma?
Kúz: Rahmet, balalar, maǵan mereke qatty unady. Al endi meniń ormanǵa baratyn ýaqytym boldy
Berekeli baq - dáýlet,
Arta tússin toılanyp.
Saý bolyńdar, balalar,
Kelgenshe jyl aınalyp
Júrgizýshi: Osymen, Altyn kúz merekesine arnalǵan erteńgiligimiz aıaqtaldy. Tamashalaǵandaryńyzǵa rahmet!
Jambyl oblysy, T. Rysqulov aýdany
Lýgovoı aýyly "Balbóbek"bóbekjaıy
Jýmagýlova Gýljan Bazarbaevna