Meniń oqýlyqtarym
Sabaqtyń taqyryby Meniń oqýlyqtarym
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy «Meniń oqýlyqtarym» taqyrybynda sóıleı bilýge úıretý.
Sabaqtyń mindetteri: 1) bilimdilik: Oqylym, jazylym, sóılesim, aıtylym áreketterin júıeli qoldaný arqyly oqýshylardy tildesimge jeteleý. Taqyryptaǵy leksıkalyq birlikterdi meńgertý. Gramatıkalyq taqyryp jiktik jalǵaý, septikter men táýeldik jalǵaýlaryna baılanysty tapsyrmalar oryndaý.
2) damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý tilderi men jazba tilderin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtý. Baılanystyryp sóıleý qabiletterin jetildirý.
3) tárbıeliligi: Oqýshylardy oqý quraldaryn, oqýlyqtaryn taza, uqypty ustaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: aýdarý, suraq - jaýap, slaıd, kórnekilikter, juptyq, jeke jumystar.
Sabaqtyń kórnekiligi men jabdyǵy: sýretter, slaıdtar, qıma - qaǵazdary
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi: oqýshylarmen sálemdesý, kezekshimen tildesý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
1) Qazaq tilim - óz tilim, dana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dara tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, qazaq tilim.
2) Til damytý: 1. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderin ataımyz?
Tý, Eltańba, Gımn.
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánuranynyń avtory?
N. Á. Nazarbaev pen J. Nájimedenov
3. Ánin jazǵan kim? Sh. Qaldaıaqov
3) İ top Qazaq til toby.
İİ top Orys til toby
İİİ top Matematıka toby
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserýsuraý.
1. Oqýshy erejesin jatqa aıtý.
2. «Kúndelik» sózine sóılem qurastyryp kelý.
3. Úlgerimi tómen oqýshylarmen jumys: Qıma - qaǵazdaryn berý.
Kitap ne úshin kerek?................................................
Qalam ne úshin kerek?................................................
Óshirgish ne úshin kerek?.............................................
Syzǵysh ne úshin kerek?..............................................
Oqý quraldaryna neler jatady? qalam,..................
İİİ. Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Suraq – jaýap: 1. Bir aptada neshe kún bar? Ár kúnniń sabaq kestesin aıtý.
İ top Qazaq til toby – dúısenbi
İİ top Orys til toby - seısenbi
İİİ top Matematıka toby - sársenbi
2. Osy sabaqtardy ótý, meńgerý úshin bizge ne kerek? Árıne, oqýlyqtar kerek.
İV. Jańa taqyrypty túsindirý.
1. Oqýlyqtar týraly slaıd kórsetý.
2. Sózdikpen jumys:
Aldym – vzál (- a)
Jyl sońynda – v konse goda
Tapsyramyn – sdaıý
Esep shyǵarý – reshat zadachý
A) Jańa sózderdi muǵalim oqıdy, oqýshylar qaıtalap aıtady. Jańa sózderden jańa sóılemder qurastyrý.
3. Oqýlyqpen jumys. Oqylym: 1, 4, 6 - tapsyrma. Oqý, aýdarý.
Mynaý – meniń oqýlyǵym. Men tórtinshi synypta oqımyn. Bizde búgin tórt sabaq. Olar: qazaq tili, orys tili, matematıka, aǵylshyn tili. Meniń oqýlyqtarym ádemi jáne taza.
4. Poster qorǵaý.
İ top Qazaq til toby. « Qazaq tili» sabaǵyn
İİ top Orys til toby « Orys tili» sabaǵyn
İİİ top Matematıka toby «Matematıka» sabaǵyn posterge túsirip qorǵaý.
5. Dáptermen jumys.
2 - tapsyrma. Sóılemderdi aıaqtap jaz.
1) Men kitap alamyn, oqımyn Sen kitap alasyń, oqısyń
Siz kitap alasyz, oqısyz Ol kitap alady, oqıdy
2) A. s kitap
İ. s kitaptyń
B. s kitapqa
T. s kitapty
J. s kitapta
Sh. s kitaptan
K. s kitappen
3) İ j Meniń oqýlyǵym
İİ j Seniń oqýlyǵyń
Sizdiń oqýlyǵyńyz
İİİ j Onyń oqýlyǵy
4) « Sabaq» sózin taldaý. Sa(a. b)- baq (b. b) eki býyn, eki daýysty dybys, úsh daýyssyz dybys.
S - daýyssyz, qatań
A – daýysty, jýan
B – daýyssyz, uıań
A – daýysty, jýan
Q – daýyssyz, qatań
3. Sergitý sáti.
V. Sabaqty bekitý.
1. «Adasqan sózder» tapsyrmasyn oryndaý. Úsh topqa jeke - jeke tapsyrma berý.
2. Veen dıagramsyn toltyrý. Oqýlyqtardyń uqsastyǵy men erekshelikterin túsindirý.
3. Juptyq jumys.
Vİ. Sabaqty qorytyndylaý:
Suraq - jaýap:
1. Búgin qandaı taqyryp óttik?
2. Qandaı oqýlyqtar bar?
3. Qazaq tili sabaǵynda ne isteımiz?
4. Orys tili sabaǵynda ne isteımiz?
5. Matematıka sabaǵynda ne isteımiz?
6. Oqýlyqtardy qalaı ustaý kerek?
Vİİ. Úı jumysy: 6 - tapsyrma. 210 - bet. Jumbaq - óleńdi jattaý.
Vİİİ. Baǵalaý.
Jambyl oblysy, Qordaı aýdany, Qaınar aýyly
№32 V. V. Maıakovskıı atyndaǵy orta mektebiniń
qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi
Myqtybekova Fatıma Jeksenbekqyzy
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylardy «Meniń oqýlyqtarym» taqyrybynda sóıleı bilýge úıretý.
Sabaqtyń mindetteri: 1) bilimdilik: Oqylym, jazylym, sóılesim, aıtylym áreketterin júıeli qoldaný arqyly oqýshylardy tildesimge jeteleý. Taqyryptaǵy leksıkalyq birlikterdi meńgertý. Gramatıkalyq taqyryp jiktik jalǵaý, septikter men táýeldik jalǵaýlaryna baılanysty tapsyrmalar oryndaý.
2) damytýshylyq: Oqýshylardyń sóıleý tilderi men jazba tilderin damytý. Sózdik qorlaryn molaıtý. Baılanystyryp sóıleý qabiletterin jetildirý.
3) tárbıeliligi: Oqýshylardy oqý quraldaryn, oqýlyqtaryn taza, uqypty ustaýǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: aýdarý, suraq - jaýap, slaıd, kórnekilikter, juptyq, jeke jumystar.
Sabaqtyń kórnekiligi men jabdyǵy: sýretter, slaıdtar, qıma - qaǵazdary
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi: oqýshylarmen sálemdesý, kezekshimen tildesý, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
1) Qazaq tilim - óz tilim, dana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dara tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, qazaq tilim.
2) Til damytý: 1. Qazaqstan Respýblıkasynyń rámizderin ataımyz?
Tý, Eltańba, Gımn.
2. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánuranynyń avtory?
N. Á. Nazarbaev pen J. Nájimedenov
3. Ánin jazǵan kim? Sh. Qaldaıaqov
3) İ top Qazaq til toby.
İİ top Orys til toby
İİİ top Matematıka toby
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserýsuraý.
1. Oqýshy erejesin jatqa aıtý.
2. «Kúndelik» sózine sóılem qurastyryp kelý.
3. Úlgerimi tómen oqýshylarmen jumys: Qıma - qaǵazdaryn berý.
Kitap ne úshin kerek?................................................
Qalam ne úshin kerek?................................................
Óshirgish ne úshin kerek?.............................................
Syzǵysh ne úshin kerek?..............................................
Oqý quraldaryna neler jatady? qalam,..................
İİİ. Sabaqtyń taqyrybyn, maqsatyn habarlaý.
Suraq – jaýap: 1. Bir aptada neshe kún bar? Ár kúnniń sabaq kestesin aıtý.
İ top Qazaq til toby – dúısenbi
İİ top Orys til toby - seısenbi
İİİ top Matematıka toby - sársenbi
2. Osy sabaqtardy ótý, meńgerý úshin bizge ne kerek? Árıne, oqýlyqtar kerek.
İV. Jańa taqyrypty túsindirý.
1. Oqýlyqtar týraly slaıd kórsetý.
2. Sózdikpen jumys:
Aldym – vzál (- a)
Jyl sońynda – v konse goda
Tapsyramyn – sdaıý
Esep shyǵarý – reshat zadachý
A) Jańa sózderdi muǵalim oqıdy, oqýshylar qaıtalap aıtady. Jańa sózderden jańa sóılemder qurastyrý.
3. Oqýlyqpen jumys. Oqylym: 1, 4, 6 - tapsyrma. Oqý, aýdarý.
Mynaý – meniń oqýlyǵym. Men tórtinshi synypta oqımyn. Bizde búgin tórt sabaq. Olar: qazaq tili, orys tili, matematıka, aǵylshyn tili. Meniń oqýlyqtarym ádemi jáne taza.
4. Poster qorǵaý.
İ top Qazaq til toby. « Qazaq tili» sabaǵyn
İİ top Orys til toby « Orys tili» sabaǵyn
İİİ top Matematıka toby «Matematıka» sabaǵyn posterge túsirip qorǵaý.
5. Dáptermen jumys.
2 - tapsyrma. Sóılemderdi aıaqtap jaz.
1) Men kitap alamyn, oqımyn Sen kitap alasyń, oqısyń
Siz kitap alasyz, oqısyz Ol kitap alady, oqıdy
2) A. s kitap
İ. s kitaptyń
B. s kitapqa
T. s kitapty
J. s kitapta
Sh. s kitaptan
K. s kitappen
3) İ j Meniń oqýlyǵym
İİ j Seniń oqýlyǵyń
Sizdiń oqýlyǵyńyz
İİİ j Onyń oqýlyǵy
4) « Sabaq» sózin taldaý. Sa(a. b)- baq (b. b) eki býyn, eki daýysty dybys, úsh daýyssyz dybys.
S - daýyssyz, qatań
A – daýysty, jýan
B – daýyssyz, uıań
A – daýysty, jýan
Q – daýyssyz, qatań
3. Sergitý sáti.
V. Sabaqty bekitý.
1. «Adasqan sózder» tapsyrmasyn oryndaý. Úsh topqa jeke - jeke tapsyrma berý.
2. Veen dıagramsyn toltyrý. Oqýlyqtardyń uqsastyǵy men erekshelikterin túsindirý.
3. Juptyq jumys.
Vİ. Sabaqty qorytyndylaý:
Suraq - jaýap:
1. Búgin qandaı taqyryp óttik?
2. Qandaı oqýlyqtar bar?
3. Qazaq tili sabaǵynda ne isteımiz?
4. Orys tili sabaǵynda ne isteımiz?
5. Matematıka sabaǵynda ne isteımiz?
6. Oqýlyqtardy qalaı ustaý kerek?
Vİİ. Úı jumysy: 6 - tapsyrma. 210 - bet. Jumbaq - óleńdi jattaý.
Vİİİ. Baǵalaý.
Jambyl oblysy, Qordaı aýdany, Qaınar aýyly
№32 V. V. Maıakovskıı atyndaǵy orta mektebiniń
qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi
Myqtybekova Fatıma Jeksenbekqyzy