Ana – gúl, ana - jyr, ana - ómir shýaǵy
8 naýryz merekesine arnalǵan erteńgilik
Ortańǵy top
Qosh keldińizder! Aıaýly ájeler, analar, qyzǵaldaq qyzdar, qadirli tárbıeshiler!
Kóńilderińizge kóktem shýaǵyndaı sezim men nur quıyp segizinshi naýryz Halyqaralyq áıelder merekesi de kelip jetti. Osyndaı kórkem merekeniń qaı kezde de orny bólek. Olaı bolatyny analarǵa ystyq sezim, alǵys pen qurmet eshqashan sóngen emes. Olar ómirdiń gúli, kóńildiń jyry, ár otbasynyń altyn dińgegi. Búgingi «Ana – gúl, ana - jyr, ana - ómir shýaǵy» atty erteńgiligimiz sizderge arnalady.
Án:“Anashym”
1. Búgin Naýryzdyń segizi
Sulýlyqtyń egizi
Ádemi sóz adamnyń
Anaǵa aıtar lebizi.
2. Mápeleısiń meni anam
Qolyńdaǵy qusyńdaı
Qulpyra ósip dem alam.
Qushaǵynda qysylmaı.
3. Júre bersem qasymda
Áıbat anam, áı anam
«Botam» degen daýysyńnan
Men máz bolyp oıanam.
4. Erkelesem kúnim deıtin
Urysqany bilinbeıtin
Mańdaıymnan ıskep meniń
Qulynshaǵym kúnim deıtin.
5. Anamdy men jaqsy kórem
Aıtqan tilin alyp júrem
Qasymda apam júrgende
Shattanyp oınap kúlem
6. Ana bizdiń kúnimiz,
Ana bizdiń gúlimiz
Bizdi ana qýantyp
Uzaq ómir súrińiz.
Júrgizýshi: Balalar qar erip, qustar án salyp, alǵashqy gúlder shyǵýda. Adamdarǵa qýanysh syılaıtyn sıqyrshy kóktem. Olaı bolsa merekege kóktemdi shaqyraıyq.
Mýzyka áýenimen zalǵa (Kóktem) kiredi.
Kóktem: Dala gúlge bólenedi.
Qýanyshqa keneledi.
Orman, torǵaı, baqtarda
Óıtkeni men kóktemmin
Qustar saıraı jóneledi.
Shuǵylamdy tókkenmin.
Barlyqtaryńyzdy merekelerińizben quttyqtaımyn. Densaýlyq, qýanysh, sulýlyq tileımin.
Júrgizýshi: Sıqyrshy kóktem, bizdiń shaqyrýymyzdy qabyl alyp merekemizge kelgenińizge rahmet.
Kóktem: Men qalaı kelmeımin. Búgin sondaı keremet kún - ájeler men analar merekesi.
Balalar men senderdiń áje, analaryńnyń esimderin bilgim keledi.
Júrgizýshi: Árıne bizdiń balalar áje, analaryńnyń esimderin biledi. (Balalar jaýap beredi)
Kóktem: Qandaı keremet esimder. Kóp - kóp rahmet balalar senderge.
Osy kezde kóktemniń telefony shaqyrady
Kóktem: Ia, ne suraq japyraqtar shyqpaı jatyr ma? Kirpilerde oıanbaı jatyr ma? Olarǵa kómektesý kerek. Qazir ushyp kelemin. Minekeı balalar meniń basqada jumystarym bar, maǵan ketý kerek. Biraq men senderge bosqa kelmedim. Men senderge sıqyrly kitap tartý etemin. Mine ol. Analaryńmen birge oqyńdar. Saý bolyńdar.
Júrgizýshi: Qandaı qyzyq kitap. Oı asha almaı jatyrmyn, muny kiltpen ashý kerek eken. Á, mine kilti. (Kiltti osy kezde buzaqy bala tartyp alyp ketedi). Kim búgin bizben qaljyńdasýǵa kelgen?
Buzaqy: Ol men buzaqy bala. Senderde ne bolyp jatyr? Men buzaqylyq jasaǵan keıin anam meni dalaǵa qýyp jiberdi.
Júrgizýshi: Ananyń mazasyn alatyndaı kún emes qoı búgin. Búgin olardyń merekesi. Sondyqtan sen Buzaqy bala bizben birge erteńgilikte óleń aıtyp, bı úırenip, anańdy quttyqta. Olaı bolsa bizben birge oıyn oınaısyń ba?
Oıyn: «Anamyzǵa gúl syılaımyz»
Buzaqy: Oıqandy jaqsy balalarsyńdar. Mine senderdiń kiltteriń.
Júrgizýshi: Al endi kitapty ashaıyq. (Sıqyrly áýenmen kitap ashylady)
Kámpıtti aǵashty kóremiz. Qandaı qyzyq aǵash. Ár butasynda kámpıt ósip tur, bul jáı kámpıt emes, onda ne jasyrynǵan eken. (Kámpıtterdi ashý)
Birinshi kámpıt taqpaqtar.
7. Ájem meniń áıbat.
Eshkim oǵan jetpeıdi.
Kúni boıy birge oınap,
Janymnan bir ketpeıdi.
8. Analardy súıemiz
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap
Ádeppen bas ıemiz.
9. Bóbegińniń syılyǵyn,
Qabyl alshy anashym.
Uzaq ómir júr jasap.
Aýyrmashy anashym.
10. Ár sózińdi jattaǵan,
Júregińde saqtaǵan.
Anashym dep maqtanam.
Aınalaıyn aq mamam
11. Aıtsań boldy til alam.
Áıbat mamam áı mamam.
Seni kórsem qýanam.
Sen kereksiń qashanda.
2. Ekinshi kámpıt.
Án:
3. Úshinshi kámpıt
«Apazshylar bıi»
4. Tórtinshi kámpıt
«Kel bıleıik»
5. Besinshi kámpıt
Bı: «Qanekeı kir jýaıyq»
Almaty oblysy, Qaratal aýdany,
№ 97 balabaqshasynyń tárbıeshisi
Butabaeva Gúljan Saparǵalıqyzy
Ortańǵy top
Qosh keldińizder! Aıaýly ájeler, analar, qyzǵaldaq qyzdar, qadirli tárbıeshiler!
Kóńilderińizge kóktem shýaǵyndaı sezim men nur quıyp segizinshi naýryz Halyqaralyq áıelder merekesi de kelip jetti. Osyndaı kórkem merekeniń qaı kezde de orny bólek. Olaı bolatyny analarǵa ystyq sezim, alǵys pen qurmet eshqashan sóngen emes. Olar ómirdiń gúli, kóńildiń jyry, ár otbasynyń altyn dińgegi. Búgingi «Ana – gúl, ana - jyr, ana - ómir shýaǵy» atty erteńgiligimiz sizderge arnalady.
Án:“Anashym”
1. Búgin Naýryzdyń segizi
Sulýlyqtyń egizi
Ádemi sóz adamnyń
Anaǵa aıtar lebizi.
2. Mápeleısiń meni anam
Qolyńdaǵy qusyńdaı
Qulpyra ósip dem alam.
Qushaǵynda qysylmaı.
3. Júre bersem qasymda
Áıbat anam, áı anam
«Botam» degen daýysyńnan
Men máz bolyp oıanam.
4. Erkelesem kúnim deıtin
Urysqany bilinbeıtin
Mańdaıymnan ıskep meniń
Qulynshaǵym kúnim deıtin.
5. Anamdy men jaqsy kórem
Aıtqan tilin alyp júrem
Qasymda apam júrgende
Shattanyp oınap kúlem
6. Ana bizdiń kúnimiz,
Ana bizdiń gúlimiz
Bizdi ana qýantyp
Uzaq ómir súrińiz.
Júrgizýshi: Balalar qar erip, qustar án salyp, alǵashqy gúlder shyǵýda. Adamdarǵa qýanysh syılaıtyn sıqyrshy kóktem. Olaı bolsa merekege kóktemdi shaqyraıyq.
Mýzyka áýenimen zalǵa (Kóktem) kiredi.
Kóktem: Dala gúlge bólenedi.
Qýanyshqa keneledi.
Orman, torǵaı, baqtarda
Óıtkeni men kóktemmin
Qustar saıraı jóneledi.
Shuǵylamdy tókkenmin.
Barlyqtaryńyzdy merekelerińizben quttyqtaımyn. Densaýlyq, qýanysh, sulýlyq tileımin.
Júrgizýshi: Sıqyrshy kóktem, bizdiń shaqyrýymyzdy qabyl alyp merekemizge kelgenińizge rahmet.
Kóktem: Men qalaı kelmeımin. Búgin sondaı keremet kún - ájeler men analar merekesi.
Balalar men senderdiń áje, analaryńnyń esimderin bilgim keledi.
Júrgizýshi: Árıne bizdiń balalar áje, analaryńnyń esimderin biledi. (Balalar jaýap beredi)
Kóktem: Qandaı keremet esimder. Kóp - kóp rahmet balalar senderge.
Osy kezde kóktemniń telefony shaqyrady
Kóktem: Ia, ne suraq japyraqtar shyqpaı jatyr ma? Kirpilerde oıanbaı jatyr ma? Olarǵa kómektesý kerek. Qazir ushyp kelemin. Minekeı balalar meniń basqada jumystarym bar, maǵan ketý kerek. Biraq men senderge bosqa kelmedim. Men senderge sıqyrly kitap tartý etemin. Mine ol. Analaryńmen birge oqyńdar. Saý bolyńdar.
Júrgizýshi: Qandaı qyzyq kitap. Oı asha almaı jatyrmyn, muny kiltpen ashý kerek eken. Á, mine kilti. (Kiltti osy kezde buzaqy bala tartyp alyp ketedi). Kim búgin bizben qaljyńdasýǵa kelgen?
Buzaqy: Ol men buzaqy bala. Senderde ne bolyp jatyr? Men buzaqylyq jasaǵan keıin anam meni dalaǵa qýyp jiberdi.
Júrgizýshi: Ananyń mazasyn alatyndaı kún emes qoı búgin. Búgin olardyń merekesi. Sondyqtan sen Buzaqy bala bizben birge erteńgilikte óleń aıtyp, bı úırenip, anańdy quttyqta. Olaı bolsa bizben birge oıyn oınaısyń ba?
Oıyn: «Anamyzǵa gúl syılaımyz»
Buzaqy: Oıqandy jaqsy balalarsyńdar. Mine senderdiń kiltteriń.
Júrgizýshi: Al endi kitapty ashaıyq. (Sıqyrly áýenmen kitap ashylady)
Kámpıtti aǵashty kóremiz. Qandaı qyzyq aǵash. Ár butasynda kámpıt ósip tur, bul jáı kámpıt emes, onda ne jasyrynǵan eken. (Kámpıtterdi ashý)
Birinshi kámpıt taqpaqtar.
7. Ájem meniń áıbat.
Eshkim oǵan jetpeıdi.
Kúni boıy birge oınap,
Janymnan bir ketpeıdi.
8. Analardy súıemiz
Sózin oıǵa túıemiz.
Ájeni de ardaqtap
Ádeppen bas ıemiz.
9. Bóbegińniń syılyǵyn,
Qabyl alshy anashym.
Uzaq ómir júr jasap.
Aýyrmashy anashym.
10. Ár sózińdi jattaǵan,
Júregińde saqtaǵan.
Anashym dep maqtanam.
Aınalaıyn aq mamam
11. Aıtsań boldy til alam.
Áıbat mamam áı mamam.
Seni kórsem qýanam.
Sen kereksiń qashanda.
2. Ekinshi kámpıt.
Án:
3. Úshinshi kámpıt
«Apazshylar bıi»
4. Tórtinshi kámpıt
«Kel bıleıik»
5. Besinshi kámpıt
Bı: «Qanekeı kir jýaıyq»
Almaty oblysy, Qaratal aýdany,
№ 97 balabaqshasynyń tárbıeshisi
Butabaeva Gúljan Saparǵalıqyzy
You Might Also Like
-
Taqyryp: Jasandy ortadaǵy qaýip - qater
