InfoHub Logo

Kári ákemiz Batyrsha atqa mingen, ózdigimen ómir súrýge beıim, saýda-sattyqty da kásip etken, júrip-turatyn kisi bolypty. Sol únemi Astrahan, Besqalaǵa sapar shegip, sol jaqtardan jıde, jýa, sheker, júgeri, tary, sondaı-aq túrme belbeý, mata sekildi túrli zattardy ákelip, kádesine jaratady eken. Ózi bir emen-jarqyn, qoly ashyq bolǵan desedi, suraǵan el adamdaryna ústindegi kóılegine deıin sheship beretin myrzashyldyǵyn aýyldastary jaqsy bilgen.

Sol kisiniń osynaý malmen ǵana baılanyp qalmaı, el aralap, jańalyqqa jarshy bolyp, kórshi-kólem, juraǵattarmen úzbeı baılanysyp, alys-beris jasaıtynynyń yqpaly bolsa kerek, áýlettegi qyzdardyń esimderi de Jibek, Daraıy (jibek oramal), Munara, Túrme bolyp keledi.

Onyń boıyndaǵy osynaý qasıeti bizdiń ákemiz Ulyqpanǵa úlgi-ónege bolyp jalǵasypty. Ol saýdagerlikti kásip qylmasa da, óz betinshe ómir súrýdiń, jer yrzyǵyn paıdalanýdyń tıimdi joldaryn bilipti.

Ákemiz Ulyqpan, shamamen, 1873 jyldary dúnıege kelgen kisi. Ushtaǵannyń mańynda, Qosqat degen jerde taýdyń kóbesinde jaıdaq jerge egin egetin. Ol úshin áýeli soqamen jerdi jyrtatyn, soqany túıege, ne atqa jegetin. Sosyn tuqym sebedi, kóbine jer qatpaı turǵanda kúzdik bıdaı (sary un), jazda jazdyq bıdaı, jazǵytury tary egedi. Kóktemniń sáýir, mamyr aılarynda qonaq, meke júgeri, jámshi qaýyn, qarbyz, asqabaqtyń tuqymyn sebedi. Ol úshin qumnyń mal kóp túspeıtin yńǵaıly, oıpaýyt jerin tańdap alady da, onyń burysh-buryshynan qudyq qazyp, qaýǵamen sýaryp turady. Ol kezde halyq az ba, álde adamdar ımandy, aq adal ma, urlaıdy degen múlde joq edi. Egip tastalǵan egin jańbyrmen de tym táýir bolyp tolysyp shyǵa kelýshi edi.

Sodan keıin ony oryp alady da, topyraǵyn alyp, taqyr jerge jaqsylap tazalap, qyrman jasap úıip, atpen, túıemen bastyrady. Sosyn sýyrady, elekpen eleıdi. Sonda appaq bolǵan qyzyl bıdaı bolady. Sony qara dıirmenge tartyp un qylyp, eki jaǵynda qyzyl baýy bar qapqa salady. Odan ári,sirá, nan qylyp pisirip jeıdi ǵoı.

Al taryny jınap alǵannan keıin áýeli sýǵa qaınatady, sosyn qýyrady. Kebegin ushyrady, sosyn kelige túıedi. Sonda appaq tary bolyp shyǵady. Tarydan talqan jasap, ekshep jeıdi. Áli esimde, osy tarynyń kebegin suraýshylar da az bolmaıtyn. Ákemiz erjetken balalarymen birge ónimdi ábden jınap alyp bolǵan soń, úlken uly Qonysbaıdyń (biz ony «Bapa» dep ketkenbiz) otaýyn astyqqa, asqabaqqa toltyryp qoıatyn. Eń bastysy, osynyń barlyǵyn olar úlken eńbekqorlyqpen, eptilikpen, ynta-jigermen jáne biliktilikpen muqıat júzege asyratyn. Sharýalaryn osylaı ábden biryńǵaılaǵannan keıin aýyldastarǵa, aǵaıyn-týysqa qyrman túp, baýyzdaý dep sadaqa beretin. Bul kúnderi jurttyń bári kóńildenip, máz bolysyp qalatyn, úı ıesine, qolynan is keletin kásipshil kisilerge rıza bolyp tarasatyn.

Osyndaı jerdiń ıgiligin, yrysyn kóre bilgenniń, kúnkóris qamyn oılaı bilgenniń áseri bolar, Ulekeń (ákemiz) 1934-35 jyldary dúnıeden ótkenge sheıin biz ózgeler sekildi tarshylyqty qatty sezingen joqpyz. Qazirgi Ilıch atyndaǵy sovhozǵa jaqyn Jabaǵylysaz degen jerde sonaý kezde ákemiz otyrǵyzǵan jıde aǵashy kúni keshege deıin bar edi. Sońǵy mezgilde bireýler sol bir qasıetti kórinetin aǵashty kesip alypty...

Al ashtyq, joqshylyq bolǵan otyzynshy jyldarda da áýletimizde asa qatty taryǵý bolǵan joq. Ákemiz ben aǵalarymyz tirlik qamyna alań bolyp, óz eńbekteriniń jemisine tógip-shashpaı muqıat qaraǵanymen tym usaqsyp ketpeıtin. Áli esimde, bir kórshi úıdiń áıeli un surap kelip, jeńgem ekeýmiz etegimizge salyp berip jatqanymyzda ákemiz syrtymyzdan kórip, qadaǵalap tur eken. Biraq, úndemeı esikten shyǵyp ketti...

Áke jolyn balalary jalǵastyryp keldi. Sosyn olar soǵysqa qatysty, odan ári oqydy. Sovettik zamannyń múmkindikteri boldy.

Soǵys jyldaryńda men dúkenshi bolyp istedim. Ol kezde bári de ólshenip berildi ǵoı. El qınaldy, ashtyqty, joqshylyqty ábden kórdi., biraq Uly Otanymyzǵa tóngen qaýip-qater jyldarynda moıyǵan joq. Soǵys jyldarynyń aýyrtpalyǵyn, taýqymetin kórgen adamdar árbir úzim nannyń qadirin jaqsy biledi. Sondyqtan da olar toqshylyq zamanǵa da asyp-taspaı sabyrmen qarady. Orynsyz rásýa bolǵan tamaq, jerde jatqan nandy kórse, ishteı qapalandy, kúızeldi. Óıtkeni, mundaı sátterde olardyń kóz aldyna sonaý joqshylyq, soǵys jyldary elesteıdi.

Endi nan da, azyq-túliktiń basqa túrleri de qymbattap otyr. Ony óte durys dep esepteımin. Óıtkeni, astyq, nannyń qadir-qasıetin adamdar bilmeı, tym toıynyp ketti. Onyń nesine ókineıin, nandy qymbattatsa, úıde otyrǵan biz sıaqty qarttardy da eskerip, pensıa mólsherin taǵy da molaıtty. Biz úkimettiń saıasatyn durys sanaımyz.

Al sender jassyńdar, aıanbaı eńbek etińder. Adam umtylsa, qolynan kelmeıtin sharýa bar ma? Mal ustaý, egin egý — bári de kerek. Ata-babadan kele jatqan tirshilik daǵdylaryn, jón-jobalardy odan ári jalǵastyryp, damyta túsý — urpaq paryzy. Sosyn nanǵa muqıat bolyńdar, ony qoqysqa salmańdar. Bul — meniń senderden analyq ótinishim. Ana, ana súti adamǵa qandaı qymbat bolsa, nan da solaı.

---