InfoHub Logo

Qaldannyń qaladaǵy aýrýhanaǵa túskenine onsha kóp bolǵan joq. Dese de ol azǵana ýaqyt ishinde jalyǵa bastaǵandaı ma qalaı ózi? Otyz jyl ustazdyq etse de, boıyna bitken osy bir elgezektik sezimderinen áli kúnge aryla almaǵan.

Kóktemniń kúni shýaǵyn tógip, samaly esip, jadyrańqy minez tanytady. Tús aýa syrqattardy qaraýǵa kelgen medbıke qyzǵa ózi ótinish etip, jańa gazetter aldyrǵan.

Asyqpaı kóz jiberip qarap otyr edi, kenetten irkilip, toqtaı qaldy. Múdirgeni — «habarlandyrý» jarnamasy edi. Ol jedel úńilip oqyp shyqty da, tereń bir tolǵanys qushaǵynda oılanyp otyryp qaldy. On jyl boıyna bilim berip tárbıelegen shákirti osynda kele jatqan astanalyq ártister konsertinde án shyrqamaq...

Asanbek balań kezinen ánshi bolatyn. Tamyljyta shyrqaı salǵanynda daýsynyń ashyqtyǵy men shalqar-keńdigine qaıran qalmaý múmkin de emes-ti. Ony ánshilik álemine baýlyǵan ózi-tuǵyn. Kórkemóner úıirmesine qatysyp júrgeninde odan birdeńe shyǵaryna ishteı tolyq senimdi bolǵan. Oılaǵany boldy, onjyldyqty támamdaǵan soń Asanbek Ulttyq Konservatorıaǵa oqýǵa tústi. Onda da oǵan Qaldannyń qoldaý-kómegi, septigi az tımegen. Shákirti joǵary oqý ornyn bitirgesin astanada qalyp qoıǵanyn Qaldan syrt qulaqtan estise de, ishteı súısinip júretuǵyn. Endi,mine, birazdan beri kórmegen jaqsy kórer shákirti osynda kelipti.

Qaldannyń jasy elýdiń ortasynan aýsa da, quddy jas adamdaı kórinedi. Shashyna áli kúnge aq qylaý kirmegen. Ol konsert bolatyn kúni ózin qoıarǵa jer taba almady. Qalaı bolsa da, óz oqýshysymen dıdarlasýdy oılady. Bul jóninde emdeýshi dárigerge de túsindirýge tyrysyp baqqan. Biraq, bul sekildi júrek-qan tamyrlary aýrýymen aýyryp, tósek tartyp jatqan aıryqsha kútimdegi syrqattarǵa adam janyn tolqytar áserli sátterden aýlaqtaý júrý jóni kúnbe-kún derlik eskertiletin. Soǵan qaramastan keshqurym aýrýhanadan sytylyp shyqqan Qaldan Dáýletuly qalalyq záýlim mádenıet úıine qaraı bettedi. Ókinishke qaraı, ol konsertti tamashalaı almady, áldeqashan bastalyp ketipti. Biraz kúte turýyna týra keldi.

Bir mezgilderde, ol áldebir oılarǵa berilip turǵanynda, konserttiń aıaqtalǵan syńaıy baıqaldy. Adamdar top-tobymen jóńkilip shyǵyp jatyr. Bul olardyń áńgimelerine eriksiz qulaq túrip edi: jalpy konsert týraly táýir pikir estiledi. Árıne, júrekke jaǵymdy. Asanbektiń atyna datym jaqsy lebizder aıtylyp, ustaz kóńili bir túrli rıza, tolqyǵan keıipte.

Bir mezgil adamdar aıaǵy da sıreı bastaǵan. Bir ýaqytta syrtqy esik serpı ashylǵanda jalt qarasa, ártisterdiń ózderi eken. Boıly-soıly kelgen úsh jigit pen bir áp-ásem qyz. Júzderi jaınap, kúlip-oınap, máz qalypta keledi. Qaldan olardyń shetkisi, ádemishe kelgen Asanbek shákirtin anadaıdan tanydy.

Olar bir-birine tup-týra, taqap kelip qaldy. Qarsy aldynan bettesip qalǵan kisige jalt qaraǵan Asanbek bir sát qalshıyp turdy da qaldy. Óz kózine ózi senbegendeı taǵy da bir qarady da: «Qaleke, salaýmaǵaleıkým, qaıdan júrsiz?» dep birtúrli qýystanǵandaı syńaı tanytty. Qushaqtaı alǵan joq. Qaldan bolsa:

— Ózińniń jaǵdaıyń qalaı? Kelip qaldyńdar ma? — dedi kibirtiktep.

— Aýyl-el aman ba? Biz degen... konsert qoıyp shyǵyp, endi bir shaqyrǵan jerge asyǵyp ketip bara jatyr edik...

Túkke túsine almaǵan ózgeleri bul ekeýine tańdana qaraıdy. Osy mezet jańbyr da jáılap sebezdeı bastady.

— Qashan keri qaıtasyńdar? — dedi Qaldan.

— Mundaǵy konsertter aıaqtaldy. Erteń, sirá, Oralǵa baǵyt ustarmyz.

Jańbyr eseleı quıyp, ekpindeı tústi. Áp-sátte malmandaı sý qylar syńaıy bar.

— Qaldeke, aıyp etpeńiz. Taǵy da sáti tússe kezdesermiz, — dep Asanbek ilgeri qaraı ozyp ketken joldastaryna qaraı aıańdaı jóneldi.

— Saý tur, — dedi Qaldan daýsy estiler-estilmes shyǵyp.

Tún. Aspan susty, kókjıekti tegis qara bult kómkergen.

Uzap ketken shákirtiniń sońynan uzaq oılana qarap turǵan aqkóńil ustaz ústi basy sý-sý qalpynda aýrýhanaǵa qaraı bettep barady. Oı shirkiniń san-saqqa júgiredi. Bir kezdegi súıikti shákirtim dep júgirip jetkeninde alyp ushqan kóńilin kúpti etip, esh elemegendeı syrt aınalǵanyna nalıdy. Álde, astana kóleminde azdy-kópti kórinip, tanylyp, aty shyǵa bastaǵanyna mardamsı bastaǵany ma bul Asanbektiń?

Iá, mynaý ómirde áldenege sál qoly jetkendeı bolsa, aınalasyn elemeı, tipti qasıetti ustazǵa da nemketti qaraıtyn, ózdi-ózi «juldyz aýrýynyń» býyna piskendeı bolatyn bos keýde, arzan daqpyrttyń adamdary da az emes-aý. Qaldan aǵany qapa etken de naq osyndaı jaǵdaı edi.

---