Ańyzdar. Aldar kóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı
Taqyryby: Ańyzdar. Aldar kóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı
Maqsaty: Ańyz janry týraly túsinik qalyptastyrý; sózdik qoryn, til baılyǵyn damytý, adaldyqqa tárbıeleý; izdený, oılaý, ózdiginen tujyrym jasaýǵa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, áńgimeleý, izdenýshilik, ózindik
Kórnekiligi: oqýlyq, sýretter, syzbalar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Amandasý, túgendeý, oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: Shubar at nelikten júrgisi kelmedi dep oılaısyń? (balasha aýnap, shóbi qalyń jerge ottap, boz balasha shapqylap júgirgisi keldi). «Túsinde aıan berdi» degendi qalaı túsinesiń? (túsinde kórý).
İİİ. Ótkendi qorytý: Shubardyń syrt beınesin sýretteý úshin qandaı sózder qoldanylǵan? Seniń alǵan áseriń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi: Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý. Jańa sabaqqa daıarlyq. Balalar, biz 2 – 3 klastarda qandaı ańyzdarmen tanystyq? (Qojanasyr men ashqaraq, Qojanasyr men Aldarkóse, Betpaqdala Aqseleý Seıdimbek. (ańyz), Aldardyń aılasy (ańyz)). Mine, balalar, sonymen Aldarkóse degen kim eken? Ol týraly ne bilesińder?
Ú. Jańa sabaq: 1. Ańyz kóbinese tarıhta bolǵan adamnyń basyna qurylatyn shyǵarma. Ańyz áńgimede ómirde shyn bolǵan adamnyń basynan ótken jaıttar men qıal - ǵajaıyp oqıǵalar aralasyp keledi. Qazaq ańyzdarynda Asanqaıǵy, Jırenshe, Qorqyt sıaqty erekshe jandar men Aldarkóse sıaqty el ishinen shyqqan qarapaıym adamdar týraly oqıǵalar aıtylady. Aldar jóninde el aýzynda aıtylatyn kúldirgi ańyzdyń biri – Shyqbermes Shyǵaıbaıdy aldaýy. (Balalarǵa ańyz ereksheligin myna syzba arqyly túsindirýge bolady)
Ańyz degenimiz - Tarıhta bolǵan adamdar is - áreketi baıandalady.
Keıipkerleri - Asanqaıǵy, Jırenshe, Qorqyt, Qojanasyr, Aldarkóse.
Ereksheligi - Shyndyq pen qıal – ǵajaıyp oqıǵa aralasyp keledi.
1. Oqý, ishteı oqý, tizbekteı oqý, taýyp oqý.
2. Sózdik jumys: Taýy shaǵylypty – iske aspapty, Ákkilenip alǵan – qýlanyp alǵan, túzge – dalaǵa.
3. Ańyzdyń basynda Shyqbermes Shyǵaıbaı týraly oqyǵanyńda kóz aldyńa qandaı adam elestedi? Shyqbermes Shyǵaıbaıdy aldaý úshin Aldar qandaı qýlyq oılap tapty? Shyǵaıbaıdyń úı ishi túgelimen sarań adamdar ekenin olardyń qandaı áreketterinen, qandaı sózderinen baıqaýǵa bolady? Búgingi kúni Shyǵaıbaı sekildi adamdar bar ma?
Úİ. Túsingenderin tekserý: Aldar Shyǵaıbaıdyń úıine kirip kelgende jasyryp qoıǵan dúnıelerin nege teńegenin tap.
- Jylannyń jýandyǵy qandaı?
- Baıdyń tyǵyp qoıǵan qazysyndaı.
- Jylandy urǵan tastyń úlkendigi qandaı?
- Báıbishe astyndaǵy qoıdyń basyndaı.
- Bylsh etip ılenip túskenin nege teńeıdi?
- Toqal astyndaǵy qamyrǵa.
- Saqalynyń julynǵanyn nege teńeıdi?
- Qyzy tyǵyp qoıǵan tyrnanyń júnine. Bul jerde syzba arqyly tapsyrma oryndaýyna bolady.
Ańyzdar. Aldar kóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı. júkteý
Maqsaty: Ańyz janry týraly túsinik qalyptastyrý; sózdik qoryn, til baılyǵyn damytý, adaldyqqa tárbıeleý; izdený, oılaý, ózdiginen tujyrym jasaýǵa baýlý.
Sabaqtyń túri: aralas
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, áńgimeleý, izdenýshilik, ózindik
Kórnekiligi: oqýlyq, sýretter, syzbalar.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Amandasý, túgendeý, oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý: Shubar at nelikten júrgisi kelmedi dep oılaısyń? (balasha aýnap, shóbi qalyń jerge ottap, boz balasha shapqylap júgirgisi keldi). «Túsinde aıan berdi» degendi qalaı túsinesiń? (túsinde kórý).
İİİ. Ótkendi qorytý: Shubardyń syrt beınesin sýretteý úshin qandaı sózder qoldanylǵan? Seniń alǵan áseriń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi: Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý. Jańa sabaqqa daıarlyq. Balalar, biz 2 – 3 klastarda qandaı ańyzdarmen tanystyq? (Qojanasyr men ashqaraq, Qojanasyr men Aldarkóse, Betpaqdala Aqseleý Seıdimbek. (ańyz), Aldardyń aılasy (ańyz)). Mine, balalar, sonymen Aldarkóse degen kim eken? Ol týraly ne bilesińder?
Ú. Jańa sabaq: 1. Ańyz kóbinese tarıhta bolǵan adamnyń basyna qurylatyn shyǵarma. Ańyz áńgimede ómirde shyn bolǵan adamnyń basynan ótken jaıttar men qıal - ǵajaıyp oqıǵalar aralasyp keledi. Qazaq ańyzdarynda Asanqaıǵy, Jırenshe, Qorqyt sıaqty erekshe jandar men Aldarkóse sıaqty el ishinen shyqqan qarapaıym adamdar týraly oqıǵalar aıtylady. Aldar jóninde el aýzynda aıtylatyn kúldirgi ańyzdyń biri – Shyqbermes Shyǵaıbaıdy aldaýy. (Balalarǵa ańyz ereksheligin myna syzba arqyly túsindirýge bolady)
Ańyz degenimiz - Tarıhta bolǵan adamdar is - áreketi baıandalady.
Keıipkerleri - Asanqaıǵy, Jırenshe, Qorqyt, Qojanasyr, Aldarkóse.
Ereksheligi - Shyndyq pen qıal – ǵajaıyp oqıǵa aralasyp keledi.
1. Oqý, ishteı oqý, tizbekteı oqý, taýyp oqý.
2. Sózdik jumys: Taýy shaǵylypty – iske aspapty, Ákkilenip alǵan – qýlanyp alǵan, túzge – dalaǵa.
3. Ańyzdyń basynda Shyqbermes Shyǵaıbaı týraly oqyǵanyńda kóz aldyńa qandaı adam elestedi? Shyqbermes Shyǵaıbaıdy aldaý úshin Aldar qandaı qýlyq oılap tapty? Shyǵaıbaıdyń úı ishi túgelimen sarań adamdar ekenin olardyń qandaı áreketterinen, qandaı sózderinen baıqaýǵa bolady? Búgingi kúni Shyǵaıbaı sekildi adamdar bar ma?
Úİ. Túsingenderin tekserý: Aldar Shyǵaıbaıdyń úıine kirip kelgende jasyryp qoıǵan dúnıelerin nege teńegenin tap.
- Jylannyń jýandyǵy qandaı?
- Baıdyń tyǵyp qoıǵan qazysyndaı.
- Jylandy urǵan tastyń úlkendigi qandaı?
- Báıbishe astyndaǵy qoıdyń basyndaı.
- Bylsh etip ılenip túskenin nege teńeıdi?
- Toqal astyndaǵy qamyrǵa.
- Saqalynyń julynǵanyn nege teńeıdi?
- Qyzy tyǵyp qoıǵan tyrnanyń júnine. Bul jerde syzba arqyly tapsyrma oryndaýyna bolady.
Ańyzdar. Aldar kóse men Shyqbermes Shyǵaıbaı. júkteý
You Might Also Like
