InfoHub Logo

Bıdaıdyń barar jeri — dıirmen

maqal

Myń san dóńgelekteri shoıyn joldy tars-turs tepkileı, tusymyzdan lezde júıtkip ótken júırik poıyz kókjıekke sińip barady. Qyz burymy sıaqty erkeleı bulǵańdap. Ún-túnsiz, kózben uzatyp, erekshe bir qımastyq sezimmen qalaı tereń kúrsingenimdi ańǵarǵam joq. Erkimnen tys. Shirkin, stýdent kezimizde ózimiz en tóstep, erkin jaılaǵan jaıly vagondarda endi múlde basqa bireýler yrǵatyla shaıqatylyp ketip barady-aý!.. Besikte terbelgen muńsyz-qamsyz náreste sekildenip. Adamdary dúrkin-dúrkin almasyp jatqan jolaýshylar poezy men dúrıa — dúnıa arasynda osynshama uqsastyq bar dep buryn-sońdy kim oılaǵan?!. Bireýdiń sapary — tym alys, bireýdiń barar jeri — aýyl-úı arasy. Tynymsyz qozǵalys, sapyrylysqan tirshilik…

Jańa ǵana tusymyzdan ótkende zerikkennen terezege kerenaý kóz tastaǵan bireýler:

— Ó-ı-dó-óıt degeniń-aı!.. Anaý erke sylqymdy qarańdar! El-jurt «mersedespen» zýyldap júrgende atamzamanǵy esek arbada aıaǵy salbyrap otyr...

— Esek jetektegen eńgezerdeı taqıaly shal, qudaı biledi, sol sholjań qyzdyń ákesi.

— Al, shóp tıegen arba sońynan bastary salbyrap, yqtıarsyz erip kele jatqan ana ekeýi — dáý de bolsa, sonyń aǵasy men inisi! — dep, bálkim, syrtymyzdan ton pishe, kúldi me eken?!.

Bálkim, áldekimder aıanyshty kózben qaraǵan da bolar. Bar ǵumyryn kúıki tirlik kúıbeńimen ótkizip, týǵaly aıadaı aýyldan qarys qadam alys shyǵyp kórmegen úıkúshik, buıyǵy bireýlerge joryp... Álde qumyrsqa ıleýindeı quj-quj qaınap jatqan kúlli álem, tórtkúl dúnıedegi qaýyrt tirshilik, qym-qýyt saıası talas-tartystarmen isi joq, qandaı beıǵam jandar dep qyzyqty ma eken?!.

Múmkin aralarynda Saǵyntaı ekeýimizdi jaqsy tanıtyndar da bar shyǵar. Bir sát olardyń ornyna ózimdi qoıyp, biz jaıly ne deıtinderin de oılap úlgerdim:

— Áı, kúıeýi de erkek-aq eken! Úılengenderine aı tolmaı jatyp, názik kelinshegin shóp tasýǵa salyp qoıǵanyn kórmeısiń be?!

— Endi baıǵus Shynardyń salpyetek áıelder sapyna qosylmaǵanda nesi qaldy!..

Shyt-shyt jarylǵan aıtaqyrlar men buırat-buırat qum tóbeler arasynda jatqan shashyrańqy shaǵyn aýylǵa poıyz úrkitip jibergen tynyshtyq qaıta qonaqtady. Tynyshtyq deımin-aý, onyń ózi de tek salystyrmaly túrde ǵana. Áne, azynaı móńirep, saýyryna qonǵan shybyn-shirkeıdi quıryǵymen shyrt-shyrt sabalaı, jelini jer syza, óristen shubap qaıta bastaǵan sıyrlar...

Sabalaq júnderine shońaına, oshaǵan jabysqan qoı-eshki syrt-syrt etken asha tuıaqtarymen seldir túbit shań kótere, tus-tustan jamyraı mańyrap, aýylǵa bet qoıdy. Azyn-aýlaq maldarynyń aldynan shyǵyp, bir-birimen sambyrlaı sóılesken bala-shaǵa, kelin-kepshik, qatyn-qalash, kempir-sampyr…

Kúreń qońyr baýyrsaqtaı tompaq bet tórt-bes qara domalaq dabdyrlasyp, dalany bastaryna kótere, qasymyzdan ótip barady. Samaıdan sorǵalaǵan ashshy ter men oǵan qonǵan bozǵylt shańnan bet-aýyzdary aıǵyz-aıǵyz. Shóp-shóńge jyrǵan, qap-qara, qısyq sıraqtary shıdeı jińishke. Sirisi basylǵan sandalı, tumsyǵynyń aqjemi shyqqan báteńkilerimen sarǵaıa pisip, qýraı bastaǵan shóp-shóńgeni kútirlete basyp, jipke tizgen bes-alty shabaǵyn mańǵazdana kótergen kishkentaı “balyqshylar” aýyl shetine ilindi...

***

Qazaqtyń “otyz kún oıyn, qyryq kún toıynyń” ne ekenin endi uqtym. Kisi aıaǵy áli saıabyrsyǵan joq. Taıaqqa súıengen kempir-shaldar «qutty bolsyn» aıtýǵa áli kep jatyr. Tam-tumdap. Apamnyń aıtýynsha, mináıi sebeptermen qyzyq ústinde kórine almaǵan jekjat-juraǵattar eken. Sirá, kúni keshe bosaǵa attap, aq shymyldyqqa engen jas kelinniń qolynan sháı ishýdiń ózi úlkender úshin bir qyzyq bolsa kerek.

Shymyldyq demekshi, buryn tek «Qyz Jibek» kınosynan kórgen úlbiregen aq shymyldyq maǵan da alǵashqy kúnderi qyzyq kóringen. «Betashar» bolǵansha, meni sonyń ishine otyrǵyzyp qoıdy. Kelgen-ketkennen «kórimdik» alyp, ony shýyldasa bólisip jatqan áıelderdiń ý-shýyn syrtynan tyńdap, qur bosqa otyrýdan jalyǵa bastaǵam. Endi, tańnyń atysy, kúnniń batysy kelgen-ketkenge dastarhan jaıyp, sháı qaınatyp júrgen maǵan da, kúni boıy gújildep shoǵy sónbeıtin baıǵus samaýyrǵa da bir tynym joq...

Japondardyń «sháı quıý rásimi» bunyń janynda ádirá qalsyn! Syıly meımandardyń keselerin shatystyrýǵa bolmaıdy. Sháıdi bappen, suıyltpaı, laqyldatpaı, shúpildetpeı quıýym kerek. Nusqaý solaı. Bar ynta-yqylasymmen tyrysamyn. Tamaq jeý túgili, jóndep shaı ishýge mursham joq. Shoqsha saqal shaldardan góri kerbez kempirler kinámshildeý: «Kelin, sháıińdi suıyqtaý quıshy, qoıýlaý eken», «Aınalaıyn, samaýrdyń shoǵy basylyp qalǵan ba, qalaı…» Súıeısaldy syn-eskertpelersiz ishken-jegenderi boıyna sińbeıdi-aý, sirá. Qyzyldy-jasyldy quraq kórpeler ústinde qazdaı tizilgen qonaqtardyń tegis babyn tabý ońaı emes.

Maldas quryp, qus jastyqqa arqa súıegen qarıalar saqal-murttaryn bappen sıpap qoıyp, eginniń shyǵymyn sóz qylyp, aldaǵy qystyń aýa-raıyn boljap, ótken-ketken aǵy-bergi arýaqty ata-babalaryn «tiriltip», úkimet basyndaǵy aýys-túıiske aýysady.

Baısaldy báıbishelerdiń áńgimesine aýyldan uzatylǵan qyzdardyń qaısysy tórkinine «sálem bere» kelgeni, kimniń qudasyna «irge kórsetkeni», kimniń balasy «qyz alyp qashqany» arqaý bolady. Ara-tura erkek-áıeli aralas bárine ortaq taqyryp tabylady. Jan-jaqtan japatarmaǵaı, «qara jer habar bermesin», «tıe bersin» dep qoıyp, kúni keshe ǵana o dúnıelik bolǵan aýyldas bireýdi til ushyna salady...

Maǵan qatysy joq áńgime aıtqansyp jaıbaraqat otyrǵanymen, árbir qımyl-qozǵalysymdy eleýsiz ǵana kóz astymen baqylap, únsiz synaı qaraıtyn sekildi. Bári de ishterinen: «Jákeńniń at aıaǵy jetpeıtin aıshylyq jerden uzatyp ákelgen kelini qandaı jan eken» deıtindeı. Álde maǵan solaı kórine me, bilmeımin…

Qudaı-aý, úlken kisiler janyna bala ertpese júre almaı ma eken?! Qastarynda bir-bir qara domalaq. Tershigen támpish tanaýlaryn qors-qors tartyp qoıyp, olar da sháıshil-aq. Dastarhan ústindegi tátti-páttiniń qashan túbi kóringenshe, jyltyńdap bir kirip, bir shyǵyp júrip, sháıǵa qanbaıdy-aý, qanbaıdy...

Kelgen qonaqtardy, soltústikte — «dádá Vanálar men tetá Mashalarǵa» eliktep, ońtústikte — «Táshmat ákalardyń» tápsisi uryp, ulttyq boıaýy solǵyn tartqan basqa juraǵattarmen ishteı salystyramyn. Naǵyz taza qazaqtar tek osy óńirde sekildi. Bizdiń jaqta dál osy aqsaqaldy, taqıaly, shapandy qarıalardaı... shaldar múlde joq. Qudaı biledi, er-azamattardyń kóbi soǵystan qaıtpady-aý!?. Kádimgi “Stalıngrad shaıqasy” degen atpen tarıhta qalǵan qan maıdan bizdiń aýyldyń tap irgesinde bolǵan ǵoı... Áıteýir bala kezimde kórgenim: saqal-murtyn jyp-jylmaǵaı ǵyp jyltyrata qyryp tastaǵan, toı-tomalaqtarda ashshy sýdy qyrly stakanmen shimirkenbesten tartyp jiberip, barqyrap áskerı ánderge basatyn biren-saran egde er kisiler edi...Kezinde “halyq jaýy” dep qamalyp, ǵumyry qamshy sabyndaı qysqa bolǵan týǵan atamnyń ózi túgili sýretin de kórgen emespin.

Bizdiń jaqtaǵy ájelerdiń de qazaqy salt-dástúrdi ustap qaryq qylǵandaryn baıqamappyn...Qabyrǵalary qatyp, buǵanalary bekimeı jatyp, ózderi aıtpaqshy, «turt armıaǵa» alynyp, on tórt-on bes jastan áskerı ómirdiń dámin tatqan olarǵa ne ókpe. Fashıs tankilerin ótkizbeý úshin tereń or qazdyq dep aıtyp otyratyndary emis-emis esimde. Oısha solardy, anaý aqsaqal, qarasaqaldardan sál bólektene, sán-saltanaty erekshe, qaz-qatar, qazdaı tizilgen salıqaly saryqaryn báıbishelermen salystyramyn.

Báriniń ústinde etek-jeńi zerlengen túrli-tústi masaty qamzol. Táýir matadan mol ǵyp tigilgen, etegi kóldeı kóılek. Kıimderi ózderine sondaı jarasady. Tereń ájim shımaılaǵan jazyq mańdaılaryn bastyra oraǵan aq jaýlyqtary qyraý shalǵan samaılaryn jasyryp, ajaryna ajar qosatyn sıaqty. Qulaqtaǵy aı syrǵalaryna deıin salmaqty. Kese usynǵan qoldaryndaǵy qustumsyq kúmis júzikteri de qomaqty. Shytyrman órnekteriniń izi kóshe bastaǵan bilezikteri kóne jádigerler ekenin jazbaı tanısyz. Dushpankóz táýiriniń bárin ústine japsyrǵan kempirlerdi týra osy qalpynda kez-kelgen kórkem fılmge uıalmaı túsirýge bolar edi.

***

Dańǵyraǵan záýlim úı. Bir jaq basynda Saǵyntaıdyń aǵa-jeńgesi turady, bir jaq basynda — bizder. Bir esikten kirip-shyǵamyz. Qaq ortada abajadaı qonaq bólme. Anaý-mynaý emes, aýyldyq mekteptiń sport zalyndaı. Qolymnan erteli-kesh sypyrǵysh, sýly shúberek túspeıdi. Ara-tura abysynym: «Qudaı-aı, tastashy, sıpalaı bermeı. Báribir eńbegiń esh bolady, qaıtesiń tazalap! El aıaǵy basylǵasyn, bir-aq jıyp alarsyń,» - deıdi zilsiz ǵana keıip. Maǵan jany ashıtyn bolar. (Ózi menen eki-úsh jas qana úlken, alaıda atyn aıtýǵa bolmaıdy. Kelgen bette, baıqamaı «Bálenshe táte» dep aıtyp qap, ókpeletip alǵam...Negizi, qaınylarym men qaıyn sińlimniń de atyn aıtpaı, at qoıýym kerek eken. «Erke qyz», «Tóre bala» degendeı. Biraq men áli eshkimge at qoıyp úlgergenim joq, elde joq erekshe bir at oılap tabýym kerek.)

Shynynda da úıdi álsin-áli jylan jalaǵandaı ǵyp tazalaǵanym ne kerek, eresek kisiler kósheniń borpyldaq shańyna batqan rezeńki «kálóshterin» tap bir sándi de qymbat týflıden beter áspettep, tórgi bólmege deıin tyrp-tyrp súırep baryp, tap qastaryna sheship qoıatynyn qaıtersiń. Bala-shaǵa taptap tastar deı me, álde biriniki birine aýysyp keter dep qaýiptene me…

Ymyrt úıirile, úıdegi úlken-kishige tegis tósek salamyn. Menen ózge jurttyń bári kún bata, shym batady. Taý-taý bop úıilgen maıly ydys-aıaqtyń ortasynda jalǵyz qalamyn. Kóńilimnen jaýaby joq san suraq kóldeneńdep ketpeıdi: aq bosaǵa attaǵan kúni barsha jurttyń jas kelin ataýlyǵa tileıtin baqyty osy bolǵany ma?.. Ómir boıy kún saıyn qaıtalanyp kele beretin osynaý bir saryndy jumystardan aýyl áıelderi qalaı mezi bolmaıdy eken?.. Bir kezderi ájem de, anam da nan jaýyp, sıyr saýyp, bala taýyp, kúıeýiniń babyn jasap, qaıyn jurtynyń qas-qabaǵyna qaraý úshin jaryq dúnıege kelgeni me... Olardy baqytsyz dep kim aıtty?!.

Men kelin bop túskeli, moınynan az-kem júk túskendeı bop júrgen abysynym, etegine oratylǵan jylaýyq sary qyzymen alysa júrip, esik aldyndaǵy túbinen erneýine deıin qara kúıe, atamzamanǵy shoıyn qazannyń astyna qysta maldan qalǵan eski sabannyń bir qushaǵyn laýlata jaǵyp, sý ysytyp qoıady. Shym-shym sýǵa bar ydysty bir-aq toǵytyp, bárin aınadaı ǵyp jýyp, súrtip, oryn-ornyna jaıǵastyryp, túnniń bir ýaǵynda ǵana basym jastyqqa tıedi.

Áke shańyraǵynda erkin júrgen kúnderim esime túsip, saǵynyshtan júregim syzdaıdy. Qus jastyqqa betimdi basyp, ún-túnsiz kóz jasyna erik beremin. Kelýimdi kútip, kitap oqyp jatyp, keıde qalǵyp ketetin Saǵyntaı, jylap jatqanymdy denemniń dirilinen seze me, ún-túnsiz ıyǵymnyń qushaqtap, aqyryn ǵana shashymnan sıpaıtyny bar. Tabıǵatynan kóp sóılemeıtin aýyr minezine salyp, jylaý sebebimdi de suramaıdy. Sirá, týǵaly kórip-bilmegen bóten ortaǵa úırenise almaı júrgenimdi ózi de ańǵaratyn bolar…

***

Jazǵy tún osynshama kelte bolar ma?!. Aýyldyń tus-tusynan bir-birine ún qosyp, tamaǵy jyrtyla, bar daýysymen aıǵaı salǵan áteshter sút betindegi kilegeıdeı tunyp turǵan túngi tynyshtyq pen tańǵy tátti uıqynyń áp-sátte aıran-botqasyn shyǵarady. Ótkende enem sóz arasynda: «Alla taǵalla kún saıyn óliler men tirilerdiń esebin alyp, soǵan sáıkes, tań qulan ıektene erte turǵan jan-janýarlardyń báriniń yrys-nesibesin bóledi eken. Tal túske deıin uıyqtap jatqandar, ne óliniń, ne tiriniń esebine kirmeıtin kórinedi,» — degen. «Apa-aý, osy úıde ózińizden erte oıanatyn eshkim joq. Uıqtap jatqan balam men kelinim bar edi, — dep, bizge tıesilini de birden ala salmaısyz ba?»— dep kúlgen Saǵyntaı ázil-shyny aralas. Úlken kisiniń astarlap jetkizgen qulaqqaǵysyn uqpaıtyn sańylaýsyz bireý emespin ǵoı, sol sátte-aq sergek uıqtap, erte turý kerektigin kóńilime túıgem...

Perde sańylaýynan sebezgileı túsken alageýim tańǵy sáýle, aldymen bir qabyrǵany tutas ala ilingen qyzyl kúreń qoldan toqylǵan kilemmen «sálemdesedi». Sosyn onyń ústińgi jaǵyndaǵy qaz-qatar tizilgen jansyz beınelerdi «aıalaıdy». Kópten shań basqan sol sýretterdi erinbeı-jalyqpaı, oryndyqqa shyǵyp, taıaýda ǵana súrtip em. Sonymdy kórip, enemniń kóńili buzylyp:

«Baǵy ashylmaǵan anaý beıbaqty jastaı tuńǵysh ulǵa ápergenbiz, mańdaıymyzǵa sımady ǵoı. Ýh, qaıteıin…Úıelmeli-súıelmeli úsh qyzben jastaı jesir qaldy. Baǵyn baılamaıyq dep, tórkinine qaıtardyq…Kenjemizdi aıaq astynan máshıne basty. Oınap júrgen jerinde. Qos ulynyń qaıǵysyna shydamaı, kóp uzamaı shalym ketti... Arttarynan. Qańyraǵan úıde qarshadaı qyzben ańyrap men qaldym. Sonda jalǵyz aǵam: «Qyz bala — jat jurttyq. Ári baýyryń, ári balań, saǵan arqasúıeý bolady», — dep osy Saǵyntaıyn jigit bop qalǵan kezinde maǵan bergen. «Qudaıdan qorqamyn, almaımyn» degenime qaramaı», — dep men buryn estimegen bir tereń syrdyń ushtyǵyn shyǵarǵan…

Sodan beri samsaǵan sýretterge qaraǵan saıyn boıymdy beımálim bir sezim bılep, osy bólmede ońasha qalýǵa dátim shydamaıdy. Ómirden erte ketetinderin bilgendeı aǵash jaqtaýly áınekterden muńaıa qarap qalǵan beıtanys beıneler: «Sebep-saldarsyz, qaıdaǵy joq yrym shyǵaryp jylaǵanyń ne? Baǵalaı bilmegenge baq qonbaıdy, qýana bilmegenge qut qonbaıdy...Baqyt ta qus sıaqty. Adam baqyttyń baqyt ekenin basynan baǵy taıǵan kezde ǵana biledi. Baqytyń baıandy bolsyn dep tile, joqtan ózgege jası berme!» dep meni únsiz kinálap turǵandaı…

Bala kezimde, kózi uıqyǵa ketkenshe oıdaǵy-qyrdaǵy týys-týǵan, jaqyn-jýyq, kórshilerdiń tileýin tilep Qudaıǵa jalbarynatyn shesheme “Kún saıyn qaıtalap ne aıta beresiz?» dep kúletin edim. Sońǵy kezderi men de tún balasy basym jastyqqa tıisimen: «E, Alla, eteginen ustap, jer túbinen erip kelgen azamatymdy aman qyla gór. Kelin bop túsken aq bosaǵamdy, tileýimdi tilep, artta qalǵan tórkinimdi kóldeneń bále-jáleden saqtaı gór…» dep kúbirleıtin ádet taptym.

***

Qyrkúıektiń sońǵy kúnderi bolsa da, kún qyzýy áli qaıtpaǵan. Shyjyǵan kún astynda samaýrynǵa sekseýil jarý da men úshin bir qıyn jumys. Buryn-sońdy istep kórmegesin. Óıtkeni bizdiń jaqta sekseýil óspeıdi. Áýrelenip júrip, sharbaq syrtyna jer tapal kók esegin baılap, úıge qaraı kele jatqan kókemizdi tap qasyma kelgenshe ańǵarmappyn. Syrǵyp, moınyma túse beretin úlbiregen jup-juqa aq jibek oramalymdy jóndep, ıilip sálem etken boldym. Osy aýyldaǵy kelin-kepshikterdiń úlkenderge solaı sálemdesetinin baıqap júrgem. Tańǵalysyn jasyra almaı, az-kem ańtarylyp turyp qaldy. «Orysy basymdaý jaqtan kelgen osy kelin qaı salt-dástúrimizdi bilip qaryq qylar deısiń» dep júrdi me eken. Ár taly soıaýdaı qalyń qastyń astyndaǵy qysyq kózderinen meıirim tógile: «Baqytty bol, qaraǵym!» — dedi súısingenin jasyra almaı. Kóńilim kóterilip, lezde qanattanyp sala berdim. Sosyn kóleńkede gazet oqyp otyrǵan balasyna jaqtyrmaı bir qarap: «Nege otyn jarmaısyń?» — dedi de úıge kirip ketti.

Úılengeli Saǵyntaı janyma jaqyn kelip, bir sharýaǵa qol ushyn tıgizgen emes-ti. Bir-eki ret ońashada ázilmen qulaqqaǵys qyp ókpemdi bildirgem, «Qaınylaryńdy jumsaı berseıshi», — dep qyzaraqtaǵan. Jurttan uıala ma... Áý bastan yldym-jyldym jylpostyǵy joq jigit qoı...

Ol ákesiniń eskertpesin kútip otyrǵandaı, býdyraǵan gazet-jýrnaldardy ysyra salyp, kóılegin sheshti de, ornynan atyp turdy. Mássaǵan, sekseýildi baltanyń júzimen emes, shúıdesimen kúırete soǵý kerek eken ǵoı!?. Ol qas pen kózdiń arasynda butaqtary tarbıǵan jýan sekseýildiń tas-talqanyn shyǵardy. Onyń bulshyq etteri bult-bult etken shıraq qımylyna rıza bolǵanym sonsha, jon arqasynan shyp-shyp shyǵyp, móldireı syrǵanaǵan tamshylarǵa qarap qalyppyn. «Qansha adam qańtarylyp sháı kútip otyrǵanda, kúıeýińdi jańa kórgendeı aýyzyńdy ashyp tura beresiń be?» — dedi kózinen jas aqqansha kúlip. Eki betim dý ete tústi…

Yzyńdaı ándetken sary samaýryndy qos qulaǵynan kóterip, tabaldyryqtan attaı bere, úlkenderdiń áńgimesiniń shet jaǵyn qulaǵym shalyp qaldy: «Balalardy jolynan bógemeıik.…Saǵyntaı aspırantýrasyn aıaqtasyn...Bunda kelinge qaıym jumys ta joq. Qaıratyń barda qalaǵa óziń qatynap turarsyń, qaıratyń qaıtqanda, olar seni qaraýsyz qaldyrmas. Úlken bala-kelin onsyzda ózińniń qasyńda, solardy jumsaı ber. Biz tasqa qarap otyrǵan joqpyz ǵoı»,— dedi bárin aldyn-ala oılap, kesip-pishken únmen.

Sháı ún-túnsiz, uzaq ishildi. Sekseýil shoǵy selkildemesine qoımaı, eki ıyǵynan dem alǵan sary samaýrynnyń bastapqy qarqyny baıaǵyda-aq basylǵan… Dastarhan ústindegi shyryny sorǵalaǵan qara órik pen sary órikti aınala ushyp júrgen ara yzyńynan basqa bógde dybys estilmeıdi. (Tamaqtan buryn jelpip-jelpip aıdap shyqqanyma pysqyrmaı, kelgen-ketkenge ilesip, úıge qaıta kirip alǵandaryn kórmeısiń be ózderiniń?!.) Árkim óz oıymen ózi.

Uzatylar sátte: “Qazaqylyqtyń qaımaǵy buzylmaǵan elge ketip barasyń, qaraǵym… Tabaqtaı dıplomyń taban asty qalmaı ba?”— dep Janǵabyl jezdemniń qoımastan egilgeni keı-keıde esime túsetin… Bala kúnnen armandaǵan mamandyqtan qol úzý ózimniń de óńim túgili túsime kirmegen. Alaıda, soqtaldaı uldary men qosaǵynan aıyrylǵan jalǵyzilikti apasynyń qas-qabaǵyna qarap júrgen Saǵyntaıdyń halin túsinbeıtin bala emespin ǵoı. Ótkende ekeýmizge jumys qarastyrmaq bop, aýdan ortalyǵyndaǵy biraz mekemelerdiń tabaldyryǵyn tozdyrǵan. Saly sýǵa ketip keldi. Kim jyly ornynan jyljı qoısyn?!.

Kitappen tárbıelengen bizdeı emes, taǵdyrdyń talaı-talaı teperishin kórip, kóp nársege basqasha qaraıtyn, keń-mol tulǵasyna saı, is-qımyly da kesek, er minezdi apasy ǵana:

— E-e-ı, balalyǵyń qalmaıdy-aý! «Jaman bara beredi, jaqsy para beredi»... Myna kelimdi-ketimdi kisilerden qolym bosasyn, araǵa adam salyp, milıtsa jaǵynan ózim oryn izdep kórermin, — degen. Oqýǵa óz kúshimizben tústik. Osy jasqa kelgenshe bireýdiń jeteleýimen júrip kórgen joqpyz. Al endi qyzmetke turý úshin bireýge para berý kerek degen sumdyq qoı. Ekeýmizdiń de tóbe shashymyz tik turǵan...

Ekeýmiz endi sanaýly kúnderden soń, qalaǵa attanamyz! Judyryqtaı júregim qýanyshtan alyp-ushyp, keýdeme sıar emes… Kókem uzyn moıyn, tompaq búıirli kúmis qumandaǵy kúreń sháıdi boıaýy solǵyn tartqansha soraptady. Túgi qyrqyla bastaǵan kónetoz qara taqıasyn sheship, kóldeı aq súlgimen tershigen keń mańdaıyn, samaıyn baptana súrtti. Qasynda otyrǵan, dene poshymy da, keskin-kelbeti de ózine uqsaıtyn, izin óksheleı, qatar qartaıyp kele jatqan qaryndasyna baǵyshtaı bir áńgimeniń ushtyǵyn shyǵardy:

— Jıenshar kóz jumypty. Búgin aýylynan habarshy keldi. Toıǵa kelgende-aq tym júdeýligin ishim jaqtyrmap edi. Dárigerden úmiti úzilgen be, sonda bir táýipke kórinip júrmin degen …

— Báse ózim de keshe bir qolaısyzdaý tús kórip em. «Azý tis — aǵaıynǵa» deıtin, soǵan kóringen eken ǵoı. Shıetteı bala-shaǵasy shýlap qaldy-aý beısharanyń, — dep apam birtalaıǵa deıin únsiz otyryp qaldy.

— Erteń jeńgeń ekeýiń janazasyna baryp qaıtyńdar. Men keıinirek, «qyrqyna» taman, bet sıpap kelermin. Tiri adam tirshiligin isteıdi ǵoı, jazdaıǵy shabylǵan shópti kún ashyq-jaryqta túsirip alýymyz kerek. Balalardy búgin keshke bizdikine jiber: Saǵyntaıdy shópke salaıyn, Shynar asymyzdy pisirer,— dedi de kókem dastarhanǵa bata qylyp, ornynan turdy.

***

Kelin bop túskeli aıǵa jýyq ýaqyt eshqaıda boı jazyp shyǵyp kórmegem. Dereý táýir kıimderimdi kıip, shala búlinip jatsam kerek, Saǵyntaı: «Toıǵa baratyndaı daıyndalyp, esiń shyǵyp ketti ǵoı ózi»,— dep ázildegeni. Uıalyp qaldym. Maǵan baıqatpaǵansıdy, biraq onyń ózi de qýanyshty. Ekeýmiz borpyldaq shańdaǵy basyna shyqqan buralań-buralań kóshelerdi qýalap, bıik aýlaly úılerdiń baılaýly ıtterin abalata, júrip kelemiz. Kókemizdiń úıi aýyldyń qıan shetinde eken. Jol boıy sheshile bir sóılesin.

Ákesi sonaý jyly soǵystan jaradar bop, elge oralǵaly beri kindik qany tamǵan “Maılykólden” qarǵa adym jer uzap kórmepti. Qudaı qosqan aýrýshań, shyńjaýlaý qosaǵy: «Oqýdaǵy baldar kelgen-ketkende jol beınetin kórip júr, temir jol boıyna taıanǵanymyz durys. Ózimiz de júdá jyldan-jylǵa jasaryp kele jatqan joqpyz, doǵdyry kóp, úlken jerge jyljıyq,» — dep qyńqyldaı bergesin, qonys aýdarýǵa lajsyz kónse kerek.

Sóıtip ortalyqtan oıyp turyp, qazir biz turyp jatqan, qora-qopsysy keń, eńseli úı-jaıdy satyp alypty. Kóship barǵasyn, taban astynan, shet jaqtaǵy bir mekemeniń qoımasyna kúzetshi bolý «baqyty» da ózine buıyrǵan kórinedi. Qaraýyldyń shaǵyn úıshigi kempiri, kenje uly — úsheýine jetip jatyr. Bir jaǵynan, ermek qyp otyrǵan azyn-aýlaq malyn baǵýǵa da qolaıly, qosymsha tıyn-tebeni bosa da bar. Ertegidegi «baı bolyp, barsha murattaryna jetken» kempir men shal qusap, Alla-taǵallanyń osy bergenine shúkirshilik qylyp otyrǵan jaılary bar sıaqty…

Olar bizdi shydamsyzdana kútip, esik aldynda júr eken. Baıyz taýyp úıde otyra almaı, kóńilderi alaburtyp, bir kirip-bir shyǵyp... Baýyr eti balasyn et jaqyn týysyna berip, sosyn sol jannyń kóńiline keler dep, erkelete de, emirene de almaı, tek syrttaı tileýles bop júrý qandaı qıyn edi!.. (Bizdiń baýyrmal qazaqtan basqa qaı halyqta osyndaı ádet bar eken ózi?) Basymdaǵy aq oramalymdy kóshege shyǵysymen, búktep-búktep sómkeme salyp alǵam. Burynnan tartyp júrmegesin, bir túrli yńǵaısyz sıaqty... Úıge taıanǵasyn tartarmyn dep oılaǵam. Olar aldymyzdan shyǵa kelgende, jas kelinniń úlkenderdiń aldynda jalańbas júrýi uıat bolatyny jadymnan shyǵyp ketipti. Mán berip jatqan eshkim joq… Máre-sáre… Baıaý ottyń tabyna bylbyraı pisken jas ettiń hosh ıisi úıge kirip kelgennen tábet shaqyrady. Biz keledi dep bir semiz týsha soıǵan eken. Ásheıinde sabyrly Saǵyntaı shúıkedeı ǵana anasyn qapsyra qushaqtap alyp:

— Apa-aý, bala kezimde kúrishti qol dıirmenge tartyp, unynan qamyr ıleıtin ediń ǵoı, etke sony salshy… Shynar týǵaly ondaıdy kórmepti, — deıdi balasha erkelep. Dıirmenniń ózin mýzeıden ǵana kórgen maǵan bári qyzyq.

Ortasy peshpen bólingen, appaq, shap-shaǵyn úıdiń ishinde basy artyq dúnıe-múlik kózge túspeıdi. Eski qara teledıdar ústindegi oqyla-oqyla aqjemi shyqqan on shaqty kitap pen jańa kelgen gazet-jýrnaldar kózime ottaı basyldy. Syrtqy álemnen qol úzgendeı kúı keship júrgenniń áseri me, oqý qyzyǵyna túsip ketippin. Tamaqtan soń kókem esek arbasyn qamdady. “Shópke men de baraıynshy”, — dedim Saǵyntaıǵa. Daýysym sondaı jalynyshty shyqty ma, qaıdam, kókem: “Kıimińdi búldiresiń ǵoı”,— dedi de, az-kem oılanyp: “Jaraıdy, júre ǵoı, taza aýa jutyp qaıtarsyń… Qaınyńnyń eski kóılek, shalbaryn kı”, — degeni. Qýanǵannan kókemdi qushaqtaı alyppyn. Bári dý kúlsin…

***

Endi, mine, baıǵus esektiń júgi azdaı, shómele tıegen arbanyń artynda aıaǵym salbyrap otyrǵanym. Kókjıekke sińip, kórinbeı ketken poezdyń sońyna qarap, janarymdy muń torlaǵanyn sezip qoıǵandaı, kókem:

— Seniń myna keskinińdi kórse, qudam ne deıdi?!. Quda túse barǵanymda, “Óz balamnan kem kórmeımin”,— dep ýáde berip em. “Balamdy aýyr da las jumysqa salyp qoıypty”,— dep keıiıtin shyǵar? — deıdi kúlimdep.

— Sizdiń jaqsy adam ekenińizdi ákem biledi... Ol kisi adamdy tap basyp tanıdy,— dep aıta jazdap, kelin ekenim esime túsip, der kezinde tilimdi tisteı qoıdym. Biraq ishki qýanyshymdy yńyldaı salǵan án áýeninen sezdi-aý deımin, tóbemizden tizile ushyp, qıqýlaı qoshtasqan jyl qustaryna qaraǵan qalpy:

— Iá, Qudaı-a, táýba!.. — dedi kúbirlep.

---