InfoHub Logo

Iá. Aq pen qara bir-birine qaıshy uǵymdaı kórinedi. Ómirdegi árbir qubylysty, jaqsy men jamandy aq pen qara túske bólip qaraıyqshy. Ádette aq tústi adamnyń keń peıildiligine balasaq, al qara tús qazaqtyń mańdaıyna bitken qorqynysh pen qasireti ispetti. "Aqqa qudaı jaq" demekshi aq tús kezinde úıge kirgen ýly, zıankes jylandy keri qaıtarǵan. Qara tús kóbine qaraly habarǵa balanǵan. Jaqsylyqqa bastaý alatyn adamnyń sara da dara joly aqqa boıalyp kele jatyrǵandaı kórinedi. Aq pen qara bireýge ómir men ólim beınesi bolsa, al bireýge kóziniń aǵy men qarasyndaı eki perzenti. Al bireýge ómirindegi eki túrli baǵyttaǵy taspa. Olaı deýimniń sebebi, adamnyń ómiri birde shyrǵalań jol bolsa, birde kóldeneń, túzý, keń daladaı. Bul árıne bala kezden qulaqqa quıylyp kele jatyrǵan dúnıeler. Aldyńnan qara mysyq ótse, jolyńnyń bolmaıtyndyǵy deıdi. Árıne eger sen sol nársege shynaıy senip, qabyl alǵan bolsań nege jaqsy bolýy kerek?Seniń bir kúnnińniń jaqsy ne jaman ótýi óz qolyńda. Sondyqtan bul jerde adamnyń senimi úlken ról oınaıdy. Aq túste árkez jaqsy áser bere bermeıdi. Sońǵy saparyna attanǵan adam aq kebinge oralady. Sonda aq tústi kıim kıgen adamnyń bári dál sol kúni, bir mezette máńgilik mekenine attandy degen sóz emesqoı. Bul meniń taǵy bir dálelim. Jaqynda psıholog qurbymnyń ıstorıasynan “Taıaqtyń eki ushy bar” degen taqyrypty ashyp aıtyp jatyrǵanyn kórip, birshama málemet alyp, oıǵa tústim. Adam keıde aq pen qarany ajyrata almaı, baıbalam salyp, shegine barmastan qatelik jasap jatady. Onyń bári adamnyń kózi bir-aq tústi kórip, soǵan ǵana nazar aýdaryp, jan-jaǵyndaǵy tústerge mán bermeýi. Qoryta aıtqan da aq pen qara bul jaı ǵana tús. Ony ómirdiń ár kezeńine bólip, baılanystyra qaraý úlken qatelik dep oılaımyn. Sebebi ómir teki aq pen qara tústen turmaıdy.

 

---