InfoHub Logo

Aqbóken — kópten Qazaqstan tabıǵatynyń belgisi bolyp tabylaly. Sútqorektilerdiń juptuıaqtylar otrády, qýys múıizdiler tuqymdasynyń ókili (denesiniń uzyndyǵy 150 sm, shoqtyǵynyń bıiktigi 80 sm, salmaǵy 50 kg-ǵa deıin), shól men shóleıt landshaftysynyń ókili. Júzdegen jyl Qazaqstan jerinen Qara teńizge deıingi qýań dalalardy mekendegen. 60-70-shy jyldary aqbókenniń sany kenetten ósip, bir mıllıonǵa jetken degenmen XX ǵasyr basynda onyń sany men meken etetin jeri kúrt azaıyp, Kaspıı mańy men Qazaqstannyń kýań aımaqtarynda (100 myńnan  az) saqtalǵan. Tóldeý orny — Ortalyq Qazaqstanda, aqbókender qystaý úshin Betpaqdala shólinen Arysqum, Qaraqum, ústirt jáne Edil-Jaıyq ózenaralyq ońtústik aımaqtaryna ketedi. Úıir bolyp tirshilik etedi, ár atalyqta birneshe analyq bolady. 10-12 jyl ómir súredi, atalyǵy bir jarym, al analyǵy jarty jylda jynystyq jaǵynan jetiledi. Analyǵy bes aılyq býazdyqtan keıin 1-2 (sırek 3) tólin dúnıege ákeledi, shóldiń qatań jaǵdaıynan bireýi ǵana tiri qalady. Aqbóken úshin jut óte qaýipti — qalyń qar men kók muzdyń áserinen qoreksiz qalady. Kóptegen atalyqtar kúzdegi kúıleýden keıin álsireıdi, kópshiligi jyrtqyshtarǵa jem bolady. Aqbóken úshin qaýipti jaý — qasqyr, onyń sany Qazaqstan shólinde álsin-álsin ósip otyrady. Degenmen, aqbóken sanynyń kúrt tómendeýine adamnyń áseri óte kóp, Tıbet medısınasynda baǵalanatyn múıizi úshin, eti úshin eshqandaı sharaǵa qaramaı qyryp jiberdi. Brakonerler bir aýlaǵanda 50-70 bókendi   alady. Qyzylorda oblysynan 200-250 aqbóken tıegen júk mashınasyn, aeroportta tonnalaǵan aqbóken múıizin keden qyzmetkerleri ustaǵan jaǵdaılar belgili. Qazaqstan faýnasyndaǵy bul keremet ańdy tek shuǵyl sharalardyń ǵana qutqarýy múmkin.

---