Aqyl kórki - til, tildiń kórki - sóz
Sabaqtyń taqyryby: Aqyl kórki – til, tildiń kórki – sóz
Sabaqtyń maqsaty: Ana tiline arnalǵan óleń shýmaqtary men ánder aıtý. Oqýshylardyń ana tiline
degen súıispenshiligin arttyrý, ana tilin qasterleýge baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ₺Qazaq tili bolashaǵym, erteńim... ₺ atty gazet kórmesi, naqyl sózder,
Sharlar
Sabaqtyń júrisi:
- Qurmetti oqýshylar, ustazdar. Búgin bizdiń ₺ Aqyl kórki – til, tildiń kórki – sóz ₺ keshimizge qosh kelipsizder!
- Balalar, biz qaı tilde sóıleımiz?
- Ana tili degendi qalaı túsinesińder?
- Durys aıtasyńdar. Ana tili – atańnyń, anańnyń tili, týǵan halqyńnyń tili. Ana sútindeı boıymyzǵa birtindep sińiremiz. Ónerli, bilimdi, mádenıetti qoǵamnyń belsendi azamaty bolýdy biz til arqyly úırenemiz. Jeke bir adam ult tilin jasaı almaıdy. Til búkil halyqtyń ıgiligi, halyqpen birge jasap, birge damıdy. Ol ár halyqtyń jazýy joqta kitaby, mektebi joqta ustazy bolǵan. Ár azamat óz oıyn ana tilinde bildirip, bilimniń jemisin sol tilde tartady, shyǵarmasyn ana tilinde jazyp qaldyrady. Halyqtyń tarıhta qalýy tiline baılanysty. Til – halyqtyń jany, sáni, dálirek aıtqanda, tutastaı keskin kelbeti. Adamdy muratqa jetkizetin til men ata - dástúri. Bizdiń til týraly zańymyz 1997jyly 11- shildede Qazaqstan Respýblıkasynyń ₺ Til týraly jańa Zań dúnıege keldi. Qazaq tili urpaqtan - urpaqqa, atadan - balaǵa jetken uly mádenı mura. Sondyqtanda ana tilimiz talaı jylǵa aqaý bolǵan. Qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili. Qazaq tili – qazaq halqynyń tili. Onyń negizgi mekeni - Qazaqstan. 14 jeltoqsan - Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik til kúni, halyqtyq mereke. Tildi qasterleý - izgilik pen mádenıettiń belgisi.
- Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem.
El betine qalaı túzeý qaraımyn,
Ana tilim seni eger bilmesem - degendeı endi balalar qazir bizder toptyq saıys júrgizemiz. Men áýeli sizderge saıystyń júrisimen tanystyryp óteıin.
Júrisi: 1. Top atymen, uranymen tanystyrý
2. Kim kóp biledi? Suraqtarǵa jaýap berý
3. Ana týraly óleńderdi mánerlep oqý
4. Danalar sóziniń syryn ash! Til týraly aıtylǵan oı - pikirlerdi maǵynasyn túsindirý.
5. Til týraly berilgen taqyrypqa shyǵarma jazý.
6. Óz ónerin kórsetý.( Óleń aıtý, bı bıleý, kórinis kórsetý)
7. Uıqasyn tap. Óleń shýmaqtaryn qurastyrý.
- Endeshe saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder. Saıysymyzdy bastamas buryn ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq. ( Ádil qazylar alqasymen tanystyrý)
1. Ár top ózderin tanystyrý
2. Kim kóp biledi? bólimi. Berilgen suraqtarǵa ár top qol kóterip jaýap berý.
Suraqtar: 1. Qazaq tili týraly zań qashan qabyldandy?
2. 21qandaı mereke?
3. Mátin degenimiz ne?
4. Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy - degen óleń joldary qaı aqynnyń óleńinen alynǵan. Ary qaraı jatqa aıt.
5. Býyn úndestigi degenimiz ne?
6. Eń birinshi baqytym - halqym meniń, Soǵan berem oıymnyń altyn kenin - degen óleń joldary qaı aqynnyń óleńinen alynǵan. Ary qaraı jatqa aıt.
7. Dybys úndestigi degenimiz ne?
3. Mánerlep oqýTamasha óleń tańdaıǵa tatyp baldaı,
Óz tilinde jyr oqý baqyt qandaı!
Jan - dúnıeń jarqyrap sala berer,
Aǵaryp kele jatqan atyp tańdaı - dep aqyn jyrlaǵandaı, kelesi kezegimiz mánerlep oqý saıysy. Ár toptan bir oqýshy shyǵyp ózderi jattaǵan óleńderin mánerlep, jatqa aıtý.
4. Danalar sóziniń syryn ash Máńgi ólmes, meıli, zaýlap kósher zaman, Jırenshedeı darıa sheshen babam. Qazybek, Tóle, Áıteke erdiń qunyn, eki aýyz sózben sheshken sheshen babam – dep saıysymyzdyń kelesi kezeńine ótemiz. Bul kezeń ₺ Danalar sóziniń syryn ash₺ dep atalady. Bul jerde ár topqa elimizdiń belgili aqyn - jazýshylarymyzdyń til týraly aıtylǵan pikirleri beriledi. Sol pikirlerdi sizder túsindirýlerińiz kerek.
1. Ana tilinen aıyrylǵan adam óz halqy jasaǵan mádenı muranyń bárinen quralaqan qalady. Ǵ.Músirepov
2. Ana tilin bilmeıtin adam - bir qoly joq sholaq adam sıaqty. Ǵ. Mustafın
3. Ana tili halyq bolyp jasalǵannan beri jan dúnıesiniń aınasy, ósip - ónip túrlene beretin máńgi qulamaıtyn báıteregi. J. Aımaýytov
4. Ult úshin tilinen qymbat esh nárse joq. Maǵjan Jumabaev
5. Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý – búkil ata - babamyzdy, tarıhymyzdy umytý. B. Momyshuly
5. Til týraly berilgen taqyrypta shyǵarma jazý
Taqyryptar: 1. Jasaı ber, ana tilim, qazaq tilim!
2. Til bizdiń tiregimiz, soǵyp turǵan júregimiz.
3. Anamnyń tili – ardaqtym meniń!
Oqýshylar shyǵarmalaryn jazyp bolǵansha, kórermender arasynan jarys ótkizý. Áýeli úsh maqal aıtyp, jalǵasyn tez tabý. Tez tapqan úsh oqýshyny ortaǵa shyǵarý. Olarǵa tapsyrma; 1. Til týraly maqal - mátel aıtý.
2. Berilgen sýrettegi zatty jumbaqtap aıtý.
3. Maǵynasyn ashý.
6. Óz ónerin kórsetý. Ár top ózderi daıyndalyp kelgen ónerlerin kórsetý.
7. Berilgen óleń joldaryna uıqas qurastyrý. Tez aıtý
a) Ana tilim - bala shaǵym órkenim,
Ana tilim – bolashaǵym, erteńim,...
á) Ana tilim - bárin sóıler shejirem, Tilsiz neni bildire alam, ne bilem?!
b) Ana tilin bilmegen -
aqyly joq jelik bas.
v) Bul jandy til - meniń azat tilim, Jadymda talmaı samǵar qanat tilim.
Ádilqazylar alqasyna sóz kezegin berip, jeńimpaz topty anyqtaý.
- Al, balalar, til týraly kóptegen óleńder oqyp, oılaryńdy ortaǵa saldyńdar, kóp rahmet. Halqymyzdyń baı tilin meńgerý, kórkeıtý, qyr - syryn tanyp bilý ár azamattyń qolynan keletin dúnıe. Tildi qorǵap, qasterleý, árqaısymyzdyń mindetimiz, paryzymyz ekenin umytpaıyq!
Sabaqtyń maqsaty: Ana tiline arnalǵan óleń shýmaqtary men ánder aıtý. Oqýshylardyń ana tiline
degen súıispenshiligin arttyrý, ana tilin qasterleýge baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: ₺Qazaq tili bolashaǵym, erteńim... ₺ atty gazet kórmesi, naqyl sózder,
Sharlar
Sabaqtyń júrisi:
- Qurmetti oqýshylar, ustazdar. Búgin bizdiń ₺ Aqyl kórki – til, tildiń kórki – sóz ₺ keshimizge qosh kelipsizder!
- Balalar, biz qaı tilde sóıleımiz?
- Ana tili degendi qalaı túsinesińder?
- Durys aıtasyńdar. Ana tili – atańnyń, anańnyń tili, týǵan halqyńnyń tili. Ana sútindeı boıymyzǵa birtindep sińiremiz. Ónerli, bilimdi, mádenıetti qoǵamnyń belsendi azamaty bolýdy biz til arqyly úırenemiz. Jeke bir adam ult tilin jasaı almaıdy. Til búkil halyqtyń ıgiligi, halyqpen birge jasap, birge damıdy. Ol ár halyqtyń jazýy joqta kitaby, mektebi joqta ustazy bolǵan. Ár azamat óz oıyn ana tilinde bildirip, bilimniń jemisin sol tilde tartady, shyǵarmasyn ana tilinde jazyp qaldyrady. Halyqtyń tarıhta qalýy tiline baılanysty. Til – halyqtyń jany, sáni, dálirek aıtqanda, tutastaı keskin kelbeti. Adamdy muratqa jetkizetin til men ata - dástúri. Bizdiń til týraly zańymyz 1997jyly 11- shildede Qazaqstan Respýblıkasynyń ₺ Til týraly jańa Zań dúnıege keldi. Qazaq tili urpaqtan - urpaqqa, atadan - balaǵa jetken uly mádenı mura. Sondyqtanda ana tilimiz talaı jylǵa aqaý bolǵan. Qazaq tili Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili. Qazaq tili – qazaq halqynyń tili. Onyń negizgi mekeni - Qazaqstan. 14 jeltoqsan - Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik til kúni, halyqtyq mereke. Tildi qasterleý - izgilik pen mádenıettiń belgisi.
- Seniń árbir tynysyńmen kún keshem,
Sen arqyly tirshilikpen tildesem.
El betine qalaı túzeý qaraımyn,
Ana tilim seni eger bilmesem - degendeı endi balalar qazir bizder toptyq saıys júrgizemiz. Men áýeli sizderge saıystyń júrisimen tanystyryp óteıin.
Júrisi: 1. Top atymen, uranymen tanystyrý
2. Kim kóp biledi? Suraqtarǵa jaýap berý
3. Ana týraly óleńderdi mánerlep oqý
4. Danalar sóziniń syryn ash! Til týraly aıtylǵan oı - pikirlerdi maǵynasyn túsindirý.
5. Til týraly berilgen taqyrypqa shyǵarma jazý.
6. Óz ónerin kórsetý.( Óleń aıtý, bı bıleý, kórinis kórsetý)
7. Uıqasyn tap. Óleń shýmaqtaryn qurastyrý.
- Endeshe saıysymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder. Saıysymyzdy bastamas buryn ádilqazylar alqasyn saılap alaıyq. ( Ádil qazylar alqasymen tanystyrý)
1. Ár top ózderin tanystyrý
2. Kim kóp biledi? bólimi. Berilgen suraqtarǵa ár top qol kóterip jaýap berý.
Suraqtar: 1. Qazaq tili týraly zań qashan qabyldandy?
2. 21qandaı mereke?
3. Mátin degenimiz ne?
4. Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy - degen óleń joldary qaı aqynnyń óleńinen alynǵan. Ary qaraı jatqa aıt.
5. Býyn úndestigi degenimiz ne?
6. Eń birinshi baqytym - halqym meniń, Soǵan berem oıymnyń altyn kenin - degen óleń joldary qaı aqynnyń óleńinen alynǵan. Ary qaraı jatqa aıt.
7. Dybys úndestigi degenimiz ne?
3. Mánerlep oqýTamasha óleń tańdaıǵa tatyp baldaı,
Óz tilinde jyr oqý baqyt qandaı!
Jan - dúnıeń jarqyrap sala berer,
Aǵaryp kele jatqan atyp tańdaı - dep aqyn jyrlaǵandaı, kelesi kezegimiz mánerlep oqý saıysy. Ár toptan bir oqýshy shyǵyp ózderi jattaǵan óleńderin mánerlep, jatqa aıtý.
4. Danalar sóziniń syryn ash Máńgi ólmes, meıli, zaýlap kósher zaman, Jırenshedeı darıa sheshen babam. Qazybek, Tóle, Áıteke erdiń qunyn, eki aýyz sózben sheshken sheshen babam – dep saıysymyzdyń kelesi kezeńine ótemiz. Bul kezeń ₺ Danalar sóziniń syryn ash₺ dep atalady. Bul jerde ár topqa elimizdiń belgili aqyn - jazýshylarymyzdyń til týraly aıtylǵan pikirleri beriledi. Sol pikirlerdi sizder túsindirýlerińiz kerek.
1. Ana tilinen aıyrylǵan adam óz halqy jasaǵan mádenı muranyń bárinen quralaqan qalady. Ǵ.Músirepov
2. Ana tilin bilmeıtin adam - bir qoly joq sholaq adam sıaqty. Ǵ. Mustafın
3. Ana tili halyq bolyp jasalǵannan beri jan dúnıesiniń aınasy, ósip - ónip túrlene beretin máńgi qulamaıtyn báıteregi. J. Aımaýytov
4. Ult úshin tilinen qymbat esh nárse joq. Maǵjan Jumabaev
5. Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan tilimizdi umytý – búkil ata - babamyzdy, tarıhymyzdy umytý. B. Momyshuly
5. Til týraly berilgen taqyrypta shyǵarma jazý
Taqyryptar: 1. Jasaı ber, ana tilim, qazaq tilim!
2. Til bizdiń tiregimiz, soǵyp turǵan júregimiz.
3. Anamnyń tili – ardaqtym meniń!
Oqýshylar shyǵarmalaryn jazyp bolǵansha, kórermender arasynan jarys ótkizý. Áýeli úsh maqal aıtyp, jalǵasyn tez tabý. Tez tapqan úsh oqýshyny ortaǵa shyǵarý. Olarǵa tapsyrma; 1. Til týraly maqal - mátel aıtý.
2. Berilgen sýrettegi zatty jumbaqtap aıtý.
3. Maǵynasyn ashý.
6. Óz ónerin kórsetý. Ár top ózderi daıyndalyp kelgen ónerlerin kórsetý.
7. Berilgen óleń joldaryna uıqas qurastyrý. Tez aıtý
a) Ana tilim - bala shaǵym órkenim,
Ana tilim – bolashaǵym, erteńim,...
á) Ana tilim - bárin sóıler shejirem, Tilsiz neni bildire alam, ne bilem?!
b) Ana tilin bilmegen -
aqyly joq jelik bas.
v) Bul jandy til - meniń azat tilim, Jadymda talmaı samǵar qanat tilim.
Ádilqazylar alqasyna sóz kezegin berip, jeńimpaz topty anyqtaý.
- Al, balalar, til týraly kóptegen óleńder oqyp, oılaryńdy ortaǵa saldyńdar, kóp rahmet. Halqymyzdyń baı tilin meńgerý, kórkeıtý, qyr - syryn tanyp bilý ár azamattyń qolynan keletin dúnıe. Tildi qorǵap, qasterleý, árqaısymyzdyń mindetimiz, paryzymyz ekenin umytpaıyq!
You Might Also Like
