InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Aqsaq kıik» Sáken Seıfýllın
Sabaqtyń maqsaty: Aqyn shyǵarmashylyǵymen tanystyra otyryp, óleńniń mazmunyn, estetıkalyq jáne ekologıalyq mánin meńgertý. Sabaqtyń mindeti: Oqýshylar top ishinde yntymaqtastyqpen jumys isteıdi; bir - birimen oı bólisip, berilgen óleńdi taldap salystyrady; jumys kezinde oılaryn ortaǵa salyp, jaýap beredi.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, taldaý, toptastyrý, túsindirý, shyǵarmashylyq jumys, deńgeılik tapsyrmalarmen jumys.
Sabaqtyń túri: Jańa sabaq.
Sabaqtyń kórnekiligi: QR fızıkalyq kartasy, slaıdtar, kespeler
Pánaralyq baılanys: dúnıetaný, mýzyka
Sabaqtyń barysy:

İ. Uıymdastyrý a) Psıhologıalyq ahýal:
Muǵalim Balalar (hormen) - Árbir adam? - Týysym, dosym, juraǵat.
- Árbir sabaq? - Úırený, uǵý, ulaǵat.
- Árbir isiń? - Tirlik, tirek, adamdyq. - Árbir sóziń? - Shyndyq, birlik, adaldyq.
- Balalar, biz qaı bólimmen oqyp tanysýdamyz?
«Tabıǵat - meniń óz úıim».
Tabıǵatsyz adamdardyń kúni joq,
Muny aıtýǵa tabıǵattyń tili joq. á) Tabıǵatqa baılanysty «Aýa», «Sý», «Jer» toptaryna bólý.
Aýa - dem alý úshin, sý - ishý úshin, jer – onda ómir súrý úshin. Oqýshylardyń óz attaryn qorǵaýy
İ top: Aýany tazartýdyń eń tıimdi joly – kógaldandyrý. İİ top: Sýsyz jer – nýsyz jer.
İİİ top: Jeri baıdyń - eli baı.

İİ. Úıge berilgen tapsyrmany suraý. Intervú ádisi:
0. Sábıt Muqanov Kóksheniń kórinisi.
1. S. Muqanov kim?(asa kórnekti jazýshy)
2. Ol kisi qaı jyly dúnıege kelgen? (1900jyly dúnıege kelgen)
3. Qandaı eńbekterin bilemiz?(Botagóz, Adasqandar, Sulýshash atty eńbekteri bar)
4. Jazýshy Kóksheniń kórkin qalaı sýrettegen?(1, 2, 3)
5. Kóksheni nelikten gaýhar tastan jasalǵan kúmbezge teńeıdi?
6. Osy mátinde qandaı sózder saǵan erekshe áser berdi?
7. Sen óz týǵan jerińdi qalaı sýretter ediń?
8. Mátin nesimen unady?
9. «Kóksheniń» degen azat joldan bastap kim jatqa aıtyp beredi?
Baǵalaý: Ár kezeńdi oryndaý barysynda oqýshylarǵa túrli - tústi dóńgelekshelerdi ózderi tańdap, ózderin ózderi baǵalap otyrady. Kók tústi dóńgelekshe - 5, jasyl - 4, sary - 3 - ti bildiredi.

İİİ. Jańa sabaq - Balalar, ekranǵa qarańdarshy, myna jazylǵan suraqtardyń jaýabyn durys tapsańdar búgingi ótetin taqyrybymyzben tanys bolasyńdar.
1. Uly aqyn /Abaı/
2. «Adamdyq boryshyń» óleńiniń avtorynyń tegi. /Qudaıberdiuly/ 3. «Naǵyz adam» áńgimesiniń avtory. /Sýhomlınskıı/ 4. Baıtursynnyń balasy. /Ahmet/
5. «Kóktem» óleńiniń avtory. /Qasym Amanjolov/ 6. S. Toraıǵyrovtyń áńgimesiniń taqyryby. /Kedeı/
7. Sh. Murtazanyń áńgimesiniń taqyryby./Internat qoımasy/
8. Ertegi sóziniń sońǵy árpi. /i/ 9. Qabyken Muqyshevtiń óleńi /Kóktem/
- Biz búgin osy kıik janýary týraly S. Seıfýllınniń «Aqsaq kıik»atty óleńimen tanysyp, oqımyz. Sáken Seıfýllın týraly ne bilemiz? /Toptastyrý/ S. Seıfýllın ómirbaıanyna toqtalyp aıta otyryp slaıdtarmen kórsetý.
1. S. Seıfýllın 1894 jyly dúnıege kelgen, 1938 jyly dúnıeden ótken.
2. Astanada S. Seıfýllın murajaıy bar.
3. Eńbekteri: « Tar jol taıǵaq keshý», «Týǵan el», «Qyzyl shunaq», t. b. 4. Aqyn, jazýshy, qoǵam qaıratkeri, repressıa qurbany, qaryndastaryna qamqorshy.
Al, endi taqyrypqa oralaıyq.
- Bizdiń halyqta kıik týraly qandaı uǵym bar?
- Ol - kıeli janýar.
- Kıiktiń laǵyn qalaı ataımyz?
- Quralaı.
Qosymsha derek berý: Aqbóken, kıik – jup tuıaqtylar otrádynyń bókender týysyna jatatyn, tulǵasy iri, qoıǵa uqsas, dóńes tumsyqty, kúıis qaıyratyn túz janýary. Ústińgi erni salbyrap, etti tumsyqqa aınalǵan. Tekesiniń múıizi qaıqylaý keledi, eshkisinde múıiz bolmaıdy. Jaz aılarynda arqa túsi sarǵysh tartady, qysta túsi aqshyldanady. Qazaq halqy «Quralaıdyń salqyny» dep ataıtyn mamyr aıyndaǵy kıiktiń balasyn órgizýine ataǵan. Kóbine egizden, keıde 3 laq ta týady. Óte aqyldy jáne qandaı tabıǵı ortada bolmasyn, tez beıimdelip ketetin janýar ekendigi anyq. Betpaqdaladaǵy aqbókender ósimdiktiń 81 túrimen qorektenedi. Olar ár túrli shópterdi jyldyń mezgiline qaraı tańdap jeıdi. Kıikter shópti jerden julyp jeýge ǵana daǵdylanǵan.(slaıd)

Mýzykasy J. Seıilovtyń, sózi Q. Salyqovtyń «Jez kıik» ánin tyńdatamyn.
Óleńdi mánerlep oqý /Múmkindiginshe óleńdi jatqa oqımyn, oqýshylardyń sezimin oıatýǵa, jaqsy túsinýlerine áser etedi./
Kitappen jumys. Ár shýmaqty oqyta otyryp taldatyp, at qoıǵyzý.
1 shýmaq:
Arqanyń betpaq degen dalasy bar,
Betpaq shól, oıly qyrly panasy bar.
Sol shólde el joq, kún joq ósip óngen
Jándiktiń kıik degen balasy bar. /Betpaqdala/
Dala - betpaq - shóldi - ormandy - jazyq – taýly bolyp keledi
- Óleńde qandaı jerdi sýrettegen? - Betpaqdala – Saryarqa degen úlken aımaqtyń shól dalasy. Onda kıik meken etedi. Óıtkeni ol shóldi jaqsy kóredi. Onda eldi meken, ózen, kól de bolmaıdy. Ósimdikten jýsan ósedi. Shaǵyn butaqtardyń ózinde de «qý baıalysh» japyraq bolmaıdy.(slaıd)
«Betpaqdala» - jeri qurǵaq, shóbi sırek bolady eken.
2 - shýmaq.
Mergender damyl almaı kıik atqan,
Aýyldy qan sasytyp topyrlatqan.
Kıikti oılaı ma eken taýsylar dep,
Azaıyp birte – birte kele jatqan. /Mergen/ Mergen - myltyq jáne sadaqty oǵyn kózdep nysanaǵa dál tıgizetin adam. (Adamdardyń óz tabıǵatyna zıankestik is - áreket jasap, zıany joq ańdardyń atylýy týraly aıtylady, kıik múıizinen paıda tapqysy kelgen paıdakúnem, aqshaǵa qunyǵyp, tabıǵatqa kesel keltirgen adamdardy ashyq aıyptap otyr).
3 - shýmaq:
Kıikti qazaq jáne deıdi bóken,
Betpaqty bul beıshara qylǵan meken.
Bókendi atyp mergen óltirgende,
Jazasyz jan óldi dep oılaı ma eken? /Bóken/
Bóken - kıiktiń basqasha ataýy.
4 - shýmaq:
Bókennen sulý ańdy men kórmedim,
Ózge ańǵa janýardy teń kórmedim.
Kózderi móldiregen aq bókendi
Adamnyń balasynan kem kórmedim. /Kıiktiń sıpaty/
Kıik - óte sulý, kózderi móldiregen, ádemi janýar. Aqyn ony jas balaǵa teńeıdi. Árbir kishkentaı bala sulý bolady. Bóken bala sıaqty sulý. )
5 - shýmaq:
Keı adam ádet qylǵan kıik atyp,
Múıizin paıda qylyp shetke satyp.
Sandalǵan bir kıikke ushyrastym,
Bir jyly Betpaq shólde kele jatyp. /Múıiz/
Kıiktiń múıizin shetke satqandar jaýyzdyqty sezer me eken?
Kıiktiń múıiziniń quny - bir jylqyǵa teń. Olar bir aýlaǵanda 50 - 70 bókendi aýlaıdy. Qazir joqtyń qasy. Sondyqtan olar «Qyzyl kitapqa» engen.
6 - shýmaq:
Sandalyp kele jatty aqsaq kıik,
Bir toqtap, anda - sanda áldi jıyp..
Aq bóken - saharanyń botakózi,
Atty eken qandaı adam kózi qıyp… Aq bóken - saharanyń botakózi.

Serigitý sáti.
Muǵalim:- Balalar, kıik kıeli janýar ekenin sender aıttyńdar. Sondyqtanda men senderge tek bizdiń aqyn - jazýshylarymyz ǵana kıik týraly jazbaǵanyn, sonymen qatar sazgerlerimiz án jáne kúıshilerimiz kúı shyǵarǵanyn aıtyp ketkim keledi. «Jezkıik» ánin sabaq basynda tyńdadyńdar, endi Qurmanǵazy Saǵyrbaıulynyń «Aqsaq kıik» kúıin tyńdaýlaryńdy usynamyn. Jaqsylap tyńdap alyńdar, sodan alǵan áserlerińmen kelesi tapsyrmany oryndaısyńdar.

İÚ. Shyǵarmashylyq jumystar.
Shyǵarmashylyq jumystardy deńgeılik tapsyrma túrinde beremin.
«Ańshy» taqyrybyna esse jazý. /İ top/
«Kıik» taqyrybyna sıpattaý mátinin qurastyrý, sýretin salý./İİ top/
Kıikti atqan adamǵa degen kóz qarasyńdy bildirý, mergenniń sýretin salý./İİİ top/

Ú. Bekitý. «Báıge» oıyny.
10 20 30 40 50 60
10. Betpaq dalany nege shól dep ataıdy?
20. Kıik qandaı jerdi mekendeıdi?
30. Kıikti basqasha qalaı ataıdy?
40. Kıik múıizinen ne jasalady?
50. Óleń senderge nesimen áserli boldy? Óleńdegi aqynnyń tabıǵatty sýretteýi, janashyrlyǵy unady. Basqa shyǵarmalarǵa qaraǵanda bizge áser etkeni - adamdardyń tabıǵatty qorǵamaýy, mergenderdiń aıaýsyz jazyqsyz ańdy atýy. Mergenniń mergendigi jalǵyz kıikke túskeni adam balasyn ashyndyrmaı qoımaıdy. Sebebi, qazirgi tańda sany jaǵynan azaıyp bara jatqan túz janýary.)
60. Óleń qalaı aıaqtalady dep boljam jasaısyń? (Aqyn kıiktiń ólgeni ne ólmegeni týraly bizge naqty málimet aıtpaǵan. Sondyqtan qansyrap ólýi múmkin nemese jolaýshyǵa kez bolyp meıirimdi jandardyń qolynda jaraqatynan jazylýy múmkin, ıt – qusqa jem bolýy múmkin nemese jolshybaı adamǵa kez bolyp, ol adam qazaqsha baýyzdap etin azyq etýi múmkin.)

Úİ. Qorytý.
Óleńge taldaý jasa Dáptermen jumys.
1. Taqyryby: kıiktiń aıanyshty taǵdyryna arnalǵan;
2. Shýmaq sany - 6; býyn sany – 11;
3. Ideıasy – ekologıalyq jaǵdaıdy ashyna aıtýy. Shyǵarmashylyq jumys:
Sonymen, balalar, tabıǵatty qorǵaý degendi qalaı túsindik?
Oqýshy jaýaby: Tabıǵatty qorǵaýdy qanshalyqty túsingenimizdi búgingi óter tárbıe saǵatymyzdan kelip tamashalańyzdar.
Balalardyń jınaǵan upaıyn eseptep shyǵarý.
Úİİ. Úıge tapsyrma:
1. Qazaq halqynyń tabıǵatty qorǵaý týraly tyıym sózderin jınaý.
2. Mánerlep oqý. 257 - 259 better