- 05 naý. 2024 03:12
- 218
Arystan men tyshqan. Sultanmahmut Toraıǵyrov.
Taqyryby: Arystan men tyshqan. Sultanmahmut Toraıǵyrov.
Ana tili.
Maqsaty:
1. Oqýshyny Sultanmahmut Toraıǵyrov ómirimen tanystyra otyryp, «Arystan men Tyshqan» arasyndaǵy mysaldy oqyp, jeke qabileti men belsendiligine súıene, mysaldaǵy túıindi oıdy ashýǵa jaǵdaı jasaý.
2. Óz betinshe shyǵarmashylyqpen jumys isteýge baýlı otyryp, baılanystyryp sóıleýin, shyǵarmashylyq oılaýyn damytý
3. Adamgershilikke, ádeptilikke tárbıeleý
Túri: aralas sabaq.
Ádisi: suraq - jaýap, taldaý, izdený.
Kórnekiligi: sýretter, keste.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sabaqqa ázirlik. Adamnyń kúlkisi – álemdegi eń ǵajaıyp qubylystardyń biri. Adam kúlkiniń kómegimen tanysa da, qoshtasa da alady. Jymıys bizdiń sezimimizdiń sarasynyń ashylýyna jol ashady. Kúlki arqyly kóńil kúılerińdi bildirilip kórińder. Bir - birińe jymıyńdar, kúlkilerińdi syılańdar. Rahmet! Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. «Ara men Shybyn» atty Ospanhan Áýbákirovtiń mysal – óleńinde Shybyn Araǵa ne dedi? Ara oǵan nege birden kelise salmady? Qonaq kútýge Shybyndardyń daıyn emestigi jóninde mátinde ne delingen? Shybynnyń qonaqty durystap kútkisi kelmeı turǵanyn onyń qaı sózderinen baıqaýǵa bolady?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Eger sen aranyń ornynda bolsań, ne ister ediń? Mysalda adamdardyń qandaı qylyǵy synalady? Keste boıynsha ózińniń sıpattaýyń jaıly ne aıtar ediń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq.
Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń 3 klasta qandaı shyǵarmasymen tanystyq? («Kedeı» óleń) Onda ne jaıly edi? Kedeı dep kimderdi ataǵan?
Ú. Jańa sabaq:
Kirispe. Sultanmahmut Toraıǵyrov – talantty, daryndy aqyn ári jazýshy.(1893 - 1920). Ol nebary 27 jas qana ómir súrgen. Sol azǵana ómirinde aqyn artyna mol mura qaldyrdy. «Qarańǵy qazaq kógine órmelep shyǵyp kún bolam» dep jyrlaǵan jalyndy aqyn mysal óleńder de jazdy. Sultanmahmut Toraıǵyrov tómendegi mysal óleńinde kúshtiniń álsizdi mensinbeıtin is - qylyǵyn áshkereleıdi.
Kitappen jumys. Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Arystan men Tyshqan» mysalyn túsinip, jalǵastyryp oqý. Sózdik jumys.
Kúpshek – dóńgelektiń bilik kıgiziletin, shabaqtar qondyrylatyn uńǵy tesikteri bar ortańǵy bóligi.
Zıan – zalal, zaqym.
Azat – erkin, óz erki ózinde, erikti.
Úİ. Túsingenderin tekserý:
1. Mysaldan adamdardyń boıyndaǵy qandaı minez - qulyqtar baıqalady? Arystannyń sózinen onyń qandaı minez - qulqyn baıqaýǵa bolady? 2. Mysaldy bólikterge ból. At qoı. (Tyshqannyń oınaqtaýy. Arystannyń (kóńilshektigi) meırimdiligi. Tyshqannyń Arystandy qutqarýy.). Ary qaraı ne bolady dep oılaısyń?
Úİİ. Qorytý. Búgingi sabaqtan ne jaıly bildik? Mysal mazmunyna sáıkes keletin maqal - mátel izde. Mysaldaǵy arystan men tyshqan áreketinen adamnyń qandaı qasıetterin ańǵarýǵa bolatynyn kestege jazyp shyq
Sultanmahmut Toraıǵyrov jóninde ne bilesiń? Arystan (qandaı?) Tyshqan (qandaı?)
Úİİİ. Úıge tapsyrma:
1. túsinip oqý, mysaldy jalǵastyryp kór.
2. Baǵalaý.
Ana tili.
Maqsaty:
1. Oqýshyny Sultanmahmut Toraıǵyrov ómirimen tanystyra otyryp, «Arystan men Tyshqan» arasyndaǵy mysaldy oqyp, jeke qabileti men belsendiligine súıene, mysaldaǵy túıindi oıdy ashýǵa jaǵdaı jasaý.
2. Óz betinshe shyǵarmashylyqpen jumys isteýge baýlı otyryp, baılanystyryp sóıleýin, shyǵarmashylyq oılaýyn damytý
3. Adamgershilikke, ádeptilikke tárbıeleý
Túri: aralas sabaq.
Ádisi: suraq - jaýap, taldaý, izdený.
Kórnekiligi: sýretter, keste.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi. Sabaqqa ázirlik. Adamnyń kúlkisi – álemdegi eń ǵajaıyp qubylystardyń biri. Adam kúlkiniń kómegimen tanysa da, qoshtasa da alady. Jymıys bizdiń sezimimizdiń sarasynyń ashylýyna jol ashady. Kúlki arqyly kóńil kúılerińdi bildirilip kórińder. Bir - birińe jymıyńdar, kúlkilerińdi syılańdar. Rahmet! Endeshe sabaǵymyzdy bastaıyq.
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý:
1. «Ara men Shybyn» atty Ospanhan Áýbákirovtiń mysal – óleńinde Shybyn Araǵa ne dedi? Ara oǵan nege birden kelise salmady? Qonaq kútýge Shybyndardyń daıyn emestigi jóninde mátinde ne delingen? Shybynnyń qonaqty durystap kútkisi kelmeı turǵanyn onyń qaı sózderinen baıqaýǵa bolady?
İİİ. Úı tapsyrmasyn pysyqtaý:
Eger sen aranyń ornynda bolsań, ne ister ediń? Mysalda adamdardyń qandaı qylyǵy synalady? Keste boıynsha ózińniń sıpattaýyń jaıly ne aıtar ediń?
İÚ. Maqsat qoıý kezeńi:
1. Sabaqtyń maqsatyn, taqyrybyn habarlaý.
2. Jańa sabaqqa daıarlyq.
Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń 3 klasta qandaı shyǵarmasymen tanystyq? («Kedeı» óleń) Onda ne jaıly edi? Kedeı dep kimderdi ataǵan?
Ú. Jańa sabaq:
Kirispe. Sultanmahmut Toraıǵyrov – talantty, daryndy aqyn ári jazýshy.(1893 - 1920). Ol nebary 27 jas qana ómir súrgen. Sol azǵana ómirinde aqyn artyna mol mura qaldyrdy. «Qarańǵy qazaq kógine órmelep shyǵyp kún bolam» dep jyrlaǵan jalyndy aqyn mysal óleńder de jazdy. Sultanmahmut Toraıǵyrov tómendegi mysal óleńinde kúshtiniń álsizdi mensinbeıtin is - qylyǵyn áshkereleıdi.
Kitappen jumys. Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Arystan men Tyshqan» mysalyn túsinip, jalǵastyryp oqý. Sózdik jumys.
Kúpshek – dóńgelektiń bilik kıgiziletin, shabaqtar qondyrylatyn uńǵy tesikteri bar ortańǵy bóligi.
Zıan – zalal, zaqym.
Azat – erkin, óz erki ózinde, erikti.
Úİ. Túsingenderin tekserý:
1. Mysaldan adamdardyń boıyndaǵy qandaı minez - qulyqtar baıqalady? Arystannyń sózinen onyń qandaı minez - qulqyn baıqaýǵa bolady? 2. Mysaldy bólikterge ból. At qoı. (Tyshqannyń oınaqtaýy. Arystannyń (kóńilshektigi) meırimdiligi. Tyshqannyń Arystandy qutqarýy.). Ary qaraı ne bolady dep oılaısyń?
Úİİ. Qorytý. Búgingi sabaqtan ne jaıly bildik? Mysal mazmunyna sáıkes keletin maqal - mátel izde. Mysaldaǵy arystan men tyshqan áreketinen adamnyń qandaı qasıetterin ańǵarýǵa bolatynyn kestege jazyp shyq
Sultanmahmut Toraıǵyrov jóninde ne bilesiń? Arystan (qandaı?) Tyshqan (qandaı?)
Úİİİ. Úıge tapsyrma:
1. túsinip oqý, mysaldy jalǵastyryp kór.
2. Baǵalaý.