InfoHub Logo

Taqyryby: Aqsha qar (2 synyp)
Maqsaty: Oqýshylardy Z. Shúkirovtyń «Aqshaqar» óleńimen tanystyrý. Óleńdegi negizgi oıdy ashýǵa, óleń mazmunyna óz kózqarasyn bildirýge tóseldirý. Óleńdi mánerlep, túsinip durys oqýǵa jáne naqyshyna saı yrǵaqpen oqýǵa mashyqtandyrý. Sózdik qoryn baıytý, tilin, bilimin, sóıleý mádenıetin jáne oı - órisin damyta túsý. Ásemdikti sezine bilýge baýlý arqyly tabıǵatqa qamqor bolýǵa tárbıeleý.
Kórneki quraldar: aqyn portreti, qar sýretteri, slaıdtar, qanatty sózder, oqýshy shyǵarmashylyǵy(sýretter), oqýlyq
Ádis - tásilderi: túsindirý, oı qozǵaý(suraq - jaýap), deńgeılik oqytý
Túri: kiriktirilgen sabaq(mýzyka, eńbek, dúnıetaný)
Barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi. Psıhologıalyq ıkem.
- Balalar, biz jaqynda ǵan oqyp, tanysqan Dıhan Ábilevtiń óleńi qalaı atalady?
- Týǵan tilim.
- Aqynnyń týǵan tilim dep turǵan tili qaı til?
- Qazaq tili.
- Ony taǵy qalaı ataýǵa bolady?
- Ana tili.
- Balalar, osy óleńdegi týǵan tilim tirkesiniń ornyna ana tilim tirkesin qoıyp oqyp kóreıik.
Ana tilim – babam tili - óz tilim!
Ana tilim – anam tili - óz tilim!
Ana tilim – dalam tili - óz tilim!
Ana tilim – adam tili - óz tilim!

Ana tilde syry tereń janym bar,
Ana tilde ánim menen sánim bar.
Ana tilim til bolýdan qalsa eger,
Júregimdi sýyryp - aq alyńdar!
- Mine, aqyndarymyz jyrǵa qosyp jyrlaǵan ana tilimiz osyndaı! Búgingi ana tili sabaǵyna ázirligimiz qalaı?(oqý quraldaryn retke keltirý, kezekshi málimetin tyńdaý, durys otyrý erejesin eske túsirý)
- Balalar, biz ózderińmen qaı taraýdy bastap, oqyp júrmiz?
- Qysta talaı qyzyq bar.
- Qys qandaı mezgil?(balalar salǵan sýretterdi qarastyrý)
- Myna sýretterde qustar kórinbeıdi ǵoı, olar qaıda ketken?
- Qystap qalatyn qaı qustar?(qarǵa, saýysqan, kógershin, torǵaı)
- Balalar, sondaı - aq, qysta tipti balapan da qystap qalatyn kórinedi, ol týraly kimniń áńgimesinen bildik?
- Maǵjan Jumabaev.
- Ol kim? Qaıda týǵan?
- «Balapan qanat qaqty» áńgimesin kim aıtyp beredi?(1 balaǵa mazmunyn aıtqyzý)
- Balapan nege jyly jaqqa kete almaǵan?(jaýptar tyńdalady)
- Balalar, bul áńgime aıaqtalmaı qalǵan. Sender óz betterińshe aıaqtap kórdińder me? Káne, Nurbolat sen qalaı aıaqtar ediń? (2 baladan suraý - Arýjan, Aıdyn)
- Balalar, qalaı oılaısyńdar, áńgime qaıǵyly aıaqtalýy múmkin be? Osylaı aıaqtalǵanyn qalar ma edińder?
- Olaı bolsa, qystap qalǵan qustarǵa óz kómekterińdi aıamańdar. Qamqor bolyńdar, áıtpese olardyń da balapannyń kúıin keshýi múmkin.
İİ. Jańa sabaq kezeńi.
1. Jańa sabaqqa kirispe.
- Balalar, al endi biz sendermen jańyltpash aıtyp kórsek qaıtedi, oqýlyqtyń 93 betindegi jańyltpashty oqyp aıtaıyq.
1. Bul qar –
Sur qar.
Sur qar –
Kir qar.
Ústinde oınama,
Ústińdi bylǵar.
2. Qyrbyq qurǵaq pa,
Qurǵaq qar qurǵaq pa?
Qyrbyq qar da qurǵaq,
Qurǵaq qar da qurǵaq.
- Balalar, osy eki jańyltpashqa ortaq belgi ne?
- Qar.
- Durys, qardyń qandaı túri bolatynyn bildińder me? Olaı bolsa, qazir ár qatardyń oqýshylary toptasyp jumys jasaıdy. Myna kesteni kim tez, ári durys tolytyrady eken? Kóp núkteniń ornyna qardyń túrlerin ǵana jazý kerek.
3. Jańa sabaq taqyrybyn, maqsatyn túsindirý.
- Balalar, taǵy qandaı qar bolatynyn bilgileriń kele me? Onda belgili aqyn Zeınolla Shúkirovtyń óleńimen tanysamyz. Ol óleńniń aty myna jumbaqta jasyrylǵan, sheshýi qalaı, káni, kim tabady?
- Aqsha qar.
- Durys, balalar, aqshaqar.
4. Aqynnyń shyǵarmashylyǵy, ómir joly qysqasha sholý jasaý, portretin kórsetý.
Zeınolla Anafıauly Shúkirov

1927 jyly 16 aqpanda Qyzylorda oblysy, Aral aýdanynda týǵan. Bastaýysh bilim alǵan soń qatty aýyrady. Aılar, tipti jyldar boıy tósekten turmaı óz ómirin aýrýhanada ótkizýge májbúr bolady. Biraq aýrýǵa moıynsynbaıdy. Ómir joly(1927 – 1970).
«Meniń dostarym», «Teńiz ánderi» (1960), «Aral dápteri» (1962), «Júrekke ámir júrmeıdi» (1963), «Alaý» (1966) óleńder jınaǵyn jazyp, basyp shyǵarǵan.
Zeınolla aqyn óleńdermen qatar áńgimeler de jazǵan eken. Ol áńgimeleriniń arasynda balalarǵa arnalǵandary da kezdesedi.
5. Oqýlyqpen jumys.
A) Muǵalimniń oqýy.
Á) Oqýshylardyń toptasyp oqýy.
B) Oqýshylardyń jeke - jeke oqýy.
6. Dáptermen jumys.
- Balalar, aqyn aqsha qardy nege teńegen?
- Durys, olaı bolsa osy, teńeý sózderdi dápterimizge jazyp alaıyq.
A) Kún retin jazǵyzý, kórkem sózderdi terip jazǵyzý.
Á) Daýystap oqytý.
7. Sergitý sáti. «Zyrlaıdy shanamyz» ánin mýzyka páni muǵalimi Hýandah Serhgúldiń súıemeldeýimen oryndalady.
8. Rebýs sheshý. Jazdyń bir kúni -
Qystyń myń kúnin asyraıdy.
- Qandaı maqal shyqty?
- Al, ózderiń qysqa baılanysty maqal - mátel bilesińder me?
Oqýshylardyń jaýaptaryn tyńdaý.
9. Balalar, qardyń pishini, kólemi birdeı bola ma? Baıqap kórdińder me? Olar qandaı bolatynyn bilgileriń kele me? Onda qoldaryńa qaıshy alyp myna sıqyrly úshburyshty qıyp kórińder.
Muǵalim sózi: - Qar alýan túrli bolady. Qar túrlishe jaýady. Shalqaıyp aspanǵa qarasań, úzilip maqta ulpalary túsip jatqandaı bolady. Olar - japalaq qar. Bul áýeden túsip kele jatyp, bir - birine jabysatyn qar ushqyndary. Sondaı - aq, bulardan da qattylaý qar bar, ol qıyrshyq qar. Mańdaıyńa tıse tyzyldatyp, aýyrtady. Al, jerge qyrbaqtap jańa ǵana túsken taza qardy kóbik qar nemese aqsha qar, el arasynda qansonar deıdi. Qansonarda ańshylar ańǵa shyǵady, ıt júgirtip, qus salady.
Oqýshylar jasaǵan qar qıyqtaryn salystyrý.

İİİ. Qorytyndy.
1. Suraq – jaýap:
- Balalar, búgingi sabaq unady ma? Nesimen unady?
- Kimniń óleńimen tanystyq? Aqyn týraly ne bildińder?
- Qardyń paıdasy bar ma?
2. Baǵalaý.
3. Úıge tapsyrma berý: Óleńdi jattap alý.
Oqýlyqtyń 94 - betindegi sýret boıynsha mátinnen úırengen sózderdi qoldanyp áńgime qurastyryp kelý. Qalaýy boıynsha sýret salý.

«A. V. Lýnacharskıı atyndaǵy orta mektep - gımnazıa mektepke
deıingi shaǵyn ortalyǵymen» memlekettik mekemesiniń
bastaýysh synyp muǵalimi Matkarımova Gýlfıa Qusaıynqyzy

Aqsha qar júkteý