Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 19 saǵat buryn)
Arqa tósindegi arý qala – Astana!
Arqa tósindegi arý qala – Astana!

1 - júrgizýshi
Qaıyrly kún, qurmetti ustazdar, oqýshylar. Elimiz egemendik alǵaly beri Astana qalasy Qazaqstannyń jahandyq brendine aınalyp, dúnıejúzindegi ásem de jas qala retinde tanylýda. Astana – Táýelsizdik perzenti, Astana – jańa álemdegi Qazaqstannyń jarqyn beınesi.

2 – júrgizýshi
Táýelsizdik alǵan jyldar ishinde Elbasymyz Qazaqstandy búkil álemge tanytty. Basqa memleket sıaqty bizdiń de Astanamyzdyń bar ekenin, keremet ekenin tanyta bildi. Ánuranymyz búkil álemde shyrqaldy.

Ádebı montaj «Astana tarıhy»
1 - júrgizýshi
«Qazaqstannyń tarıhynda Astana erekshe oryn alady. Tarıhı derekter men qujattar qazirgi Astananyń aýmaǵyn adamdar óte erte kezden - aq mekendep kele jatqandyǵyn ańǵartady.
***
Aqmola ortalyq Qazaqstannyń Soltústiginde, Esil ózeniniń jaǵasynda ornalasqan. Ǵun tilinde «aq» - «batys», «mol» «qamal» degen maǵyna beredi. Demek «Aqmola» sózi «Batys qamaly» bolyp aýdarylady.
***
Hİ ǵasyrda osy qalanyń ornynda eń alǵash Bozok qamaly saýda baılanysy damyp, orta ǵasyrlarda qala mártebesine ıe boldy.
***
1830 jyly Qaraótkeldiń boıynda Aqmola bekinisiniń negizi qalanyp, 1832 jyly bekinis paıdalanýǵa berildi. Esil ózeniniń taıaz jerin Qaraótkel dep ataǵan. 1830 jyly Astana Esil ózeniniń jaǵasynda qazaq – orys áskerleri negizin qalaǵan bekinisten bastaý alady.
***
1954 jyly bastalǵan tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerýge baılanysty Qazaqstannyń soltústiginde 6 oblysy tyń ólkesine jatqyzyldy da, 1961 jyly Aqmola qalasy Selınograd qalasy bolyp ózgertildi. Táýelsizdik alǵannan keıin 1992 jyly Aqmola ataýy qaıta qalpyna keltirildi.
***
1994 jyly 6 shildede joǵarǵy Keńes Qazaqstan Respýblıkasy astanasyn Almaty qalasynan Aqmola qalasyna kóshirý týraly sheshim qabyldady.
***
1995 jyly 20 qyrkúıekte táýelsiz Qazaqstannyń prezıdenti N. Nazarbaev jarlyǵymen elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshim qabyldandy.
***
1997 jyly 20 qazanda Nursultan Nazarbaev «Aqmola qalasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń astanasy dep jarıalaý» týraly jarlyqqa qol qoıdy.
***
1997 jyly 10 jeltoqsanda prezıdent N. Nazarbaev usynysy boıynsha Qazaqstannyń astanasy resmı túrde Almatydan Aqmolaǵa kóshirildi.
***
1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasyna Astana qalasy degen ataý berildi. 1998 jyldyń 10 maýsymynda Qazaqstan Respýblıkasynyń jas astanasynyń tusaý keser toıy boldy.
***
1999 jyly IýNESKO – nyń sheshimi boıynsha Astana qalasyna «Álem qalasy» degen ataq berildi jáne «Beıbitshilik qalasy» dep ataldy. Astana – HHİ ǵasyr qalasy. Jańa Astana taǵdyry jas urpaq taǵdyrymen, jastardyń úmitimen tyǵyz baılanysty. Bıyl 6 shildede Astananyń 18 jyldyq mereıtoıy toılanyp ótti.
***
Qalanyń ataýy qazaq tilinen alynǵan. Qazaqsha ol sóz «Eldiń bas qalasy» degendi bildiredi. «Astana» sózi qazaq tiline parsy tilinen aýysqan. Onda ol «kıeli oryn», «bosaǵa» degen maǵynalarǵa ıe.

1 - júrgizýshi
Astana qıalǵa baı, sheksiz sáýletti.
Astana – elimizdiń bas qalasy. Ol óte ádemi qala. Biz – osy eldiń bolashaq patrıotymyz. Endeshe Astana týraly búgin jyrlap, áńgimelep, maqtan eteıik.
Astana – kún sanap kórkeıip kele jatqan qala. Osy az ýaqyt ishinde Astana ǵajaıyp qalaǵa aınaldy.

Vıdeo «Qazirgi Astana»

2 - júrgizýshi
Búginde jas qala Astana mádenı damýdyń jańa sáýlettenýiniń úlgisine aınaldy. Astana kún sanap jańaryp, jasyldanyp keledi. Ortasyn qaq jaryp ótip jatqan Esil ózeni tirshiligimizdiń kúre tamyry ispetti, Astana qalasynyń ozyq arhıtektýralyq jańarýy barlyq qazaqstandyqtardy jańarý jolyna shaqyrýda úlgi kórsetýde. Biz Astanamyz arqyly maqtanamyz.

Arqa tósindegi arý qala – Astana! júkteý

You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama