InfoHub Logo

Ádebıettik oqý
Synyby: 2
Muǵalimi: Túmenbaeva Qundyzaı Naımanbaıqyzy
Sabaqtyń taqyryby: Asqar Toqmaǵambetov. Bıdaı men qańbaq
Sabaqtyń maqsaty: 1. Óleńdi mánerlep oqýǵa, mazmunyn júıeli aıta bilýge, óleńniń negizgi oıyn taýyp, óleńniń qaı túrine jatatynyn anyqtaı bilýge úıretý.
2. Oı - órisin damytý, óz oılaryn ashyq aıta bilýge, durys qorytyndy jasaı bilýge úıretý.
3. Maqtanshaqtyq ádetten aýlaq bolýǵa tárbıeleý. Adamgershilik qasıetterge baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Elektrondy oqýlyq, A. Toqmaǵambetovtiń, bıdaı men qańbaqtyń sýreti, sózjumbaq, sýretter men suraqtar jazylǵan slaıdtar.
Sabaqtyń ádisi: oı tolǵaý, túsindirý, asosıasıa, ózindik jumys.
Sabaq túri: Aralas
Sabaq tıpi: Jańa bilim berý.

Sabaqtyń barysy
İ. Uıymdastyrý kezeńi
1. Oqý quraldaryn daıyndaý.
2. Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
- Balalar dúnıedegi eń aqyldy, eń kúshti kim? ( Adam )
Men senderge de eń kúshti, eń aqyldy adam bolýlaryńyzdy tileı otyryp,
bárińniń de búgingi sabaqqa jaqsy atsalysady dep oılaımyn.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý
Úıge berilgen Jeńis Qashqynovtyń « Unatam kúzdi men» óleńin oqyta otyryp óz oılaryn aıtqyzý. Qosymsha suraqtar qoıý arqyly suraqtar berý. 1. Dalanyń túsi qandaı? 2. Alma qalaı pisedi? 3. Aspandy ne qaptady? 4. Jel qandaı? 5. Tyrnasy qaıtken? 6. «Kúz» óleńimen «Unatam kúzdi men» óleńiniń uqsastyǵy, ereksheligi nede? 7. Kúzdiń basqy jáne sońǵy kezderin qaı óleń - nen baıqaısyń? 8. Óleń senderge qandaı kóńil kúı týǵyzdy?

İİİ. Jańa sabaq
1. Taqyrypty sózjumbaq arqyly tabý.
(Sabaq barysynda barlyq jumysty slaıd arqyly kórsetý.)
---e ń B e k
---i l I ıa s
-------D ý l a t o v
-----q A ń b a q
---B a I l y q
1. Adamdar árqashan ne isteý kerek?
2. «Kún shyqqanda» óleńiniń avtory kim?
3.«Baılyq» mátininiń avtory kim?
4. Usharyn jel, qonaryn saı biletin shóp?
5. Densaýlyq zor... (baılyq)

2. Búgingi ótetin óleńimizdiń sheshýin jumbaq sheshý arqyly tabaıyq.
1. Uzyn murtty sarylar,
Qoıynynda nany bar. ( Bıdaı )
2. Sheńber jasap ósedi,
Jelmen birge kóshedi. ( Qańbaq )

3. A. Toqmaǵambetovtyń «Bıdaı men qańbaq» mátini mysal óleń túrinde berilgen. Bul óleńniń avtory ózimizdiń jerlesimiz. Qyzylorda oblysy Tereńózek aýdanynda dúnıege kelgen. Qazir Syrdarıa aýdany dep atalady.
Qalamyzda bul kisiniń atynda úlken mádenıet úıi bar. Bizdiń oblysymyzdan kóptegen aqyn jazýshylar shyqqan. Olar Z. Shúkirov, Á. Qońyratbaev, Á. Tájibaev t. b. (sýretterin slaıdtan kórsetý ) Asqar Toqmaǵambetov atamyz kóptegen áńgimeler, óleńder, syqaqtar, mysal óleńder jazǵan, sonyń biri búgin, biz ótkeli turǵan «Bıdaı men qańbaq»

İÚ. Oqýlyqpen jumys
1. Mysaldy mánerlep oqyp berý.
2. Oqýshylarǵa rólge bólip oqytý. Oqyǵan oqýshylardyń basyna keıipkerlerdiń bet beınesin kıgizý.
3. Suraqtarmen jumys.
Tómende berilgen joldar mysaldaǵy qaı keıipkerge qatysty ekenin aıtqyzý: Bıdaıǵa ma, Qańbaqqa ma?
Onda qandaı salmaq bolsyn!
«Ýf» dese ushasyń,
«Sýf» dese qonasyń.
Usharyńdy jel bilip,
Qonaryńdy saı bilip,
Saıran salyp júrgeniń.
Kóktemde shyǵyp,
Kúz bolsa buǵyp.
Jıǵanymyz dán,
Abyroı da, dańq ta,
Erlik te, jeńis te –
Barlyǵy osy egiste.
- Qańbaq bıdaıǵa ne dep til qatty? - Qańbaq bıdaıdan qandaı jaýap
aldy? - Durysyn aıtqan bıdaı ma, qańbaq pa? - Bıdaı bizge ne úshin kerek? - Qańbaq ne?

Ú. Toppen jumys
Tapsyrma: Top basshylaryna.
İ – top: Óleńniń mazmunyn aıtý.
İİ – top: Óleńdegi negizgi oı ne?
İİİ – top: Bıdaı qandaı adamǵa uqsas? Qańbaq qandaı adamǵa uqsas?
Úİ. Oı tolǵaý
Búgingi sabaqta bilgenderin, burynnan biletinderin jınaqtaý. Ár topqa paraqtar taratylyp beriledi. Markerdiń kómegimen asosıasıa qurady.
İ – top:
Kúz
İİ – top:
Bıdaı
İİİ - top:
Qańbaq

Úİİ. Dáptermen jumys
Jumbaqty jazyp sheshýin tabý.
Úİİİ. Qorytyndy
Oqýshy bilimin baǵalaý.
İH. Úıge tapsyrma
1. Ár topqa tapsyrma berý. 1. Óleńniń tolyq mazmunyn aıtý. 2. Nan qalaı jasalatynyn aıtý. 3. Ómirde Bıdaı men Qańbaqqa (uqsas adamdar bolatynyn aıtý) sıpattama jazý. 4. Nan qalaı jasalatynyn aıtý.
2. Óleńdi rólge bólip, mánerlep oqyp kelý.