InfoHub Logo

«Balanyń perishte álemi - tárbıeshiniń baqyty»
Adamnyń ózine - ózi ómir boıy qoıatyn jáne oǵan árdaıym jaýap izdeıtin sanaýly suraqtary bolady eken. Men úshin sol máńgi suraqtyń biri de biregeıi – muǵalim - tárbıeshi degen kim? Aldymen osy suraqtyń jaýabyn taǵy da bir aıqyndap baǵaıyn. Óıtkeni men de bala baǵbany - tárbıeshisimin.
Tańǵajaıyp balalar álemimen tereńirek tanysyp, óz ómir tájirıbemniń meıiriminiń dánderin qondyrý - meniń jumysymnyń máni.
Balalarmen jumys jasaý – úlken baqyt. Sebebi, tek qana bala eshnársege alańdamaı meıirimdilikke senedi, kishkentaı alaqanyn meniń alaqanyma qoıyp, óz qupıalaryn aıtyp maǵan senim artady. Pák kóńildi balalarmen qarym - qatynas maǵan qýanysh, shattyq syılaıdy. Óıtkeni, men olarǵa, olar maǵan qajetigine senimdimin. Osy senimniń bolýy - ár tárbıeshiniń baqyty. Tárbıeshi balaǵa degen ystyq yqylasyn bir sózben aıtyp kórsetip qana qoımaı, bar júregimen jáne jan - tánimen sezine bilýi qajet.
Tárbıeshiniń jumysy kúrdeli de qyzyqty. Shynymdy aıtsam, keıde jumystan úıge kelgende qatty sharshaǵanymdy sezemin. Biraq sol ótkizgen kúnderimdi oı eleginen ótkize otyryp, balalarymnyń ystyq yqylasyn, maǵan umtylǵan úmit toly kózderin, tátti qylyqtarymen, sábılik shyn júrekterimen aıtqan sózderi esime túskende sharshaǵanymdy umytyp ketemin. Osy bir «Balalar áleminiń teńizine" bir boılasam, eshqashan óz mamandyǵymdy ózgertkim kelmeıdi. Óıtkeni, bala - pák, bala tap - taza móldir bulaqtyń bastaýy sıaqty. Kózin ashyp, tunyǵyna qaný úshin tárbıeshide jyly júrek, aıaly alaqan jáne tárbıeshige tán eń birinshi qasıet – balany qurmetteý sezimi bolý kerek ekenin túsindim. Onyń adamshylyq ar - ojdanyn, namysyn, tulǵasyn jasyna qaramaı syılaý, qurmet tutý.
Fransýz aǵartýshysy, jazýshy Jan - Jak Rýsso «Bala týǵanda aq qaǵazdaı bolyp taza týdy, onyń ústine shyımaıdy qalaı salsań, qaǵaz betine solaı túsedi, bala tárbıesi sol sıaqty, óziń qalaı tárbıeleseń ol solaı tárbıelenedi»degen naqyl sózi osy mektepaldy daıarlyq synybynyń balalaryna arnalǵandaı.
Tárbıeshiniń árbir ótkizgen sabaǵy balanyń aqyl - oı parasatyn damyta biletindeı, balanyń jas ereksheligine saı qurylsa, balanyń ynta – jigeri artary sózsiz dep bilemin. Ózimniń eńbek jolymda árdaıym balalardyń tilin, oı - órisin, til baılyǵyn damytý maqsatynda ertegilerden kórinister uıymdastyramyn. Sebebi bala rolde ózi oınasa sol keıipkerdiń boıyndaǵy barlyq qasıet daǵdylaryn oı eleginen ótkizip saralaıdy. Aqylmen oılanady. Ol úshin tárbıeshi boıyndaǵy asyl qasıet – aqyl - parasat bolýy shart. Balanyń ishki jan dúnıesine jol tartqan tárbıeshi eń názik te móldir, alaıda, sonymen qosa, eń kúrdeli de jumbaq álemge enedi. Osy álemniń ishinde, osy álemmen qatar, úndese ómir súrýi tıis. Ol úshin sol móldir álemniń aıqysh - uıqysh qubylystary men qaǵıdalaryn, zańdylyqtary men jumbaqtaryn barynsha tereńirek túsinip, paryqtaı alatyn aıqyn da qýatty aqyl - parasat qajet. Adam janyn aıalaı otyryp, túsinetin názik te ámbebap tabıǵı qural kerek. Baıaǵy Sokrattyń «Tanym – bul jaqsylyq» degen pálsápalyq qaǵıdasy dál osy jerde tikeleı maǵynasyna ıe. Balanyń jan dúnıesin neǵurlym tereń tanyǵan saıyn muǵalim onyń tulǵa retinde jetilýine septigin tıgize alady.
Oqý, jazý, sanaýdyń berik daǵdylaryn qalyptastyrý maqsatynda mektep aldy oqýshysyn mektep ómirine engizýdiń ózi tańdaýly tehnologıa men asqan sheberlikti talap etedi. Balanyń mektepke kelgenge deıin «Men bárin de mektepten úırenemin» – degen úmitin anyqtaý, búkil mektep ujymymen ata - anasynyń, týǵan - týysynyń qatysýymen júzege asyrylady. Balalardyń ata - analarymen únemi baılanysta bolyp, olardy mekteptegi túrli sharalarǵa belsene qatystyryp otyrdym.
Balanyń mektepke daıyndyǵyn balabaqsha men mekteptegi ádis - tásilderdi ushtastyrý arqyly júzege asyrý – basty maqsatym.
Osyndaı tynymsyz eńbektiń jemisin kórý úshin, tárbıeshilik jumys tárbıeshiniń boıynan – jigerlilik pen eńbekqorlyqty qajet etetinin aıqyn ańǵardym. Árıne, árbir tirlikte de jigerli eńbek etpeı aıtarlyqtaı nátıjege jetý múmkin emes. Al tárbıeshide bul qasıetterdiń túp negizi jaýapkershilikte der edim. Qolyńdaǵy balanyń, adamnyń, taǵdyryn sheshýden artyq jaýapkershilik bar ma?! Tárbıeshiniń jumysyn dárigermen salystyramyn. Emshi adam boıyndaǵy aýrý - syrqatpen alyssa, tárbıeshi onyń oıyndaǵy nadandyqpen kúresedi. Osy aýyr jaýapkershilikti qabyldaǵan tárbıeshi kúndiz - túni tynym tappasy anyq. Onyń muqalmas jigeri balaǵa buıryq berýge jumsalmasyn deńiz. Tárbıeshi jigeri onyń bala sanasyna «mol sýymen sabyrly aqqan keń arnaly ózendeı» tası quıylǵan bilimi men dana tárbıesinen kórinedi.
«Balalar - ómir gúli». Al gúlder eshqandaı jasandylyqsyz, shynaıylyqpen baptaǵanda ǵana ósedi.
Bul mamandyqpen jaıqalǵan, gúldengen, irgesi naq bekigen balashaǵymdy kóre alamyn. Býyny qatpaǵan jas jetkinshekterdi jetildirý úlkender myna bizderdiń paryzymyz. Sanaly da zıaly jáne bilimdi býyndardy bıiktetý bizdiń qolymyzda. Elimniń arqasy asqaq, mereıi ústem bolýyna az da bolsa óz úlesimdi qosyp jatsam, ol men úshin úlken abyroı!

Jambyl oblysy, Jýaly aýdany,
B. Momyshuly aýyly,
№5 «Baldyrǵan» bóbekjaı-balabaqsha
ádiskeri Ahmetova Raýshan Lemovna