Balanyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtarǵa kózqarasyn qalyptastyrý joldary
Elimizdiń bilim berý júıesindegi reforma jas urpaqtyń árqaısysynyń jeke tulǵa retinde qalyptasýynda mańyzdy máselelerdi sheshýdiń túrli joldaryn qarastyrýdy kózdeıdi. Ár jas órkenniń azamat bolyp qalyptasýyn qamtamasyz etetin qoǵamdaǵy negizgi de, jaýapty sala, ol – bilim berý júıesi.
Qoǵam ómiriniń barlyq sferalarynda tereń ózgertýler júrýde, sonyń ishinde keleshek urpaqtyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtaryn qalyptastyrý da ózekti másele bolyp tur.
Prezıdentimiz N.Á.Nazarbaevtyń 2005 jyldyń 19 aqpanyndaǵy «Qazaqstan ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası jedel jańarý jolynda» atty halyqqa Joldaýynda elimizdi odan ári jańartý men demokratıalandyrý úshin qazaq halqynyń moraldyq jáne rýhanı qundylyqtaryn odan ári damyta berýge asa kóńil bólý qajettigin basa aıtqan.
Zaman talabyna saı bilim berý júıesi óziniń basym baǵdaryn jeke tulǵanyń rýhanı-adamgershilik turǵydan kemeldenýine aýdara bastady. Der kezinde adamgershilik qundylyqtary qalyptaspasa, bul qasıetter adam damýyna tek kedergi bolyp qana qoımaı, sonymen qatar jasóspirimdik shaqta bala damýynda áleýmetke qarsy minez-qulyqtyń bolýyna áserin tıgizedi.
Tárbıeniń negizgi maqsaty – deni saý, ulttyq sana sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesi bıik, mádenıetti, parasatty, ar-ojdany mol, eńbekqor, boıynda basqa da ıgi qasıetter qalyptasqan urpaq tárbıeleý. Jas urpaqtyń boıyna adamgershilik qasıetterdi sińirý ata-ana men ustazdardyń basty mindeti. Ár adam adamgershilikti kúndelikti turmys tirshiliginen, ózin qorshaǵan tabıǵattan boıyna sińiredi. Kórnekti pedagog V.Sýhomlınskıı «Eger balaǵa qýanysh pen baqyt bere bilsek, ol bala solaı bola alady» degen.
Biz bala tárbıesine oń yqpal jasaı otyryp, onyń tabıǵatyn oıatamyz. Balamen júrgiziletin árbir isti qarapaıym, ári sheshimi bar is dep qaraýymyz kerek. Balalyq shaǵynyń qyzyqty bolýyn eskergenimiz jón. Bul bala boıynda adamgershilik qundylyqtardy qalyptastyrýdyń birden-bir joly.
Osyǵan sáıkes sońǵy jyldary «Bóbek» qorynyń Prezıdenti S.A.Nazarbaevanyń «Ózin-ózi taný» adamgershilik-rýhanı bilim berý jobasy jeke tulǵanyń rýhanı-adamgershiligin damytyp, qalyptastyrýdyń tıimdi jolyn kórsetýde.
Bul baǵdarlamanyń mindeti – balany rýhanı-adamgershilik tárbıeniń mazmunyn quraıtyn qaıyrymdylyq, sulýlyq, dostyq, baqyt, súıispenshilik sıaqty qundylyqtarǵa baýlý;
Balaǵa óziniń qaıtalanbaıtyn jeke ereksheligin, ózindik orny bar adam ekendigin sezindirý
Balanyń boıyndaǵy jaqsy ádetterin saqtap, jaman ádetterden boıyn aýlaq ustaýǵa úıretý;
Kúndelikti birlese atqaratyn is-áreketter barysynda balalardyń boıynda óziniń qurbylarymen adamgershilik qarym-qatynas jasaý, olarmen sanasý jáne janashyrlyq sezimderin damytý;
Jer betinde ómir súrip jatqan barlyq jandy-jansyz dúnıeniń ómirlik qundylyǵyn túsiný jáne seziný;
Men óz tárbıe jumystarymda «Ózin-ózi taný» baǵdarlamasynyń keıbir ádis-tásilderin mysaly: «Shattyq sheńberi», «Tyńdaıyq - oılanaıyq», «Oınaıyq», «Sergitý sáti», «áńgimeleseıik» degen tásilderdi qoldana otyryp, bala boıyna adamgershilik tárbıesin egýge tyrysamyn.
«Shattyq sheńberi» rásimin ótkizý arqyly balalardyń barlyǵyn qatystyra otyryp, sabaqty qandaı kóńil-kúıde oryndaıtyndaryn baqylaý, oı júıeliligine balanyń oıyn turaqtandyrý, oılaryn jınaqtap, bir arnaǵa toǵystyryp alý.Muǵalim balalarmen birge amandasyp, taqpaq oqyp, án aıtatyn, jyly sózder syılaıtyn mańyzdy sheńber bolyp tabylady.
«Tyńdaıyq - oılanaıyq» atty uıymdastyrý túri bul - ómirdegi jaǵdaıattar, shyǵarmadaǵy keıipkerler men ómirdegi adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty salystyrý. Atadan qalǵan asyl sózderdi túsindire otyryp balalardyń boıyna adamgershilik qasıetterdi sińirý.
Oıyndar – balanyń psıhıkalyq úrdisteriniń, oılaý, este saqtaý, qabyldaý,qıal damýyna kómektesedi.
Biz jas óskinderdi adamgershilikke baǵyttaý maqsatynda oıyndar uıymdastyrý arqyly olardy qıynshylyqtan qoryqpaýǵa, maqsatqa jetýde barlyq kúsh-jigerin jumsaýǵa, qurbylaryna qolǵabys jasaýǵa tárbıeleımiz. Osy arqyly bala ózine baǵa berýmen qatar belsendiligi de artady.
Qaı zamanda bolmasyn adamzat aldynda turatyn uly murat - mindetterdiń eń bastysy - óziniń isin, ómirin jalǵastyratyn salaýatty, sanaly urpaq tárbıeleý.Urpaq tárbıesi – keleshek qoǵam tárbıesi. Sol keleshek qoǵam ıelerin jan-jaqty jetilgen, aqyl-parasaty mol, ımandy, mádenı - ǵylymı órisi ozyq etip tárbıeleý –bizdiń de qoǵam aldyndaǵy boryshymyz.
Sóz sońyn «İsińizge, eńbegińizge, oqýyńyzǵa naǵyz adamgershilikpen kirisseńiz sóz joq, jeńiske jetesizder» degen Qanysh Sátbaevtyń sózimen aıaqtaǵym keledi.
Qoǵam ómiriniń barlyq sferalarynda tereń ózgertýler júrýde, sonyń ishinde keleshek urpaqtyń rýhanı-adamgershilik qundylyqtaryn qalyptastyrý da ózekti másele bolyp tur.
Prezıdentimiz N.Á.Nazarbaevtyń 2005 jyldyń 19 aqpanyndaǵy «Qazaqstan ekonomıkalyq, áleýmettik jáne saıası jedel jańarý jolynda» atty halyqqa Joldaýynda elimizdi odan ári jańartý men demokratıalandyrý úshin qazaq halqynyń moraldyq jáne rýhanı qundylyqtaryn odan ári damyta berýge asa kóńil bólý qajettigin basa aıtqan.
Zaman talabyna saı bilim berý júıesi óziniń basym baǵdaryn jeke tulǵanyń rýhanı-adamgershilik turǵydan kemeldenýine aýdara bastady. Der kezinde adamgershilik qundylyqtary qalyptaspasa, bul qasıetter adam damýyna tek kedergi bolyp qana qoımaı, sonymen qatar jasóspirimdik shaqta bala damýynda áleýmetke qarsy minez-qulyqtyń bolýyna áserin tıgizedi.
Tárbıeniń negizgi maqsaty – deni saý, ulttyq sana sezimi oıanǵan, rýhanı oılaý dárejesi bıik, mádenıetti, parasatty, ar-ojdany mol, eńbekqor, boıynda basqa da ıgi qasıetter qalyptasqan urpaq tárbıeleý. Jas urpaqtyń boıyna adamgershilik qasıetterdi sińirý ata-ana men ustazdardyń basty mindeti. Ár adam adamgershilikti kúndelikti turmys tirshiliginen, ózin qorshaǵan tabıǵattan boıyna sińiredi. Kórnekti pedagog V.Sýhomlınskıı «Eger balaǵa qýanysh pen baqyt bere bilsek, ol bala solaı bola alady» degen.
Biz bala tárbıesine oń yqpal jasaı otyryp, onyń tabıǵatyn oıatamyz. Balamen júrgiziletin árbir isti qarapaıym, ári sheshimi bar is dep qaraýymyz kerek. Balalyq shaǵynyń qyzyqty bolýyn eskergenimiz jón. Bul bala boıynda adamgershilik qundylyqtardy qalyptastyrýdyń birden-bir joly.
Osyǵan sáıkes sońǵy jyldary «Bóbek» qorynyń Prezıdenti S.A.Nazarbaevanyń «Ózin-ózi taný» adamgershilik-rýhanı bilim berý jobasy jeke tulǵanyń rýhanı-adamgershiligin damytyp, qalyptastyrýdyń tıimdi jolyn kórsetýde.
Bul baǵdarlamanyń mindeti – balany rýhanı-adamgershilik tárbıeniń mazmunyn quraıtyn qaıyrymdylyq, sulýlyq, dostyq, baqyt, súıispenshilik sıaqty qundylyqtarǵa baýlý;
Balaǵa óziniń qaıtalanbaıtyn jeke ereksheligin, ózindik orny bar adam ekendigin sezindirý
Balanyń boıyndaǵy jaqsy ádetterin saqtap, jaman ádetterden boıyn aýlaq ustaýǵa úıretý;
Kúndelikti birlese atqaratyn is-áreketter barysynda balalardyń boıynda óziniń qurbylarymen adamgershilik qarym-qatynas jasaý, olarmen sanasý jáne janashyrlyq sezimderin damytý;
Jer betinde ómir súrip jatqan barlyq jandy-jansyz dúnıeniń ómirlik qundylyǵyn túsiný jáne seziný;
Men óz tárbıe jumystarymda «Ózin-ózi taný» baǵdarlamasynyń keıbir ádis-tásilderin mysaly: «Shattyq sheńberi», «Tyńdaıyq - oılanaıyq», «Oınaıyq», «Sergitý sáti», «áńgimeleseıik» degen tásilderdi qoldana otyryp, bala boıyna adamgershilik tárbıesin egýge tyrysamyn.
«Shattyq sheńberi» rásimin ótkizý arqyly balalardyń barlyǵyn qatystyra otyryp, sabaqty qandaı kóńil-kúıde oryndaıtyndaryn baqylaý, oı júıeliligine balanyń oıyn turaqtandyrý, oılaryn jınaqtap, bir arnaǵa toǵystyryp alý.Muǵalim balalarmen birge amandasyp, taqpaq oqyp, án aıtatyn, jyly sózder syılaıtyn mańyzdy sheńber bolyp tabylady.
«Tyńdaıyq - oılanaıyq» atty uıymdastyrý túri bul - ómirdegi jaǵdaıattar, shyǵarmadaǵy keıipkerler men ómirdegi adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty salystyrý. Atadan qalǵan asyl sózderdi túsindire otyryp balalardyń boıyna adamgershilik qasıetterdi sińirý.
Oıyndar – balanyń psıhıkalyq úrdisteriniń, oılaý, este saqtaý, qabyldaý,qıal damýyna kómektesedi.
Biz jas óskinderdi adamgershilikke baǵyttaý maqsatynda oıyndar uıymdastyrý arqyly olardy qıynshylyqtan qoryqpaýǵa, maqsatqa jetýde barlyq kúsh-jigerin jumsaýǵa, qurbylaryna qolǵabys jasaýǵa tárbıeleımiz. Osy arqyly bala ózine baǵa berýmen qatar belsendiligi de artady.
Qaı zamanda bolmasyn adamzat aldynda turatyn uly murat - mindetterdiń eń bastysy - óziniń isin, ómirin jalǵastyratyn salaýatty, sanaly urpaq tárbıeleý.Urpaq tárbıesi – keleshek qoǵam tárbıesi. Sol keleshek qoǵam ıelerin jan-jaqty jetilgen, aqyl-parasaty mol, ımandy, mádenı - ǵylymı órisi ozyq etip tárbıeleý –bizdiń de qoǵam aldyndaǵy boryshymyz.
Sóz sońyn «İsińizge, eńbegińizge, oqýyńyzǵa naǵyz adamgershilikpen kirisseńiz sóz joq, jeńiske jetesizder» degen Qanysh Sátbaevtyń sózimen aıaqtaǵym keledi.
You Might Also Like
-
Qazaq halqynyń patsha úkimetiniń otarshyldyq saıasatyna qarsy
-
«Bir saryndy jáne bir baǵytta uzaq júrgizilgen is-áreket bala ómirine sheksiz zıanyn tıgizedi. Sondyqtan, ásirese bastaýysh synyptarda oqytý barysynda ártúrli oqytý ádisteri men formalaryn almastyra ...
