Men ádepti bolamyn!
Maqsaty: 1) oqýshylardy jaqsylyqqa, jaman ádetten aýlaq bolýǵa, úlkendi syılaýǵa úıretý;2) shynshyldyqqa, ata-anaǵa meıirimdi bolýǵa, týǵan jerge, aınaladaǵy zattarǵa uqypty bolýǵa baýlý; 3) oqýshylardy ımandylyqqa, adamgershilikke tárbıeleý.
Barysy.
Kirispe.
- Búgingi is-shara jaqsylyqqa jol bastap, jamandyqtan arylýǵa baǵyttaıdy. Ómirde bul qubylystar qatar oryn alǵan. Mektep jasynan jaqsy ádetterge tárbıelenip, jaman ádetterden boıymyzdy aýlaq ustaǵan jón.
I bólim.Ádebı – mýzykalyq montaj.”Ne deý kerek?”
1) Apań seniń bazardan
Alma satyp ákeldi.
Eń úlkenin, jaqsysyn
Saǵan tańdap áperdi.
Ne deý kerek? (Rahmet apa) deý kerek.
2) Balalar júr kóshede,
Estiledi shý - aıqaı.
Sen de shyqtyń, kórshińdi
Qaǵyp kettiń baıqamaı.
Mundaıda ne deý kerek? ( Keshirińiz!) deý kerek.
3) Osy kelgen betińde
Dopty qýdyń, jarystyń.
Kósheniń sol shetinde
Kezikti bir tanysyń.
Umyttyń sen ne deýdi? ( Sálemetsiz be?) deý kerek.
4)Úı artynda qoqysty
Jatqan kópten úıilip
Tazalaıdy qart kisi
Beli zorǵa ıilip.
Ne degeniń jón edi ? (Kómekteseıin) deý kerek.
5) Kishi úlkendi syılasa, Kim úlkendi tyńdasa.
Ol qandaı bala? (Ádepti)
II bólim. ”Maqal – mátelder”
Oqýshylar bilgen maqal-mátelderdi aıtady.
III bólim. Suraq-jaýap. İzgilik, ádeptilik, adamgershilik jóninde.
Muǵalim:
1)Syılap úlken aǵany
Sálem bergen balany
Kim deımiz? (uqypty)
2)Taýdaı bıik talaby
Jaqsy oqıtyn balan
Kim deımiz? (úlgili)
3) Baqshany sýaryp, keledi sý alyp,
Qoıady jaınatyp, samaýryn qaınatyp.
Ol qandaı bala? ( eńbekqor)
4) 5 asyl (talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym)
5) 5 dushpan ( ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq)
III bólim.”Saıys”( jaqsy, jaman ádetter)
Oqýshylardy jaqsy ádetterdi, jaman ádetterdi aıtqyzyp jarystyrý.
( Bul jarysta kóp jaqsy ádetterdi aıtqan top jeńiske jetedi)
jaqsy jaman
Úlkendi syılaý Ótirik sóıleý
Ótirik aıtpaý Salaqtyq
Sabaqtan qalmaý Sabaqtan qashý
Úlkendi tyńdaý Úlkendi tyńdamaý
Qamqorshy bolý Kishige kúsh kórsetý
Úlkenderdiń sózin bólmeý
IV bólim. Úı jumysy.
Amandasý túrlerin aıtyp, kórsetý.
V bólim
Sýret salý saıysy
Jaman joldas, Úlkendi qurmette, Kishige qamqorlyq, Analardy syılaý, Qustardy atpaý.
«Qupıa hattarǵa» jaýap berý
1) Avtobýsqa mingende ne isteý kerek?
2) Úlken kisimen qalaı sóılesý kerek?
3) Mektepte, synyp ishinde qalaı júrý kerek?
4) Qonaq kelgende bala ne isteý kerek?
5) Telefonmen qalaı sóılesý kerek?
- Sonymen, biz qandaı balamyz ?(ádepti, tártipti)
- Balalar, búgin biz sendermen ádeptilik jaıly bildik, ár adam ózin kez-kelgen jaǵdaıda ádepti de ádemi sóıleı bilýi kerek eken.
Marapattaý.
«Men jáne meniń mindetterim, quqyqtarym»
Maqsaty: 1) adamzattyń basty qundylyqtaryn aıyra bilý;
2) durys sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, zań, quqyq, mindet, borysh sıaqty sózderdiń maǵynasyn ashý;
3) oqýshylardy jaýapkershilikke, adamgershilikke tárbıeleý.
Barysy.
1. Kirispe.
Qysqasha sholý. «Búgin sabaqta»
Qazaqstan – táýelsiz memleket.
QR Konstıtýsıasy.
Ómir, densaýlyq, bostandyq.
2 . «Qyzyqty suraqtar» oıyny (suraqtarǵa jaýap beredi)
a) Alǵash ret synypqa kimmen keldiń?
á) Partada kimmen otyrdyń?
b) Bilim týraly maqal aıt.
v) 1- qyrkúıekti nege Bilim kúni dep ataımyz?
g) Qyrkúıek aıy qaı mezgilge jatady?
3. «Bárimiz birge!» oıyny ( qoıylǵan suraqtarǵa barlyq oqýshy hormen jaýap beredi)
a) Bizdiń memleket – QR.
á) Memlekettik til – qazaq tili.
b) Memlekettik rámizderimiz – ánuran, tý, eltańba.
v) Elorda – Astana.
g) QR kim basqarady? – Prezıdent.
Muǵalim: – Sen sıaqty qanshama adam dúnıege kelýde. Osy adamdardyń barlyǵy bir zańǵa baǵynady. Ol – konstıtýsıa dep atalady. Ár eldiń, memlekettiń óz azamattaryna arnalǵan Zańy – Konstıtýsıasy bar. Bul Zańda bizdiń quqyqtarymyz ǵana emes, mindetterimiz de qatar jazylǵan. Onyń dáleli mine, sen búgin mektepte otyrsyń, sen barlyq adamdar sıaqty oqýǵa, bilim alýǵa quqyǵyń bar.Sonymen qatar, seniń de mindetiń de bar. Ol – sen orta bilim alýǵa mindettisiń. Myna úlken mektep, jaryq ta, keń ádemi bólme jaqsy bilim alyp, tártipti, sanaly azamat bolyp, óo Otanyńa qyzmet etýiń úshin jasalǵan.
4. Pikirtalas.
- Adamǵa ne qymbat? – Ómir
15 bap. 1. Árkimniń ómir súrýge quqyǵy bar.
16 bap. 1. Árkimniń óziniń jeke basynyń bostandyǵyna quqyǵy bar.
29 bap. 1.QR azamattarynyń densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyǵy bar.
1. Azamattar zańmen belgilengen kepildi medısınalyq kómek kólemin tegin alýǵa huqyly.
- Dúnıe júzi elderine ortaq zańdar bar. Biz ol zańǵa da baǵynýǵa mindettimiz. Ol bylaı atalady: «Adam quqyqtary jaıly jalpyǵa birdeı deklarasıasy».Dúnıe júziniń balalaryn qorǵaýǵa arnalǵan «Balalar konvensıanyń 6-babynda bylaı delingen: «Sizdiń ómir súrýge quqyǵyńyz bar, al memleket sizdiń jan-jaqty erkin damýyńyzǵa kómektesýge mindetti. Densaýlyǵyna, ómirińe qamqorlyq jasap, qorǵaýǵa mindetti».
Olaı bolsa, bizdiń Otanymyz – Qazaqstan Respýblıkasy.
Oqýshy: Otan deımiz ot jaqqan jerimizdi
Otan deımiz ósirgen elimizdi.
Otan deımiz týǵan jer, atameken
Bıik taý, orman-toǵaı elimizdi.
Sabaqty qorytý.
- Senderdiń qazirgi mindetteriń? - Adamzattyń basty qundylyqtaryn ata.
Barysy.
Kirispe.
- Búgingi is-shara jaqsylyqqa jol bastap, jamandyqtan arylýǵa baǵyttaıdy. Ómirde bul qubylystar qatar oryn alǵan. Mektep jasynan jaqsy ádetterge tárbıelenip, jaman ádetterden boıymyzdy aýlaq ustaǵan jón.
I bólim.Ádebı – mýzykalyq montaj.”Ne deý kerek?”
1) Apań seniń bazardan
Alma satyp ákeldi.
Eń úlkenin, jaqsysyn
Saǵan tańdap áperdi.
Ne deý kerek? (Rahmet apa) deý kerek.
2) Balalar júr kóshede,
Estiledi shý - aıqaı.
Sen de shyqtyń, kórshińdi
Qaǵyp kettiń baıqamaı.
Mundaıda ne deý kerek? ( Keshirińiz!) deý kerek.
3) Osy kelgen betińde
Dopty qýdyń, jarystyń.
Kósheniń sol shetinde
Kezikti bir tanysyń.
Umyttyń sen ne deýdi? ( Sálemetsiz be?) deý kerek.
4)Úı artynda qoqysty
Jatqan kópten úıilip
Tazalaıdy qart kisi
Beli zorǵa ıilip.
Ne degeniń jón edi ? (Kómekteseıin) deý kerek.
5) Kishi úlkendi syılasa, Kim úlkendi tyńdasa.
Ol qandaı bala? (Ádepti)
II bólim. ”Maqal – mátelder”
Oqýshylar bilgen maqal-mátelderdi aıtady.
III bólim. Suraq-jaýap. İzgilik, ádeptilik, adamgershilik jóninde.
Muǵalim:
1)Syılap úlken aǵany
Sálem bergen balany
Kim deımiz? (uqypty)
2)Taýdaı bıik talaby
Jaqsy oqıtyn balan
Kim deımiz? (úlgili)
3) Baqshany sýaryp, keledi sý alyp,
Qoıady jaınatyp, samaýryn qaınatyp.
Ol qandaı bala? ( eńbekqor)
4) 5 asyl (talap, eńbek, tereń oı, qanaǵat, raqym)
5) 5 dushpan ( ósek, ótirik, maqtanshaq, erinshek, beker mal shashpaq)
III bólim.”Saıys”( jaqsy, jaman ádetter)
Oqýshylardy jaqsy ádetterdi, jaman ádetterdi aıtqyzyp jarystyrý.
( Bul jarysta kóp jaqsy ádetterdi aıtqan top jeńiske jetedi)
jaqsy jaman
Úlkendi syılaý Ótirik sóıleý
Ótirik aıtpaý Salaqtyq
Sabaqtan qalmaý Sabaqtan qashý
Úlkendi tyńdaý Úlkendi tyńdamaý
Qamqorshy bolý Kishige kúsh kórsetý
Úlkenderdiń sózin bólmeý
IV bólim. Úı jumysy.
Amandasý túrlerin aıtyp, kórsetý.
V bólim
Sýret salý saıysy
Jaman joldas, Úlkendi qurmette, Kishige qamqorlyq, Analardy syılaý, Qustardy atpaý.
«Qupıa hattarǵa» jaýap berý
1) Avtobýsqa mingende ne isteý kerek?
2) Úlken kisimen qalaı sóılesý kerek?
3) Mektepte, synyp ishinde qalaı júrý kerek?
4) Qonaq kelgende bala ne isteý kerek?
5) Telefonmen qalaı sóılesý kerek?
- Sonymen, biz qandaı balamyz ?(ádepti, tártipti)
- Balalar, búgin biz sendermen ádeptilik jaıly bildik, ár adam ózin kez-kelgen jaǵdaıda ádepti de ádemi sóıleı bilýi kerek eken.
Marapattaý.
«Men jáne meniń mindetterim, quqyqtarym»
Maqsaty: 1) adamzattyń basty qundylyqtaryn aıyra bilý;
2) durys sóıleý mádenıetin qalyptastyrý, zań, quqyq, mindet, borysh sıaqty sózderdiń maǵynasyn ashý;
3) oqýshylardy jaýapkershilikke, adamgershilikke tárbıeleý.
Barysy.
1. Kirispe.
Qysqasha sholý. «Búgin sabaqta»
Qazaqstan – táýelsiz memleket.
QR Konstıtýsıasy.
Ómir, densaýlyq, bostandyq.
2 . «Qyzyqty suraqtar» oıyny (suraqtarǵa jaýap beredi)
a) Alǵash ret synypqa kimmen keldiń?
á) Partada kimmen otyrdyń?
b) Bilim týraly maqal aıt.
v) 1- qyrkúıekti nege Bilim kúni dep ataımyz?
g) Qyrkúıek aıy qaı mezgilge jatady?
3. «Bárimiz birge!» oıyny ( qoıylǵan suraqtarǵa barlyq oqýshy hormen jaýap beredi)
a) Bizdiń memleket – QR.
á) Memlekettik til – qazaq tili.
b) Memlekettik rámizderimiz – ánuran, tý, eltańba.
v) Elorda – Astana.
g) QR kim basqarady? – Prezıdent.
Muǵalim: – Sen sıaqty qanshama adam dúnıege kelýde. Osy adamdardyń barlyǵy bir zańǵa baǵynady. Ol – konstıtýsıa dep atalady. Ár eldiń, memlekettiń óz azamattaryna arnalǵan Zańy – Konstıtýsıasy bar. Bul Zańda bizdiń quqyqtarymyz ǵana emes, mindetterimiz de qatar jazylǵan. Onyń dáleli mine, sen búgin mektepte otyrsyń, sen barlyq adamdar sıaqty oqýǵa, bilim alýǵa quqyǵyń bar.Sonymen qatar, seniń de mindetiń de bar. Ol – sen orta bilim alýǵa mindettisiń. Myna úlken mektep, jaryq ta, keń ádemi bólme jaqsy bilim alyp, tártipti, sanaly azamat bolyp, óo Otanyńa qyzmet etýiń úshin jasalǵan.
4. Pikirtalas.
- Adamǵa ne qymbat? – Ómir
15 bap. 1. Árkimniń ómir súrýge quqyǵy bar.
16 bap. 1. Árkimniń óziniń jeke basynyń bostandyǵyna quqyǵy bar.
29 bap. 1.QR azamattarynyń densaýlyǵyn saqtaýǵa quqyǵy bar.
1. Azamattar zańmen belgilengen kepildi medısınalyq kómek kólemin tegin alýǵa huqyly.
- Dúnıe júzi elderine ortaq zańdar bar. Biz ol zańǵa da baǵynýǵa mindettimiz. Ol bylaı atalady: «Adam quqyqtary jaıly jalpyǵa birdeı deklarasıasy».Dúnıe júziniń balalaryn qorǵaýǵa arnalǵan «Balalar konvensıanyń 6-babynda bylaı delingen: «Sizdiń ómir súrýge quqyǵyńyz bar, al memleket sizdiń jan-jaqty erkin damýyńyzǵa kómektesýge mindetti. Densaýlyǵyna, ómirińe qamqorlyq jasap, qorǵaýǵa mindetti».
Olaı bolsa, bizdiń Otanymyz – Qazaqstan Respýblıkasy.
Oqýshy: Otan deımiz ot jaqqan jerimizdi
Otan deımiz ósirgen elimizdi.
Otan deımiz týǵan jer, atameken
Bıik taý, orman-toǵaı elimizdi.
Sabaqty qorytý.
- Senderdiń qazirgi mindetteriń? - Adamzattyń basty qundylyqtaryn ata.
You Might Also Like
-
Uıymdastyrylǵan oqý is- áreketiniń ádis- tásilderi: Kórkem sóz, áńgimeleý, kórsetý, túsindirý, suraq - jaýap, jumbaqtar jasyrý, oı qozǵaý, oıyn, qorytyndylaý.
-
Maqsaty: Bilimdilik: taqyryptyń maǵynasyn ashý, sýret salyp úıretý.
