InfoHub Logo

«Bir saryndy jáne bir baǵytta uzaq júrgizilgen is-áreket bala ómirine sheksiz zıanyn tıgizedi. Sondyqtan, ásirese bastaýysh synyptarda oqytý barysynda ártúrli oqytý ádisteri men formalaryn almastyra otyryp qoldaný kerek.

Bastaýysh synyp oqýshylarynyń bilýge degen yntasy men múmkindigin tolyq paıdalaný jáne olardy oqý úrdisinde úzdiksiz damytyp otyrý sabaq barysynda alǵan bilimderin praktıkada qoldaný daǵdylaryn qalyptastyrý úshin oıyn túrlerin paıdalaný kerek.

Óz sabaǵyna barlyq oqýshylardy tarta bilý, belsendiligin oıata bilý, muǵalimniń kórsetkishi, sondyqtanda men óz sabaqtarymda oıyn elementterin qoldaný arqyly balalar úırenedi, bilim alady jáne jeke tulǵanyń múmkindikterin tárbıeleýge, ereksheleýge kómektesedi.

Interaktıvti oıyn - jattyǵý arqyly tanymdyq qyzyǵýshylyqty únemi jańa nárselermen tanysý úshin belgisizdik aldyndaǵy qorqynyshty jeńe bilý, tynysh jaǵdaıdan shyǵýǵa oqýshynyń ózin-ózi ıtermeleýge jol ashady.

Oıynǵa qoıylatyn tómendegi ádistemelik talaptardy eskerip, oryndap otyrýdy kózdeımin.
1.Oıynnyń maqsaty naqty qoıylyp, kerekti kórnekilikter men materıaldardy aldyn-ala daıyndaımyn.

2. Oıynǵa kiriser aldynda onyń júrgizilý tártibin oqýshylarǵa ábden túsindiremin.
3. Oıynǵa synyptaǵy balalardyń túgel qatysýyn qamtamasyz etemin.
4. Oıynnyń júrý barysynda balanyń túgel qatysýyn qadaǵalaýmen qatar, olardyń durys sheshim qabyldaı bilýin, oılanýyna, óz oıyn erkin ortaǵa salýyna dálelder keltire sóıleýine qolaıly jaǵdaılar jasaımyn.

Oıyn túrleriniń materıaldary sabaqtyń taqyryby men mazmunyna neǵurlym sáıkes alynsa, onyń tanymdyq, tárbıelik mańyzy da arta túsedi. Ony tıimdi paıdalaný sabaqtyń áserlilik tanymdylyǵyn kúsheıtedi, oqýshynyń sabaqqa yntasy men qyzyǵýshylyǵyn arttyrady.
Dástúrli «Kim kóp biledi?» sóz jalǵastyrý, «Ár áripten bir sóz» sózdik qoryn molaıtýǵa, «Oılan tap» sóz maǵynasy týraly uǵymdaryn keńeıtýge «Toptaı bil» oı-órisin keńeıtýge «Ne ózgerdi?» túbir men qosymsha erekshelikterin aıyrýǵa t.b. oıyndardy qoldaný.
Pikirler tasqyny.

Maqsaty: dıverenttik oılaý men birigip jumys isteýdi damytý.
Ýaqyty 7-8 mınýt.
Barysy: Synyp 3-4 adamnan turatyn toptarǵa bólinedi. Ár topqa 1 zattyń aty beriledi, mysaly: kórpe, baý, bor t.b. 2 mınýt ishinde basqa toptyń oıyna kelmeıtindeı úsheýin iriktep alý.
Toptardyń tańdaýyn talqylaý.
Nátıjesinde: qıaldaýǵa, shyǵarmashylyq oılaýdy damytýǵa, toppen jumys isteýge úıretetin jattyǵý. Qarapaıym zattardy ártúrli jaǵdaıda qoldanýǵa bolatynyn túsinedi.Mysaly, baý zattardy baılaýǵa ǵana emes, baılap pishin keltirýge, oıynshyq, shashbaý, alqa, bilezik, gúl quraý t.b.

Baılanystyryp kór.
Maqsaty. Bir-birimen baılanysy joq zattardy baılanystyrý.
Ýaqyty: 7 mınýt
Ár oqýshyǵa 5-ten qaǵaz, qalam.
Barysy: Balalarǵa ár qaǵazǵa bir sóz jazýǵa tapsyrma beriledi. Ár sóz tómendegideı toptardan bolýy tıis.
1. Tabıǵı zat.
2. Jasandy zat.
3. Janýar.
4. Sezim.
5. Qalaýly bolashaq
Osy toptarǵa jatatyn kez-kelgen sózdi jazýǵa bolady.Ol qaǵazdyń bir jaǵyna jazylady da, oqýshylar sóz jazǵan jaǵyn teris qaratyp, qaǵazdardy partaǵa qoıady. 2 oqýshy tańdap alynady. Olar ózderiniń tabıǵı zat jazylǵan qaǵazdaryn ashady. 10 sekýnd ishinde olar ekeýiniń arasyndaǵy eń keminde bir baılanysyn tabý kerek. Eger taba almasa, basqa oqýshylar kómektese alady, birlese juptasyp jazyp beredi. Bul áreketti ábden úırenip alǵan soń, tabıǵı zat pen sezim, jasandy zat pen janýardyń arasyndaǵy baılanysty biledi.

Mundaı tapsyrmalar shyǵarmashylyq damyǵan oılaýdy qajet etedi, sondyqtan balanyń barlyq jaýaby qabyldanady. Bul jerde qolaıly sheshim emes, shyǵarmashylyq oıdy, qabiletti damytý basty rol alady.

«Bul qalaı ózgergen?» oıyny dybystar men áripterdiń aıtylý jáne jazylý erekshelikterin oqýshylarǵa meńgertý úshin júrgiziledi. Oıyn barysynda sóz ishindegi áripterdiń durys jazylýyna, bir áriptiń ózgerýinen sózdiń basqa maǵynaǵa aýysyp ketetindigine oqýshylardyń nazaryn aýdarýǵa bolady.

Or-ór,sur-súr, terek-zerek, tor-tór, san-sán, kól-shól-tól.
«Kim kóp biledi?» oıyny arqyly sózderdiń maǵynasyn ajyratqyzýǵa bolady.
Oıyn tártibi: Oqýshylar «muǵalimder» jáne «oqýshylar» bolyp ekige bólinedi. «Muǵalimder» ártúrli maǵynasy bar sózderdi ataıdy, al «oqýshylar» osy sózderdiń maǵynasyn túsindiredi.
Mysaly: 1.ara-jándik, ara-qural
2.alma-jemis, alma-qımyl

«Oılan tap» oıyny arqyly sóz maǵynasy týraly berilgen uǵymdardy bekitýge bolady.
Oıyn tártibi: Muǵalim bir sózdi aqyryn ǵana aıtady. Oqýshylar sózge maǵynasy qarama-qarsy sózdi tabady. Mysaly: muǵalim «uzyn» dese, oqýshy «qysqa» deıdi. Osy tárizdi muǵalim mándes sózdiń bireýin atasa, oqýshy sol sózge maǵynasy jýyq ekinshi sózdi ataýy tıis. Mysaly: muǵalim «Otan» dese, oqýshy «týǵan jer», «el», «atameken» deıdi. Oıyn osylaı jalǵasa beredi. Kóp sóz oılaǵan oqýshy jeńimpaz atanady.

«Toptaı bil» oıynyn alatyn bolsaq, bul oqýshylardyń oı-órisin keńeıtip, zattardy belgili bir taqyryp boıynsha toptaı bilýge, olardyń ne úshin qajettigin ajyratýǵa, qatesiz jazýǵa daǵdylandyrady. Mysaly: sábiz, qıar, túıe, jylqy t.b. sózder beriledi. Oqýshylar bul sózderdi toptap jazady.

Sábiz,qıar,kartop - kókónister.
Búgingi kúni bastaýysh satyda beriletin bilimge qoıylatyn talap joǵary bolyp otyr, sondyqtan da «Bilim kózi - bastaýyshta» ekenin eskere otyryp, bala biliminiń sapalylyǵyn arttyrý úshin oqýshylardyń tanymdylyq belsendiligin arttyryp, qyzyǵýshylyǵyn oıatý kerek.