InfoHub Logo

Taqyryp:
Qazaq halqynyń patsha úkimetiniń otarshyldyq saıasatyna qarsy Ult-azattyq kúresi

Sabaqtyń maqsaty:
 Bilim alýshylardyń qazaq halqynyń táýelsizdik úshin kúresi týraly alǵan bilimderin jınaqtaý, qosymsha materıaldar izdeýge, tanymdyq qabiletin arttyrýǵa daǵdylandyrý, oı-órisin keńeıtý, oqıǵaǵa taldaý jasaı bilýge, basqanyń oı-pikirin tyńdaýǵa úıretý.
 Tárbıelik: Ultyn, jerin súıýge, qurmetteýge, ultjandylyqqa tárbıeleý
Sabaqtyń túri: Dástúrli emes
Sabaqtyń jabdyqtary: QR - ń kartasy, oqýlyq, býklet, sóz jumbaq, slaıd.

Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý
2.Topty túgeldeý, toptyń nazaryn sabaqqa aýdarý
Kirispe sóz: HÚİİİ-HİH ǵ. Qazaq halqy syrtqy jaýlarǵa qarsy úzdiksiz kúres júrgizip keldi. Ult-azattyq qozǵalysynyń basty maqsaty - ultty ezgiden azat etý, ulttyń múddesin qorǵaıtyn memlekettiligin qalpyna keltirý jáne otarshyldyq bılikti joıý arqyly ulttyq derbestikke qol jetkizý. Qazaq eliniń Reseı ımperıasynyń quramyna kirgennen bergi ýaqyttaǵy ult-azattyq kúresin mynadaı kezeńderge bólýge bolady:
Birinshi kezeń: HÚİİİ ǵ. sońymen HİH ǵ. ekinshi jartysyn qamtıtyn otarlyq ezgige qarsy qalyń buqara atsalysqan azattyq qozǵalysynyń alǵashqy kezeńinde bıleýshi áleýmettik top jetekshi rol atqardy. Kóterilis basshylary: Syrym Datuly, Isataı Taımanuly, Kenesary Qasymuly, Janqoja Nurmuhameduly.
Ekinshi kezeń: Zaman talabyna saı qabiletin kórsete bilgen áleýmettik kúsh ult zıalylary Á. Bókeıhanov, A. Baıtursynuly, M. Dýlatuly bastaǵan top keldi. 1916 j. kóterilis, 1917 j. Alash partıasynyń ómirge kelýi, Túrkistan jáne Alash avtonomıalaryn qurý týraly sheshimderdiń qabyldanýy azattyq úshin kúresýdiń nátıjeleri boldy. Olardyń ustanymy: qazaq jeriniń tutastyǵyn saqtaý, ulttyq memlekettilikti qalpyna keltirý, ana tiline negizdelgen bilim júıesin qalyptastyrý boldy.
Úshinshi kezeń: Keńestik bılik jaǵdaıynda júrdi. Azattyq úshin kúrestiń qaıratkerleri: T.Rysqulov, S.Sádýaqasov, S.Qojanov, J.Myńbaev jáne t.b. Sheteldik emıgrasıa kúshimen azattyq úshin kúres júrgizýshilerdiń eń iri ókili M.Shoqaı boldy. 01929-1932 jj. ujymdastyrýǵa qarsy sharýalar kóterilisi, 1959 j. Temirtaýdaǵy jumysshylar tolqýlary, 1979 j. Selınogradta bolǵan oqıǵalar ortalyq organdarynyń saıasatyna qarsylyqtyń biri edi. 1986 j. Almatydaǵy Jeltoqsan kóterilisi qazaq halqynyń táýelsizdik úshin júrgizgen ǵasyrlar boıǵy kúresin aıaqtady.
Búgingi sabaqta: «Biz ne bilgimiz keledi?»
Jospar:
 «Báıge» (sharty:suraqqa tez jaýap berý).
 «Hronologıa» (bolǵan oqıǵanyń jylyn anyqtaý).
 «Meni túsin» (sharty: top bolyp sózderdi kim aıtqanyn tabý).
 Kartochkamen jumys (sharty: eki toptyń bir –birine suraqtary)
 Eseppen jumys:
 «Kókpar» (Qazaqstannyń qazirgi jáne ótken tarıhynan suraqtar)
 Sóz jumbaq (eki topqa).
 Qorytyndy
Búgingi sabaqta: Biz ne bildik?
Birinshi kezeń. Báıge
1top suraqtary:
1. Orta júzde handyq bıliktiń joıylýyna, Orta júzde okrýgterdiń qurylýyna qarsylyq bildirgen kóterilis basshysy Abylaıdyń urpaǵyn atańyz ? (Kenesary)
2. HİH ǵ.30 jyldarynda Edil men Jaıyq ózenderiniń aralyǵynda bolǵan kóterilistiń basshylary? (Isataı men Mahambet)
3. Kenesary qolyna kelip qosylǵan, kishi júzdiń bıi? (Jolaman Tilenshiuly)
4. Kenesary kóterilisine qatysyp, keıin patsha úkimetiniń jáne Hıýa jáne Qoqan ezgisine qarsy Syr boıyndaǵy qazaqtar kóterilisine basshylyq jasaǵan batyr? (Janqoja batyr)
5. HİH ǵ. 70-shi j. bolǵan Oral, Torǵaı kóterilisinen Mańǵystaý kóterilisiniń aıyrmashylyǵy? (tuńǵysh ret jaldamaly jumysshylardyń qatysýy)
BÁIGE
1. Aıakóz, Ańyraqaı, Bulanty, Orbulaq shaıqastarynyń sıpaty? (ult - azattyq)
2. 1916 j. kóteriliske shyqqandardyń birinshi kezekte atqarǵan is–áreketi? (Otarlaýǵa deıingi basqarý júıesin qalypqa keltirý)
3. «Kenesary –Naýryzbaı» dastanynyń avtory. (Nysanbaı jyraý)
4. 1916 j kóterilistiń iri oshaǵy bolǵan (Qarqara)
5. Kishi júzde bolǵan kóterilistiń basshysyn atańyz? (Syrym Datuly)
2 top suraqtary
1. Qazaq “Shámili” atanǵan qazaq batyry? (Kenesary)
2. Kóterilis barysynda Kenesary batyrdyń alǵa qoıǵan maqsaty? ( derbestikti saqtaý)
3. 1643 jyl 600 sarbazben jońǵardyń 50 myń qolyna qarsy kúreste 300 spartandyqtardan kem túspeıtin erlik kórsetken handy atańyz?(Jáńgir han)
4. Patsha úkimetiniń «Bókeı ordasyn» qurýdaǵy maqsaty? (Qazaqtardyń jer úshin kúresin álsiretý)
5. 1916 jylǵy halyqtyń jan dúnıesindegi alasapyran tolqynysty shynaıy sýretteıtin “Qartqoja” shyǵarmasynyń avtory (J.Aımaýytov).


BÁIGE
6. 1916 jylǵy halyqtyń jan dúnıesindegi alasapyran tolqynysty shynaıy sýretteıtin M.Áýezov shyǵarmasy (“Qıly zaman”).
7. 1916j ult –azattyq kóterilis kezinde Torǵaı ýezinde han bolyp saılanǵan (Á.Janbosynov)
8. 1916j patsha jarlyǵy boıynsha kimderdi “qara jumysqa” alý kózdeldi? (19-43 jas aralyǵy)
9. Torǵaı dalasynda Amangeldi Imanov pen birge kóteriliske basshylyq etip, saıası dem berýshisi bolǵan bólshevık? (Á.Jangeldın)
10. 1916j Vernyı ýeziniń hany bolǵan, Boraldaı asýynda darǵa asylǵan batyr? (B.Áshekeev)
Ekinshi kezeń: Jyldarmen jumys
1 top suraqtary.
1. Patsha úkimetiniń «Buratana halyqtardy tyl jumystaryna alý jónindegi jarlyq qaı jyly shyqty? (1916 j. 25 maýsym)
2. Mańǵystaý kóterilisi qaı jyly boldy? (1970 j.)
3. A. Baıtursynov «Qazaq ultynyń ómir súrýiniń ózi problemaǵa aınaldy» dep qaı jyly jazdy? ( 1916 j.)
4. Kenesary qoly Tashkentke qaı jyly attandy?(1941 j.)
5. Túrkistan General gýbernator Kýropatkınniń qupıa buıryqqa qol qoıǵan jyl?(1916 j.23 tamyz
Hronologıa

6. A. Baıtursynovtyń basshylyǵymen «Qazaq» gazeti shyqqan jyl? (1913 j.)
7. Uıqydaǵy qazaq halqynyń oıanýyna áser etken M. Dýlatovtyń «Oıan qazaq» shyǵarmasy jaryq kórdi (1909 j.)
8. I. Taımanulynyń qaza bolǵan jyly? (1938 j. 12 shilde)
9. Patsha úkimetiniń “Buratana halyqtardy tyl jumysyna alý” jónindegi jarlyǵynyń shyǵýyna ne sebep boldy?(soǵys)
10. Eset batyr bastaǵan kóterilisshilerdiń Jem ózeni boıynda patsha úkimetiniń jazalaýshy otrádyna tutqıyldan shabýyl jasaǵan jyl? (1947 j.)
Hronologıa
2 top suraqtary

1. Qaı jyly Kenesary feodaldyq memleket qurdy? (1941 j.)
2. A. Imanov 15 myń kóterilisshilermen Torǵaıdy qorshaýǵa alǵan jyl? (1916 j. 22 qazan)
3. K. Qasymulynyń qaıtys bolǵan jyly? (1947 j.)
4. M. Dýlatuly qatysqan Qarqaralyda bolǵan úkimetke qarsy jıyn boldy (1905 j.)
5. A. Baıtursynov Qarqaralyda muǵalim bolyp júrgende patsha úkimetine qarsylyq bildirgeni úshin Semeı túrmesine qamalǵan jyl? (1909 j.)
Hronologıa
2 top suraqtary
6. Patsha úkimetiniń qazaqtyń eń jaqsy egistikpen jaıylymdarynyń 45 mln. astam desátına. jerin tartyp alǵan jyl? (1917 j)
7. Qaı jyly A. Imanov sardarbek bolyp taǵaıyndaldy? (1916)
8. Búkil Qazaqstandy qamtyǵan Kenesary kóterilisiniń bolǵan jyly? (1837-1847 j.)
9. Aǵartýshylyq - demokratıalyq baǵytty bildiretin «Aıqap» jýrnaly qaı jyldary shyǵyp turdy?(1913-1915 j.)
10. Patshaly Reseı úshin Qazaqstan shıkizat kózi retinde roli kúsheıgen kezi? (1-shi dúnıe júzilik soǵys)
Úshinshi kezeń «Meni túsin»

«Biz qazaq degen mal baqqan elmiz, eshkimge soqtyqpaı, jaı jatqan elmiz;elimizden qut bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep, naızaǵa úki taqqan elmiz, eshbir dushpan basynbaǵan elmiz, basymyzdan sóz asyrmaǵan elmiz» -dep... (Qaz daýysty Jánibek)

«Meni túsin»
 «Bıyl shańyraǵyma bir qarlyǵash uıa salyp edi, bul dúnıe júzin topan sý basqanda Nuh paıǵambardyń kemesin sýǵa batýdan saqtap qalǵan, jylanǵa adam balasynyń jem bolý qaýpi týǵanda, sodan qorǵaǵan edi. Men óz bala-shaǵamdy qorǵap qalǵan qustyń uıasyn buzyp, balapandaryn qyryp kete almadym», dep...(Tóle bı )
 «Meni túsin»
«Bárin aıtyp armandy taýysa almaspyn. Armannyń men úshin eń úlkeni - alty alashtyń balalaryn bir shańyraq, bir Týdyń astynan kóre almaı bara jatyrmyn. Aınala ańyzdaǵan aıdahardaı jaý. «Altaýy alaýyz bolsa, aýyzdaǵy ketedi, tórteýi túgel bolsa, tóbedegi keledi.»...Túptiń túbinde alty aǵaıynnyń balasy jumǵan judyryqtaı juptasa almaı, biri oıǵa, biri qyrǵa tartyp júrip, birikken soń biri álgi aıdahardyń aýzynda kete me dep qorqamyn. Ókinishim ózimmen birge kórge ketsin, halyqtyń ıgi armany perishteniń qulaǵyna jetsin dep tileńder barsha aǵaıyn!» -dep...(Áıteke bı)

Tórtinshi kezeń: Kartochkamen jumys

Besinshi: Esep suraq

1. . 5100-di 3 –ke bólip, oǵan 23 –ti qossa tarıhı oqıǵa shyǵady! (1723 j.)
2. 2800 –di 2 –ge ból shyqqan mánge 2 –men 30 – dyń kóbeıtindisin qosyp odan keıin 5 –ti qos sonda tarıhı oqıǵanyń ýaqyty shyǵady.(1465j.)
3. 50 –di 34 –ke kóbeıtip, oǵan 71 –di qos tarıhı oqıǵa ýaqyty shyǵady.(1771j.)
4. . 398 –di 5 –ke kóbeıtip, 1 –di qossa tarıhı oqıǵa ýaqyty shyǵady. (1991j.)
5. 331 –di 3 –ke kóbeıtip 331 –di qos shyqqan mándi
6. 2-ge kóbeıtip odan 662 –ni azaıt sonda tarıhı oqıǵa ýaqyty shyǵady.(1986j.)

Altynshy kezeń: Kókpar
1 top suraqtary
1. Alash qozǵalysy qaı jyly bastaldy? (1905 j.)
2. «Alashorda úkimetiniń» tóraǵasy kim? (Á.Bókeıhanov)
3. Bólshevıkter partıasyna birden bir opozısıa bola bilgen qazaqtyń tuńǵysh demokratıalyq partıa ? (Alash)
4. KSRO halyq depýtattarynyń 1989 j 1 sezinde jeltoqsan oqıǵasyna ádil baǵa berýdi talap etken aqyn? (M.Shahanov)
5. «Halyq qaharmany« ataǵyn alǵan jeltoqsan qurbanyn atańyz? (Qaırat Rysqulbekov)
Altynshy kezeń: Kókpar
2 top
1. Qazaq Keńestik Sosıalısik Respýblıkanyń ataýy Qazaqstan Respýblıkasy bolyp ózgertilgen jyl? (1991 j. 10 jeltoqsan)
2. Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Ata - zańy qabyldanǵan jyl ...(1993 j. 28 qańtar)
3. 1992j. 2 naýryzda Qazaqstan úshin mańyzy bar oqıǵa....(BUU múshe bolýy)
4. Tól teńgemizdiń aınalymǵa engen ýaqyty?(1993 j.)
5. Qazaqtardyń Dúnıejúzilik quryltaıy qaı jyly, qaı qalada boldy?(1992 j. Almatyda)
Jetinshi kezeń: Sóz jumbaq sheshý.

Qorytyndylaý
Biz ne bildik?