InfoHub Logo

Dastarhan batasy jáne as qaıyrýdyń dástúri týraly tolyq málimet. Bata berýdiń mańyzy, túrleri jáne joldary. Qazaq halqynyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptary.

 

Mazmuny

Taqyryptar	Qysqasha sıpattama
Kirispe	Dastarhan batasy men as qaıyrýdyń mańyzy
Dastarhan batasynyń tarıhy	Bata berý dástúriniń shyǵý tegi men tarıhı mańyzy
Bata berýdiń mańyzy	Bata berýdiń rýhanı jáne mádenı mańyzy
Batanyń túrleri	As batasy, toı batasy, sapar batasy jáne t.b.
Dastarhan batasy	Dastarhan batasynyń ereksheligi men oryndalý tásili
As qaıyrý degen ne?	As qaıyrýdyń máni men mańyzy
As qaıyrý dástúri	As qaıyrý rásimin oryndaýdyń joldary
Dastarhan batasynyń mátinderi	Batanyń dástúrli mátinderi
As qaıyrý mátinderi	As qaıyrýǵa arnalǵan mátinder
Bata berý salttary	Bata berý salttarynyń erekshelikteri
Bata berýdiń qazirgi kezdegi mańyzy	Zamanaýı qoǵamdaǵy bata berýdiń róli
Bata berýshilerdiń mindetteri	Bata berýshiniń mindetteri men jaýapkershiligi
Bata berýdiń tárbıelik máni	Bata berý arqyly tárbıe berý
Bata berýdiń ádebıeti	Bata berýdiń ádebıettegi kórinisi
Batanyń dinı aspektileri	Bata berýdiń dinı mańyzy men aspektileri
Bata berý dástúriniń aımaqtyq erekshelikteri	Qazaqstannyń ártúrli aımaqtaryndaǵy bata berý dástúriniń erekshelikteri
Bata berý óneri	Bata berý óneriniń damý joldary
Bata berý úrdisindegi ózgerister	Zamanaýı ózgerister men jańalyqtar
Bata berý men as qaıyrýdyń ortaq tustary	Bata berý men as qaıyrýdyń uqsastyqtary men aıyrmashylyqtary
Qorytyndy	Bata berý men as qaıyrýdyń bolashaqtaǵy mańyzy

Qazaq halqynyń mádenıeti men rýhanı ómirinde dastarhan batasy men as qaıyrýdyń erekshe orny bar. Bata berý - rýhanı kúsh pen jaqsylyqtyń kózi dep sanalady, al as qaıyrý arqyly adamdar taǵamnyń qasıetin arttyryp, oǵan alǵysyn bildiredi. Bul dástúrler halyqtyń salt-dástúri men ádet-ǵurpynyń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

Dastarhan batasynyń tarıhy

Dastarhan batasy ejelden beri qazaq halqynyń turmys-tirshiliginde erekshe oryn alǵan. Onyń shyǵý tegi halyqtyń dinı senimderimen, rýhanı dástúrlerimen tyǵyz baılanysty. Qazaqtar batany adamdardyń ómirine jaqsylyq, baqyt jáne bereke ákeletin qýatty sózder dep sanaıdy.

Bata berýdiń mańyzy

Bata berý - bul tek ádet-ǵuryp emes, ol adamdardyń bir-birine degen qurmeti men mahabbatynyń belgisi. Bata arqyly adamdar bir-birine jaqsylyq tileıdi, rýhanı qoldaý kórsetedi. Bata berý ásirese úlkenderdiń jas urpaqqa ónege kórsetýiniń bir túri bolyp tabylady.

Batanyń túrleri

Qazaq halqynyń batalary ártúrli jaǵdaılarǵa arnalǵan. Mysaly, as batasy, toı batasy, sapar batasy, úılený batasy, naýryz batasy jáne t.b. Árbir bata ózine tán erekshelikteri men maǵynasy bar.

Dastarhan batasy

Dastarhan batasy - arnaıy asqa arnalǵan bata. Bul bata kóbinese úlkenderdiń nemese qurmetti qonaqtardyń aýyzynan shyǵarylady. Dastarhan batasy arqyly dastarhan basynda otyrǵandardyń amandyǵy, densaýlyǵy, berekesi tilinedi.

As qaıyrý degen ne?

As qaıyrý - bul dastarhan basynda as ishkennen keıin aıtylatyn alǵys pen rızashylyqtyń belgisi. As qaıyrý arqyly adamdar taǵamnyń berekesin tilep, ony daıyndaǵandarǵa alǵysyn bildiredi.

As qaıyrý dástúri

As qaıyrý rásimi arnaıy sózdermen, duǵalarmen aıtylyp, asqa degen qurmet pen rızashylyqty kórsetedi. Bul dástúr kóbinese dastarhan batasymen birge oryndalady.

Dastarhan batasynyń mátinderi

Dástúrli dastarhan batasynyń mátinderi halyqtyń aýyz ádebıetinde keńinen taralǵan. Mysaly:

• "Dastarhanymyz berekeli bolsyn, árbir tilimiz adal bolsyn."
• "Alla taǵala yrys-bereke bersin, dastarhanymyz mol bolsyn."

As qaıyrý mátinderi

As qaıyrýǵa arnalǵan mátinder de erekshe maǵynaǵa ıe. Mysaly:

• "As qaıyrly bolsyn, berekeli bolsyn."
• "Alla taǵala astyń dámin arttyrsyn, denimiz saý bolsyn."

Bata berý salttary

Bata berý salttary ár aımaqta ártúrli bolýy múmkin. Bul salttar halyqtyń turmys-tirshiligi men rýhanı ómiriniń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

Bata berýdiń qazirgi kezdegi mańyzy

Qazirgi zamanda bata berý dástúri óz mańyzyn joǵaltqan joq. Kerisinshe, ol halyqtyń rýhanı baılyǵy men mádenı murasyn saqtaýdyń bir joly retinde mańyzdy ról atqarady.

Bata berýshilerdiń mindetteri

Bata berýshi adamnyń mindetteri men jaýapkershiligi erekshe. Ol óziniń batasy arqyly halyqtyń rýhanı baılyǵyn arttyrýǵa, jaqsylyq pen berekeni tilep, halyqty rýhanı turǵydan qoldaýǵa tyrysady.

Bata berýdiń tárbıelik máni

Bata berý arqyly úlkender jas urpaqqa tárbıe berip, olardy rýhanı turǵydan baıytady. Bul dástúr arqyly balalarǵa jaqsy qasıetter men adamgershilik qaǵıdalary úıretiledi.

Bata berýdiń ádebıeti

Bata berý dástúri qazaq ádebıetinde de kórinis tapqan. Kóptegen aqyn-jazýshylar batanyń mańyzyn, onyń rýhanı qundylyqtaryn óz shyǵarmalarynda sýrettegen.

Batanyń dinı aspektileri

Bata berý dástúriniń dinı mańyzy zor. Ol halyqtyń dinı senimderimen tyǵyz baılanysty jáne duǵalarmen, rýhanı sózdermen aıtylady.

Bata berý dástúriniń aımaqtyq erekshelikteri

Qazaqstannyń ártúrli aımaqtarynda bata berý dástúriniń ózindik erekshelikteri bar. Bul erekshelikter halyqtyń turmys-tirshiligine, mádenıetine baılanysty qalyptasqan.

Bata berý óneri

Bata berý - bul óner. Ony árkim oryndaı almaıdy. Bata berýshi adam rýhanı baı, tájirıbeli bolýy kerek.

Bata berý úrdisindegi ózgerister

Zamanaýı qoǵamda bata berý dástúri de ózgeristerge ushyraǵan. Biraq onyń máni men mańyzy ózgermeıdi.

Bata berý men as qaıyrýdyń ortaq tustary

Bata berý men as qaıyrýdyń ortaq tustary kóp. Ekeýi de halyqtyń rýhanı ómiriniń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

Qorytyndy

Qazaq halqynyń dastarhan batasy men as qaıyrý dástúrleri - bul halyqtyń rýhanı baılyǵy men mádenı murasynyń bir bóligi. Bul dástúrler halyqtyń birligin, rýhanı baılyǵyn arttyryp, adamdardy jaqsylyqqa jeteleıdi.

Jıi qoıylatyn suraqtar

Dastarhan batasy degen ne?

Dastarhan batasy - bul arnaıy asqa arnalǵan bata, dastarhan basynda otyrǵandardyń amandyǵy, densaýlyǵy jáne berekesi tilinedi.

As qaıyrý degen ne?

As qaıyrý - bul dastarhan basynda as ishkennen keıin aıtylatyn alǵys pen rızashylyqtyń belgisi.

Bata berýdiń qandaı túrleri bar?

Bata berýdiń ártúrli túrleri bar: as batasy, toı batasy, sapar batasy jáne t.b.

Dastarhan batasynyń mátinderi qandaı?

Dástúrli dastarhan batasynyń mátinderi halyqtyń aýyz ádebıetinde keńinen taralǵan jáne ártúrli bolýy múmkin.

As qaıyrý mátinderi qandaı?

As qaıyrýǵa arnalǵan mátinder de erekshe maǵynaǵa ıe jáne kóbinese alǵys pen rızashylyqty bildiredi.

Bata berý dástúri qaıdan shyqqan?

Bata berý dástúri qazaq halqynyń dinı senimderi men rýhanı dástúrlerimen tyǵyz baılanysty.

 

 

 

Dastarhanǵa bata – qazaqtyń erteden kele jatqan ulttyq dástúrleriniń biri. Bata, tilek aq dastarhan basynda, túrli toılarda, jaqsylyqtarda aıtylady. Sizderge tárbıelik máni joǵary halqymyzdyń asyl qazynasynyń biri bata týraly málimet berip, úzdik batalar toptamasyn usynamyz. Qonaqqa bárimiz baramyz, biraq bárimiz dastarhan basynda jaqsy bata aıta almaı jatamyz. Ne isteý kerek? Árıne dastarhanǵa arnalǵan batalardy jattaý qajet!

 

Dastarhanǵa qysqasha bata
Bata berý, dastarhanǵa bata berý
Shańyraqqa bata
Dastarhan, as: Bata berý
Dastarhanǵa bata jattaý
Dastarhanǵa, asqa bata berý
Dastarhanǵa bata
Ahmet Baıtursynovtyń bergen batasy
Soqyr Abyzdyń batasy
Búrkitshi Omar qarttyń batasy
Qanjyǵaly Asaýbaıdyń batasy
Bekentaı pirádardyń batasy
Dámge bata
Toıdaǵy dastarhanǵa bata
Toı jasaǵan úı ıesine dastarhanǵa beriletin bata

Dastarhanǵa qysqasha bata

Dastarhanyń toq bolsyn,
Ýaıym-qaıǵy joq bolsyn!
Jardy bolsań jasyma,
Baı bolsań, tasyma!
Baq-dáýlet bersin basyńa,
Ǵumyr bersin jasyńa.
Bále-jala, jyn-shaıtan,
Jolamasyn qasyńa!
Imannyń baılyǵyn bersin,
Qut-berekeniń bári kelsin!

Birlik bersin basyńa,
Bereke bersin asyńa.

Áýmın

Qudaı jarylqasyn,
Baq qarasyn,
Qydyr darysyn!
Aıdan aman,
jyldan esen qylyp,
Úıdegi, túzdegi
Mal-basty aman qylsyn!

Áýmın

Dastarhanyń maıly,
Kóńiliń jaıly bolsyn.
Ómirińe ne tileseń,
Tilegiń qabyl bolsyn.

Jarylqa, qudaı, qabyl et!
Jarylqaýdyń qamyn et!
Baı et, mamyr et,
Batamdy mustajap et!
Qudaıdan ne tilese,
Sony ázir et!
Qudaı taǵala, munyń aqnıetin
Qabyl et! Áýmın!

Baǵa almastaı maldy bol!
Jalshy menen qulyńa,
Ábúıir bersin qyzyńa,
Dáýlet bersin ulyńa!
Áýmın!

Bir qudaıym ońdasyn,
Oń jolyńa bastasyn!
Úıińdi túrli apattan,
Qusa-qaıǵydan saqtasyn!
Úmit artqan ul qyzyń,
El senimin aqtasyn!
Aýmın!

Aýmın deseń maǵan,
Qudaı bersin saǵan.
Altynnan – jaǵań,
Kúmisten – taǵań.
Oń jaǵyńnan ketpesin
Kúrpildek qara sabań.
Jortsań jolyń bolsyn,
Joldasyń qydyr bolsyn.
Tileýiń qabyl,
Muratyń asyl bolsyn.
İshkeniń qymyz,
Jegeniń syrbaz,
Kıgeniń túlki bolsyn,
Júrgen jeriń oıyn-kúlki bolsyn!

 

Qozyǵa tolsyn kógeniń,
Tulpar bolsyn kógeniń.
Qutty bolsyn quryǵyń,
Sútti bolsyn qudyǵyń.
Qıaqty bolsyn suńqaryń,
Tuıaqty bolsyn tulparyń.
Óristi bolsyn jaılaýyń,
Yrysty bolsyn qystaýyń.
Arystandaı bolsyn aıbatyń,
Aıýdaı bolsyn qaıratyń.
Gúlge tolsyn óńiriń,
Kóńildi ótsin ómiriń.
Asqa tolsyn tabaǵyń,
Ashyq bolsyn qabaǵyń.

Shaıyń qyzyl bolsyn,
Ǵumyryń uzyn bolsyn.
Nesibeń tasa bersin,
Dushpanyń qasha bersin,
Qudaıym uzaq ǵumyr jaza bersin!

Peıilińe qonaqjaı
Bata berem qolyń jaı:
Aq jarylǵan júregiń,
Qabyl bolsyn tilegiń.

Bizge soıdyń semiz taı,
Tórt túligiń bolsyn saı.
Ósip-ónip urpaǵyń,
Tórt qıyrǵa qanat jaı!

Bizge soıdyń qulyn,
Jaqsydan bolsyn juǵym.
Ómirińdi uzartyp,
Ózińnen óte týsyn ulyń.

Bizge soıdyń marqany,
Aldyńnan tarqat arqany.
Syıly bolyp elińe,
Sybaǵańdy al taǵy.

Bizge soıdyń qoı,
Úıińnen ketpesin toı.
Qyzyǵyna qanyp,
İshpeı-jemeı toı.

Bizge soıdyń toqtyny,
Elińniń bul toqtyǵy.
Abyroı alyp ul-qyzyń,
Bıik bolsyn shoqtyǵy.

Bizge astyń bas,
Bersin saǵan uzaq jas.
Aýyzdyqtap asaýdy,
Asýdan asýǵa as!

Bizge astyń jambas,
Jaqsymen bol jandas.
Yqylasyń qabyl bop,
Yrysyń tolmaı qalmas.

Bizge astyń sybaǵa,
Jamandyq kórme sirá da.
Qıanat qylma pendege,
Jaǵamyn deseń qudaǵa.

Bizge astyń qazy,
Boldyq sizge razy.
Aq maı aqsyn aýzyńnan,
Úzilmeı qoryń qysy-jazy.

Bizge astyń jaıany,
Ómirdiń bolsyn baıany.
Bolsań da tóldiń jylqysy,
Jurtyńnyń bolma saıaǵy.

Bizge astyń jal,
Basyńa bitsin dúnıe-mal.
Ata-anańdy ardaqtap,
Aıaq-qolyn jyly sýǵa mal.

Bizge astyń omyrtqa,
Pále-jalaǵa jolyqpa.
Órisiń barda órge shap,
Óz-ózińnen toryqpa.

Bizge astyń shujyq,
Kórgeniń bolsyn qyzyq.
Aqqý-qazdaı mamyrla,
Aıdynyńda júzip.

Bizge astyń jaýyryn,
Balanyń bersin táýirin.
İzet kórip iniden,
Úzilmesin saýyǵyń.

Bizge astyń súbe,
Qyrsyǵyń jerge ensin túge!
Kúndegendi kúńirentip,
Kúnnen-kúnge úde.

Bizge astyń tós,
Úrim-butaǵyńmen ós!
Jaılanyp qon,
Jazylyp kósh!

Bata berý, dastarhanǵa bata berý

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Astaryńyz dámdi bop,
Kóńilderińiz jaılansyn!
Sińimdi bolyp asyńyz,
Urttaryńyz maılansyn!
Shańyraqqa qut enip,
Qıyndyqtar bolmasyn!
Baq-bereke bir kelip,
Qýanysh tapsyn jalǵasyn!
Ómirlerińiz jaıly bop,
Qanattaryńyz talmasyn!
Alla ózi jar bolyp,
Bar jaqsylyq ornasyn!
Shyraıly, shattyq kúniń bop,
Sáttilik tapsyn jalǵasyn!
Denderiń saý, aman bop,
Arý-syrqaý bolmasyn!
Árbir úıdi árdaıym,
Jaratqan ıem qoldasyn!
Áýmın!

Shańyraqqa bata

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Aǵaıyn maǵan qarańdar,
Asqa bata bereıin.
Sińimdi bolyp astaryń,
Ústem bolsyn mereıiń!
Kóńilge shattyq ákeler,
Marjan sózdi tereıin.
Jaıylǵan bul dastarhan,
Qýanyshqa jaıylsyn!
Dastarhannyń ıesi,
Alla qoldap baıysyn!
Aman bolyp otbasy,
Baq-bereke ornasyn!
Bala-shaǵa aman bop,
Qanattary talmasyn!
Shańyraqtyń shattyǵy,
Taba bersin jalǵasyn!
Alla ózi jar bolyp,
Sátsizdikter bolmasyn!
Ár isteri ońdy bop,
Kóńilde shattyq ornasyn!
Amandyq bop ár úıde,
Qýanysh tapsyn arnasyn!

Dastarhan, as: Bata berý

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Asqa bata bereıin,
Qoldaryńdy jaıyńdar!
Marjan sózdi tereıin,
Jaratqanym qabyl al!
Astaryńyz dámdi bolsyn,
Asqazanyń qabyldar!
Osynda otqan kópshilik,
Ár kúnnen baqyt tabyńdar!
Bastaryńa baq qonsyn,
Qastaryńnan tabylar!
Kóterińki sát bolsyn,
Shamnan shyraq jaǵylar!
Abyroıly at bolsyn,
Barlyq adam qabyldar!
Bolsyn deımin syılastyq,
Alys ketse saǵynar!
Bolsyn deımin qımastyq,
Muńaıa qalsaq qamyǵar!
Shańyraqqa qut kelsin,
Baq-bereke tabylar!
Aman bolsyn otbasy,
Sheshimdi bir qabyldar!
Kóńilimiz toq bolsyn,
Qaıǵy-muńnan arylar!

Dastarhanǵa bata jattaý

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Dastarhanyń molǵa jaıylsyn,
Appaq aıran, sútimen.
Bar jaqsylyq ornasyn tek,
Baq-bereke, qutymen.
Otbasynyń amandyǵyn bersin,
Bala-shaǵanyń adaldyǵyn bersin.
Denderińe saýlyq berip,
Árbir iske jaramdyǵyn bersin!
Sińimdi bop isher asymyz,
Dastarhannyń baılyǵyn bersin!
Shańyraǵyń shattyqqa tolyp,
Ómir saǵan jaılyǵyn bersin!
Bala-shaǵań aman bolyp,
Qýanyshqa saı kúnin bersin!
Aýrý-syrqaý aýlaq bolyp,
Jaıma-shýaq aı, kúnin bersin!
Áýmın!

Dastarhanǵa, asqa bata berý

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Aq dastarhan jaıylyp,
Qoıyldy as ortaǵa.
Sińimdi bolsyn astaryń,
Aǵaıyn-týys, barshaǵa.
Qýanyshtar ornalsyn,
Baq-bereke jalǵansyn,
Osyndaǵy barshańa.
Otbasyńyz aman bop,
Sátti basar qadam bop,
Júrińdershi án sala!
Shańyraqqa tileımiz,
Baq-bereke mol bolsyn.
Dastarhanyń baı bolyp,
Ústi tolǵan aq bolsyn.
Qýanyshqa jaıylar,
Dastarhanyń kóp bolsyn!
Árqashanda qoldaıtyn,
Alla saǵan jaq bolsyn!
Bastaryńa ornaıtyn,
Taýsylmaıtyn baq bolsyn!
Aman bolyp otbasy,
Bar jaqsylyq tap bolsyn!
Áýmın!

Dastarhanǵa bata

Ýa, jaratqan ıem qudiret
Tilegimdi qabyl et!
Imanymdy kámil et!

Dastarhannyń baılyǵyn bersin,
Otbasynyń jaılyǵyn bersin.
Astaryńyz sińimdi bolyp,
Kúlimdep shyǵar aı, kúnin bersin!
Imanymyz sarqylmasyn,
Jıǵanymyz taýsylmasyn.
Otbasymyz aman bolyp,
Juldyzymyz jarqyldasyn!
Ata bersin tań kúlimdep,
Amandyqta den saý bolyp.
Aq batamyz qabyl bolsyn,
Basymyzǵa baqyt qonyp!
Áýmın!

Bizge astyń jilikti,
Ul-qyzyń bolsyn bilikti,
Bizge astyń beldeme,
Syıly bol basqa elge de.
Bizge astyń kesek et,
Dáýletiń tassyn eselep.

Syılap berdiń etińdi,
Jarylqasyn betińdi.
Endi ákeldiń sorpańdy,
Oryndatsyn qolqańdy.

Keldi taǵy qymyzyń,
Arylmasyn qyzyǵyń.
Qoıdyń qaımaq, aıranyń,
Aman bolsyn aýyl-aımaǵyń.

Jazdyń jaıma, baýyrsaq,
Bola bersin qaýym shat.
Jáne keldi qurt-maıyń,
Týa bersin qutty aıyń.

Raqmet dámińe,
Rızalyq bersin bárińe.
Aman bolyp basyńyz,
Júzge jetsin jasyńyz.

Maǵan japtyń shapan,
Kóńilde bolmasyn qapań.
Maǵan mingizdiń at,
Qyz uzatyp, qyzyǵyna bat!
Maǵan atadyń jol,
Ul ósirip máre-sáre bol!
Maǵan berdiń et,
Kelin túsirip, tilegenińe jet!
Maǵan berdiń saýǵa,
Basyń túspesin daýǵa!
Aldyma saldyń mal,
Alladan raqmet al!

Et – Sizden,
Yqylas, nıet bizden.
Tileýi aqty táńirim
Muratyna jetkizgen.
Jaqsy-jamandy kórip baq.
Bar men joqqa kónip baq.
Ashy-túshyny tatyp kór,
Taıyz-tereńdi batyp kór!
El basyna túsken syndy,
Túz keship, tún qatyp kór.
Jıyndy topqa túskende,
Júırigiń baptaýly bolsyn,
Jigitiń maqtaýly bolsyn.
Jortýyl, joryq jolyqsa,
Naızań saptaýly bolsyn.
Nókeriń saqtaýly bolsyn.
Dastarhanyń toq bolsyn,
Ýaıym-qaıǵy joq bolsyn.
Aman saqtap,
Abyroı bersin!
Jorytqanda jolyń bolsyn!

Ardaqty úıdiń ıesi,
Áýeli berdiń shaı,
Kóńiliń bolsyn jaı.
Ekinshi berdiń et,
Tappasyn kóńiliń
Eshbir dert!
Úshinshi berdiń sorpa,
Bolmasyn baǵyń orta!
Eki dúnıeniń ıgiligine jetkizsin,
Esirkep súıgen pendesinen etkizsin!

Astyrsyn, tastyrsyn,
Jaqsylarmen janastyrsyn,
Jamandardan adastyrsyn,
Ottyń basy aman bolsyn,
Beıbitshilik zaman bolsyn,
Balalaryń azamat adam bolsyn,
Jaýyń jeńilip qaban bolsyn!

Basyńa Alla baq bersin,
Ne berse de naq bersin,
Bilim naqyl aıtýǵa
Jalyqpaıtyn jaq bersin!
Aıtyp júrer bilimniń
İs-amalmen shaq kelsin!
Bereke-qut pen yrysty
Úılerińe ap kelsin!
Qara nıetti jaýyńa
Báleketi tap kelsin!
Arman nıetke jetkizip,
Tileýińdi ap bersin!
Mal-jan aman toq bolsyn,
Qaıǵy-qasiret joq bolsyn!
Dastarhanyń aq bolsyn,
Shańyraqqa baq qonsyn!
Balalaryń kóp bolsyn,
Tamaǵy toq, kıimi kók bolsyn,
Imany myǵym bek bolsyn,
Sózi týra dóp bolsyn!

Hak qarasyn,
Baq darysyn.
Dastarhanǵa bereke bersin,
Elge dáýlet-mereke bersin.
Shyqqannyń esesin bersin,
Qalǵannyń berekesin bersin,
Keń peıil bersin,
Uzaq ómir bersin,
Ot aınala bas bersin,
óris toly mal bersin.
Mal berse, qaıyryn bereketimen bersin,
Bas berse, azyq-nesibesimen bersin!

Aqylyńdy astyrsyn,
Yqylasyńdy tastyrsyn,
Balań úbirli bolsyn,
Qyzyń shúbirli bolsyn!
Jaqyn kóp bolsyn,
Jaýyń joq bolsyn!
Jaqsy kelsin qasyńa,
Nur jaýsyn áziz basyńa!
Kóshiń kólikti bolsyn,
Qonysyń túlikti bolsyn,
Qatýlyqtan aýlaq bol,
Tatýlyqqa jaqyn bol!
Dáýreniń ımanmen sándi bolsyn,
Ǵumyryń bilimmen mándi bolsyn!

Áýmın deseń berdim bata
Qabyl etip bir Allah
Baq-dáýlet, bereket
Úıińizge uıalasyn.
Jaratqan Iem aman qylsyn
Bizge bergen sháıińiz -
Jaqsy bolsyn jáıińiz.
Bizge bergen etińiz -
Qabyl bolsyn nıetińiz.
Maqsatyńa jetińiz,
Bizge bergen tuz-dámińiz
Taýsylmaıtyn nesibe bolyp,
Aman-saý bolaıyq bárimiz.

Áýmın, Allahý ákbar!

Iá, táńiri qudiret,
Mal-bastaryn aman et,
Basyna ber baqyt,
Asyna ber bereket,
Ómir-jasyn uzaq et,
Mıhnattan aman et,
Dushpanynyń kúnin jaman et,
Urpaqtaryn asyl et,
Dúnıedegi jaqsylyqty,
Dál osy úıge násip et

Áýmın.

Jas balanyń kúlkisin ber,
Jas ananyń uıqysyn ber.
Jomarttyń qolyn ber,
Jorytqannyń jolyn ber.
Qyzdyń qylyǵyn ber,
Sýdyń tunyǵyn ber,
Asaýdyń arynyn ber,
Túngi ottyń jaryǵyn ber.
Asqar taýdyń pańdyǵyn ber,
Bulbul qustyń tańǵy únin ber.
Dalanyń jazyqtyǵyn ber,
Gúldiń náziktigin ber.
Teńizdiń tereńdigin ber,
Qyrannyń kóregendigin ber.
Erdiń kóńilin ber,
Búrkittiń jigerin ber.
Lashynnyń júregin ber,
Naǵyz dostyń tilegin ber.
Máńgi-baqı ajyramas,
Shyn ǵashyqtyń tilegin ber!

Áýmın!

Dastarhanyńa bereke bersin,
Bastaryńa mereke bersin,
Astaryńa adaldyq bersin,
Bastaryńa amandyq bersin,
Denderińe saýlyq bersin!

Áýmın!

Ashyp tastap peıildi
Dastarhanyń jaıyldy.
Qasıetti nan ulyq
Berekeń tur naq uıyp.
Asyl sózder shashyldy,
Bar abyroı baq ornap
El syılasyn basyńdy.
Ańyz bolyp otaýyń
Aıta júrsin asyńdy.
Súıgen jaryń,
Bala-shaǵań aman bop,
Bútindesin asyldy.
Nıetińe biz toıdyq.
Rahmet sháıińa,
Rıza etken bir qoılyq!

Áýeli qudaı ońdasyn,
Arýaqtaryń qoldasyn.
Baqyt pen dáýlet, bas pen mal,
Basyńa máńgi ornasyn.
Tórt qubylań saı bolsyn,
Saǵan qastyq oılaǵan
Ǵumyrynda ońbasyn.
Aqyldy bol, arly bol,
Baqytty bol, maldy bol,
Qataryńnyń aldy bol!

Áýmın

Berekemiz qashpasyn,
Belimizdi eshkim baspasyn,
Adal jan bolyp astasyń,
Aryńdy kúldeı shashpasyn.
Baqyt bolsa bastasyń,
Meımanyń, sirá, taspasyn,
Tirlikte túzý jol tapsań,
Táńirim berer basqasyn.

Áýmın

Áýeli qudaı esen et,
Jırenshedeı sheshen et,
Atymtaıdaı kósem et,
Luqpandaı beregen et.
Ibrahımniń basyn bersin,
Súleımenniń taqytyn bersin.
Qydyr qusy qonsyn basyńa.
Jortqanda jolyń bolsyn,
Joldasyń qydyr bolsyn.
Joǵary bolsyn juldyzyń,
Baqytty bolsyn ul-qyzyń.
As ıesi baıysyn,
Bar oılaǵan armanyń,
Jaqsylyqqa saıysyn.

Áýmın

Dastarhanyń baı bolsyn.
Qazan-oshaǵyń maı bolsyn.
Tórt túligiń saı bolsyn.
Kóńiliń tolyp jaı bolsyn.
Ulyń qonyp qıaǵa,
Qyzyń qonyp qıaǵa,
Keliniń bıbi atanyp,
Ulyń bolsyn bı aǵa.
Bergennen Alla tanbasyn,
Kóbeıe bersin mal basyń,
Óse bersin jan basyń,
Armanyń kókke samǵasyn.
Dosyńnan kóńiliń qalmasyn,
Jaǵańnan dushpan almasyn,
Jolyń bolyp jortqanda,
Jolyńdy Qyzyr jalǵasyn.

Áýmın

Bereke bersin basyńa,
Baq qonsyn basyńa.
Balyn tatyp ómirdiń
Jambyldyń jet jasyna.
Qýanyshpen dostaryń
Jınala bersin qasyńa.
Qoıyń qozdap egizden,
Eshkiń týyp segizden.
Maıdan qolyń ketpesin,
Soǵymyń bolyp semizden.
Aıtyp júrsin qonaǵyń
Tańdaıdan ketpeı jegizgen.
Shalqyp jatsyn dáýletiń,
Tasyǵan seldeı teńizden.
Baıandy Alla baq bersin,
Adalyn bersin, aq bersin.
Ataǵyń ketip Alashqa,
Astyńa altyn taq bersin.

Áýmın

Táńiri jarylqasyn,
Kimdi jarylqasa,
Sonyń jaǵynda qalsyn!
Jamannyń aldynda qalsyn!
Jortqanda jolyń bolsyn,
Adassań, Alla jolǵa salyp júrsin,
Súrindirtpeı alyp júrsin,
Myń san bále, qaýip qaterden qaǵyp júrsin!

Ýa, Jaratqan – Qudiret!
Mal-jandaryn aman et,
Basyna ber zor baqyt.
Asyńa ber bereket,
Ǵumyr-jasyn uzaq et.
Urpaqtaryn asyl et,
Kásibin adal kásip et,
Bále-jaladan aýlaq qyp,
Tattyrma esh qasiret,
Dúnıeniń bar jaqsylyǵyn
Dál osy otaýǵa násip et!

Bizge tartqan basyńyz,
Dámdi eken asyńyz.
Urpaqtar bop ózgeshe,
Syıly bolsyn basyńyz!
Domalasyn órge tasyńyz,
Imandy bolyp tasyńyz.
Kóre almaýshy, kertartpa
Qum qapsyn dushpan –qasyńyz,
Júzge jetsin jasyńyz,
Elge syıly qart bolyp,
Jánnatqa qadam basyńyz!
Quıǵan qyzyl sháıińiz,
Baldaı tátti maıyńyz,
Eseli bop eńbegiń,
Imandy bop baıyńyz!

Dáýletińdi tastyrsyn,
Sáýletińdi astyrsyn,
Aqsaqalyń kelgende
Aq dastarhan jaıylyp,
Adal as pen bas tursyn!
Til men kózden aman bop,
Túlep ushsyn jas qyrshyn –
Baısaldy týǵan balańdy
Baıtaǵyna bas qylsyn!
Adaldan jıǵan malyńdy
Alty atańa as qylsyn!
Jaqsymenen dos qylsyn,
Jamanmenen qas qylsyn,
Imanyńdy ras qylsyn!
Qaraýdy qara tas qylsyn,
Sarańnyń kóńilin pás qylsyn!
Bul úıge qastyq qylǵandy
Táńirim qara bastyrsyn!

Dastarhanǵa bata berý

Qudaı jarylqasyn,
Baı qylsyn.
Baq qarasyn,
Qydyr darysyn.
Áýlıe darysyn,
Árýaq jebesin!

Dastarhanǵa bereke bersin,
Erge dáýlet bersin.
Shyqqannyń esesin bersin,
Qalǵannyń berekesin bersin.

Keń peıil bersin,
Uzaq ómir bersin.
Ot aınala bas bersin,
Óris toly mal bersin.

Mal berse,
Qaıyrly berekesimen bersin.
Bas berse,
Azyq-nesimen bersin.

Ahmet Baıtursynovtyń bergen batasy

Qudaıym jarylqasyn, baı qylsyn!
Tórt túligin saı qylsyn!
Ketpes dáýlet!
Keń peıil bersin!
Qurbandyǵyń qabyl bolsyn!
Tilegen tilegińdi bersin!
Allahý aqbar!

Asyń, asyń, asyńa!
Bereke bersin basyńa!
Bódenedeı jorǵalap,
Qyrǵaýyldaı qorǵalap,
Qydyr kelsin qasyńa.
Senen baılyq ótpesin!
Táńiri bergen nesibeń
Tepkileseń ketpesin!
Jelińniń eki shetine
Taı shaptyrsa jetpesin!
Keshke kelip jamyrasqan,
Shýyldasyp mańyrasqan,
Qoshqannyń enesi
Allahý aqbar!

Ýa, qudaıym qoldasyn,
Jibersin peıil – joldasyn.
Ómirleriń uzaqtan,
Kógenderiń tusaqtan bolsyn,
Aldyńa bereke,
Baq-dáýletiń shashylyp jatsyn,
Qazanyń asylyp jatsyn.
Perishteler qorǵaı júrsin,
Úıiń qonaqtan arylmasyn,
Qudaıym peıil-tilegińdi jarylqasyn!
Áýmın!

Soqyr Abyzdyń batasy

Baı bol, barsha muratyńa jet,
Úbirli-shúbirli bol.
Qobylandydaı nemere ulyń bolsyn,
Qurtqadaı aqyldy qyzyń bolsyn.
«Qyryqtyń biri – Qydyr» degen.
Osy lebizimdi baıtaq áýlıe qoldap,
Perishte áýmın desin!

***
Dastarhanyńa bereke bersin,
Bastaryńa mereke bersin,
Astaryńa adaldyq bersin,
Bastaryńa amandyq bersin,
Denderińe saýlyq bersin,
Áýmın!

Úıge qonaq kelse qýanyp, óte qadirli qonaqtarǵa taı soıyp, qonaqasy berilip, attandyrý dástúrge aınalǵan. Al qoı, toqty soıý burynnan qalyptasqan ádet. Soıylatyn maldy aldymen úı ıesi qonaqtar otyrǵan úıdiń bosaǵasyna ákelip bata tileıdi. Oǵan bata berýshi adam:

Surasań bata bereıin,
Ústem bolsyn mereıiń.
Kók jaılaýdy jaılasań,
Taı-qulyndy baılasań.
Sabań tolsyn qymyzǵa,
Sharań tolsyn ýyzǵa.
Órisińe mal tolsyn,
Aq tileýiń jar bolsyn!
Attansyn kelgen qonaǵyń
Biz sıaqty rıza bop, – degendeı tilegin bildiredi.

***
Qýanysh qaıyrly bolsyn,
Jastar abyroıly bolsyn.
Ýaıymdary joq bolsyn,
Kóńilderi toq bolsyn,
Adal eńbek arqasynda,
Tabystary mol bolsyn,
Alaqandary ashyq bolsyn,
Ómirge mashyq bolsyn!
Kúıbeń qaǵyp keıin qalmaı,
Jańalyqqa ǵashyq bolsyn,
Urpaqtary er bolsyn,
Kemeńgerlermen teń bolsyn.
Olardy kóre almaǵandardyń,
Bedel-bereketi kem bolsyn.
Áýmın!

***

Ýa, otaý ıesi,
Qoldasyn táńir kıesi,
Inabatyń ıgilikke bastasyn,
Peıiliń jamandyqqa baspasyn.
Oshaǵyńnyń oty sónbesin.
Aryń men janyń aramdyqqa kónbesin,
Bosaǵań berik bolsyn,
Qosaǵyń jerik bolsyn,
Kóńiliń ashyq bolsyn,
Ómiriń násip bolsyn.
Jaqsynyń qadirin bil,
Káriniń ádilin bil.
Ónegeńdi qazyq et,
Aqylyńdy azyq et,
Saǵyń synbasyn,
Baǵyń nurlansyn.
Oıyń kósem bolsyn,
Sóziń sheshen bolsyn.
Osynyń bári –
Sózimniń nári, Qudaıymnyń qulaǵyna shalynyp,
Tileýim qabyl bolsyn!
Áýmın!

***
Táńiri jas jubaılardy,
Shat ómirmen jarylqasyn.
Baqyttary arylmasyn,
Eshqashanda muqtajdyq kórip,
Esh adamǵa jalynbasyn,
Jastary júzge jetkenshe,
«Derttimin» dep shaǵynbasyn!
Áýmın!

Búrkitshi Omar qarttyń batasy

Asaryń asqar taý bolsyn,
Júzeriń muhıt, kól bolsyn,
Súıeneriń el bolsyn,
Dushpanyń qara jer bolsyn.
Abaıdaı án,
Jambyldaı sán,
Qajymuqandaı kúsh bolsyn,
Urpaq umytpas is bolsyn.
Esigiń aldy oı bolsyn,
Oı tolǵan qoı bolsyn.
Kúnde aýylyńda toı bolsyn.
Jaqsyǵa elikte,
Jamanǵa jelikpe.
Árdaıym shabytty bol,
Sarqylmas baqytty bol!
Áýmın!

Qanjyǵaly Asaýbaıdyń batasy

Kóter bilekti,
Bersin tilekti.
Áýeli Qudaı ońdasyn,
Ájdi-áýlıe qoldasyn.
Qyzyr menen qyryq shilten,
Piriń bolsyn joldasyń,
Asada jurtqa barǵanda,
Qadirli bolsyn óz basyń,
Segiz ingen botalap,
Seksen saýlyq qoldasyn.
Segiz kelin qomdasyn!
Seni kózdegen dushpandy
Bir Alla ózi jondasyn.
Dárejeń asa bersin,
Seni kózdegen dushpandy
Páleket basa bersin.
Allaý jar bolsyn,
Fatıkam qabyl bolsyn,
Ketkeniń kelip,
Kemtigiń tolsyn!
***
Jas balanyń kúlkisin ber,
Jas ananyń uıqysyn ber.
Jomarttyń qolyn ber,
Jorytqannyń jolyn ber.
Qyzdyń qylyǵyn ber,
Sýdyń tunyǵyn ber,
Asaýdyń arynyn ber,
Túngi ottyń jaryǵyn ber.
Asqar taýdyń pańdyǵyn ber,
Bulbul qustyń tańǵy únin ber.
Dalanyń jazyqtyǵyn ber,
Gúldiń náziktigin ber.
Teńizdiń tereńdigin ber,
Qyrannyń kóregendigin ber.
Erdiń kóńilin ber,
Búrkittiń jigerin ber.
Lashynnyń júregin ber,
Naǵyz dostyń tilegin ber.
Máńgi-baqı ajyramas,
Shyn ǵashyqtyń tilegin ber!
Áýmın!

***
Qudaı jarylqasyn,
Baq qarasyn,
Qydyr darysyn!
Aıdan aman,
Jyldan esen qylyp,
Úıdegi, túzdegi,
Mal basty,
Aman qylsyn!
Allahý aqbar!

***
Dastarqanyń toq bolsyn,
Ýaıym-qaıǵyń joq bolsyn!
Baq-dáýlet bersin bastaryńa,
Ǵumyr bersin jastaryńa!
Pále-jala, jyn-shaıtan,
Jolamasyn qastaryńa!
Allahý aqbar!

Bekentaı pirádardyń batasy

Altynnan bolsyn jaǵań,
Kúmisten bolsyn taǵań.
Tasqa tary óngenshe,
Tarshylyq kórmeńder.
Muzǵa bıdaı óngenshe,
Muńshylyq kórmeńder!
Júzderiń jaınap,
Kelisti bolyńdar,
Tolǵan aıdaı,
Óristi bolyńdar!

Qatarlaryńnan ozyńdar,
Qozdaǵan shoqtaı qozyńdar!
Eń aldymen,
Berekeshil bolyńdar!
Kókoraıdaı jelkildep,
Jelpildep turyńdar!
Seksenge kelip,
Selkildep turyńdar!
Áýmın!

Ul balaǵa beriletin bata

Júsiptiń dıdaryn bersin,
Muhamedtiń ımanyn bersin.
Janyńa dalanyń keńdigin bersin,
Áziret erdiń erligin bersin.
Abylaıdyń baıraǵyn bersin,
Baýyrjan batyrdyń aıbaryn bersin!
Elińe yrys-qut ornasyn,
Jerińe tynyshtyq ornasyn!
Ósek-aıańnyń qurbany bolmasyn,
Ozbyrlardyń shulǵaýy bolmasyn!
Alys joldarǵa,
Qolyń ormanda,
Taıǵanaq quzdarda
Kóldeneń keler qazadan,
Jazyqsyz tóngen jazadan
Áýlıe-ámbıler qorǵasyn,
Ata-bala, arýaq qoldasyn!
Áýmın!

Dámge bata

Áýeli Qudaı esen et,
Jırenshedeı sheshen et.
Atymtaıdaı kósem et,
Luqpandaı beregen et.
Ibrahımniń baqytyn bersin,
Súleımenniń taqytyn bersin,
Qydyr qusy qonsyn qasyńa,
Bulbul qusy qonsyn basyńa.
Jorytqanda jolyń bolsyn,
Joldasyń qyzyr bolsyn.
Joǵary bolsyn juldyzyń,
Baqytty bolsyn ul-qyzyń.
As ıesi baıysyn,
Bar oılaǵan armanyń,
Jaqsylyqqa syıynsyn!
Allahý aqpar!

Toıdaǵy dastarhanǵa bata

Áýeli, Qudaı ońdasyn,
Haq Rasýl járdem qyp,
Áýlıeler qoldasyn.
Sapar shyqsań, basshy bop,
Qyzyr bolsyn joldasyń.
Shúkirlik qyl Allaǵa,
Peıilińdi Qudaı almasyn.
Táýbe qylyp júrińiz,
İrıadan bolmasyn.
Taýfıq bersin bir Alla,
Aramǵa aýyryń salmasyn.
Baqytty bolsyn ul-qyzyń!
Joǵary bolsyn juldyzyń!
Rıza bolsyn meımanyń,
Ornynan keler jıǵanyń,
Tańda mahshar bolǵanda,
Aldyńnan shyǵar bergeniń,
Kópshilikten bata alsań,
Muratyńa jetesiń.
Jomarttyq qylsań tirlikte,
Qýanyshpen ótersiń.
Qabyl bolǵaı batamyz,
Keshire gór, Alla, qatamyz.
Páleni duǵa qaıtarar,
Burynǵyny aıtamyz.
Yqylasqa toıdyń biz,
Shaqyrǵan soń keldik biz,
Kelmek – súnnát,
Qaıtý – paryz,
Toıyńyz toıǵa ulassyz,
Kelgen izben qaıtamyz.
Allahý aqbar!

Toı jasaǵan úı ıesine dastarhanǵa beriletin bata

Qurmetti toı ıesi,
İsińdi taǵdyr ońdasyn,
Qaıda júrseń qoltyqtap,
Qydyr babań qoldasyn!
Jambylǵa uqsap kóp jasa,
Deneńde dert bolmasyn,
Toıyń-toıǵa ulasyp,
Jan-júregiń tolǵansyn,
Kúnnen-kúnge kóbeısin,
Dos-jaranyń, joldasyń.
Baqytyń tassyn ámanda,
Bergenin táńiri almasyn!
Ómirińdi uzartyp,
Balań menen nemereń,
Shóbereń men shópshegiń,
Týajattar jalǵassyn!