- 05 naý. 2024 01:33
- 208
Bilimdi bala qyr asar, Qutty bolsyn, tilashar!
Sabaqtyń taqyryby: Bilimdi bala qyr asar, Qutty bolsyn, tilashar!
Sabaqtyń maqsaty: Ana tilimizde taza sóıleýge, óz oılaryn erkin aıta bilýge, baılanystyryp sóıleýge úıretý.
Óz ana tilin qurmettep, qadir tutýǵa baýlý, adamgershilikke, óz tiline degen súıispenshilikti tárbıeleý.
Kórneki - quraldar: sýretter, naqyl sózder, sharlar
Júrgizýshi:
Ana tili - bizdiń óz tilimiz. Ózimizge ystyq, óte jaqyn til. Osy tilde eń alǵash anamyzdyń áldıin estidik. Eń alǵashqy dybysty osy tilde aıttyq. Bizdiń qazaq tili - óte baı til. Qazaqtan nebir sheshender, el basqarǵan kósemder, el bılegen bıler, aqyndar dúnıege tanymal boldy. Tilimizdiń mártebesi bıik. Qazaq tili memlekettik til bolyp qabyldandy.
«Tilim meniń tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy», demekshi tilimiz barda óz oıymyzdy erkin aıta alamyz.
Keler urpaq óz tilin qurmettep, óz tilinde taza sóılese, til de ómir súredi.
Kezekti oqýshylarǵa bereıik.
Sandýǵash:
Meıiri mol balaǵa,
Barlyq, barlyq anaǵa
Basymyzdy ıemiz.
Babamyzdyń tili dep,
Dalamyzdyń úni dep
Ana tilin,
Ana tilin,
Ana tilin súıemiz!
Nýrlybek:
Qazaq tili óte baı til
Gýljanaı:
Ana tilim aıbynym,
Tili ǵoı bul babamnyń
Osy tilde estidim,
Áldıin de anamnyń.
Qazna:
Bal qaımaqtaı tátti sóz,
Qara tastaı qatty sóz
Abaı aıtqan aqyn sóz,
Baýyrjan aıtqan batyl sóz.
Nurjan:
Eń tátti de til,
Eń ashshy da til
Eń qatty da til
Eń jumsaq ta til.
Berik:
Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy.
Ósse tilim men de ósemin,
Óshse tilim men de birge óshemin.
Aınur:
Ana tiliń bilip qoı,
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Aqylbek:
Tilim meniń appaq án,
Tilim barda maqtanam.
Birligińdi búgingi,
Ana tilim saqtaǵan.
Darıǵa:
Ósirgen oı bilimdi,
Súıem týǵan tilimdi.
Maqsat etem ár sózdiń,
Mánin tereń bilýdi.
Bári hormen
Ana tiliń aryń bul,
Uıatyń bop tur bette
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette!
Óleń «Úıretedi»
Qorytyndy
Biz tilimiz arqyly kóp nársege qol jetkizemiz. Tilimizdi shubarlamaı taza sóıleý bizge úlken mindet.
Sabaqtyń maqsaty: Ana tilimizde taza sóıleýge, óz oılaryn erkin aıta bilýge, baılanystyryp sóıleýge úıretý.
Óz ana tilin qurmettep, qadir tutýǵa baýlý, adamgershilikke, óz tiline degen súıispenshilikti tárbıeleý.
Kórneki - quraldar: sýretter, naqyl sózder, sharlar
Júrgizýshi:
Ana tili - bizdiń óz tilimiz. Ózimizge ystyq, óte jaqyn til. Osy tilde eń alǵash anamyzdyń áldıin estidik. Eń alǵashqy dybysty osy tilde aıttyq. Bizdiń qazaq tili - óte baı til. Qazaqtan nebir sheshender, el basqarǵan kósemder, el bılegen bıler, aqyndar dúnıege tanymal boldy. Tilimizdiń mártebesi bıik. Qazaq tili memlekettik til bolyp qabyldandy.
«Tilim meniń tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy», demekshi tilimiz barda óz oıymyzdy erkin aıta alamyz.
Keler urpaq óz tilin qurmettep, óz tilinde taza sóılese, til de ómir súredi.
Kezekti oqýshylarǵa bereıik.
Sandýǵash:
Meıiri mol balaǵa,
Barlyq, barlyq anaǵa
Basymyzdy ıemiz.
Babamyzdyń tili dep,
Dalamyzdyń úni dep
Ana tilin,
Ana tilin,
Ana tilin súıemiz!
Nýrlybek:
Qazaq tili óte baı til
Gýljanaı:
Ana tilim aıbynym,
Tili ǵoı bul babamnyń
Osy tilde estidim,
Áldıin de anamnyń.
Qazna:
Bal qaımaqtaı tátti sóz,
Qara tastaı qatty sóz
Abaı aıtqan aqyn sóz,
Baýyrjan aıtqan batyl sóz.
Nurjan:
Eń tátti de til,
Eń ashshy da til
Eń qatty da til
Eń jumsaq ta til.
Berik:
Týǵan tilim tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar sóz oıdaǵy.
Ósse tilim men de ósemin,
Óshse tilim men de birge óshemin.
Aınur:
Ana tiliń bilip qoı,
Bostandyǵyń, teńdigiń.
Ana tiliń bilip qoı,
Maqtanyshyń, eldigiń.
Aqylbek:
Tilim meniń appaq án,
Tilim barda maqtanam.
Birligińdi búgingi,
Ana tilim saqtaǵan.
Darıǵa:
Ósirgen oı bilimdi,
Súıem týǵan tilimdi.
Maqsat etem ár sózdiń,
Mánin tereń bilýdi.
Bári hormen
Ana tiliń aryń bul,
Uıatyń bop tur bette
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette!
Óleń «Úıretedi»
Qorytyndy
Biz tilimiz arqyly kóp nársege qol jetkizemiz. Tilimizdi shubarlamaı taza sóıleý bizge úlken mindet.