- 18 aqp. 2019 00:00
- 286
Býmyn qaǵan
Býmyn (kytaı jazbalarynda Tý-myn kahan) (t.j.b. — 553 j.) — Túrik qaǵandyǵynyń negizin qalaýshy qaǵan (542 - 553 jj. bılik etken), Ashına taıpasynan shyqqan. Ashına taıpasy VI ǵasyrdyń ortasyna deıin jýjandardyń qolastyndaǵy Temir kenin óndirip, solarǵa qarý-jaraq soǵýmen aınalysatyn bodan el bolǵan. Túrkilerdiń basshysy bolǵan ákesi ólgennen keıin, VI ǵasyrdyń ortasynan bastap muragerlik jolmen Býmyn taqqa otyrady. Qytaı jazbalarynda Týmyn qaǵan, túrki eskertkishterinde Býmyn qaǵan dep ataıdy. Býmyn qaǵan túrkilerdiń basyn biriktirip, Túrik qaǵandyǵyn qurady. Býmynnyń tusynda túrkiler áskerı jaǵynan kúsheıip, Qytaıdyń Chjoý memleketimen saýda qatynasyn ornatady. 545 jyly Veı ımperıasy olardy moıyndap, elshi jiberedi. 546 jyly Turfandaǵy telilerdiń bir bóligin baǵyndyrady. 552 jyly Býmyn qaǵan bastaǵan túrik áskerleri jýjandarmen soǵysyp, jeńiske jetedi. Osydan bastap túrki jurty Altaı óńirindegi soltústik qyr ólkesiniń qojasyna aınalady. Býmyn qaǵan «elhan» laýazymyn alǵan soń kóp uzamaı qaıtys bolady. Taqqa balasy Qara Yssyq han keledi.