- 05 naý. 2024 01:24
- 382
Dana da dara tulǵa – B. Momyshuly
Dana da dara tulǵa – B. Momyshuly (slaıd)
B. Momyshuly:
- Qarttyqtyń eki eli ajyramaıtyn bir tirligi oı., oı ústinde qalǵyp – múlgý. Qalǵý – meniń tulpary, uıqy meniń jelmaıam. Kózim ilinip ketse, jahan kezip serýendep, sharshaǵanymdy oıanǵanda bir - aq sezem.
Alaıda qaıda qashyp qutylasyń... Tatar dámiń taýsylmaı kóz jumbaısyn. Biraq kóp jasap, qatarymnan aırylyp, jetim bolǵym kelmeıdi. Ózimnen kishilerge topyraq salǵyza kórme, taǵdyrym...
Ádissizdik - álsizdik,
eptilik te – erlik
Maǵan degen ataqty
Mindet etseń, óziń al.
Ádildikke bas uryp,
Ý berseń de maǵan bal.
Qatal bolar mezgilde,
Shatyrlaǵan jaıdaı bol,
Meıirim túser mezgilde,
Aǵaryp atqan tańdaı bol.
(Z. Ahmetova)
• Eldik pen erliktiń kıesindeı, batyrlyq pen batyldyqtyń ıesindeı, asyldyq pen jasyndyqtyń úlgisindeı aty ańyzǵa aınalǵan bahadúr
• batyr Baýyrjan Momyshuly taý tulǵa. Ol kisiniń ómir joly, surapyl soǵys jyldaryndaǵy janqıarlyq erligi, ójettigi men órligi, alǵyrlyǵy men kóregendigi – bile bilgenge uly tárbıe, úlken ónege mektebi. Batyr Baýyrjan Momyshuly – almas qylyshtaı ótkir de qaısar, dana da danyshpan, sheshen ári aqyn, «sóz qadirin óz qadiri, óz qadiri el qadiri» dep baǵalaǵan aıbyndy azamat. Osynaý dara tulǵanyń búkil sanaly ǵumyry, ǵıbratqa toly isteri, júris - turysy, sóılegen sózderi, tereń maǵynaly oılary árkimniń kókeıinde. B. Momyshuly – adamgershiliktiń, azamattyqtyń, patrıottyqtyń, ımandylyqtyń sımvoly, kórkem beınesi ispetti. Batyr atamyz B. Momyshuly jeke basy oıshyldyǵymen, otanshyldyǵymen, ultjandylyǵymen, qaharmandyǵymen, daryndylyǵymen, joǵary adamgershilik qasıetterimen eleýli. Baýkeń – álem halqynyń ortaq perzenti dárejesine deıin kóterilgen azamat.
B. Momyshuly:
- Qarttyqtyń eki eli ajyramaıtyn bir tirligi oı., oı ústinde qalǵyp – múlgý. Qalǵý – meniń tulpary, uıqy meniń jelmaıam. Kózim ilinip ketse, jahan kezip serýendep, sharshaǵanymdy oıanǵanda bir - aq sezem.
Alaıda qaıda qashyp qutylasyń... Tatar dámiń taýsylmaı kóz jumbaısyn. Biraq kóp jasap, qatarymnan aırylyp, jetim bolǵym kelmeıdi. Ózimnen kishilerge topyraq salǵyza kórme, taǵdyrym...
Ádissizdik - álsizdik,
eptilik te – erlik
Maǵan degen ataqty
Mindet etseń, óziń al.
Ádildikke bas uryp,
Ý berseń de maǵan bal.
Qatal bolar mezgilde,
Shatyrlaǵan jaıdaı bol,
Meıirim túser mezgilde,
Aǵaryp atqan tańdaı bol.
(Z. Ahmetova)
• Eldik pen erliktiń kıesindeı, batyrlyq pen batyldyqtyń ıesindeı, asyldyq pen jasyndyqtyń úlgisindeı aty ańyzǵa aınalǵan bahadúr
• batyr Baýyrjan Momyshuly taý tulǵa. Ol kisiniń ómir joly, surapyl soǵys jyldaryndaǵy janqıarlyq erligi, ójettigi men órligi, alǵyrlyǵy men kóregendigi – bile bilgenge uly tárbıe, úlken ónege mektebi. Batyr Baýyrjan Momyshuly – almas qylyshtaı ótkir de qaısar, dana da danyshpan, sheshen ári aqyn, «sóz qadirin óz qadiri, óz qadiri el qadiri» dep baǵalaǵan aıbyndy azamat. Osynaý dara tulǵanyń búkil sanaly ǵumyry, ǵıbratqa toly isteri, júris - turysy, sóılegen sózderi, tereń maǵynaly oılary árkimniń kókeıinde. B. Momyshuly – adamgershiliktiń, azamattyqtyń, patrıottyqtyń, ımandylyqtyń sımvoly, kórkem beınesi ispetti. Batyr atamyz B. Momyshuly jeke basy oıshyldyǵymen, otanshyldyǵymen, ultjandylyǵymen, qaharmandyǵymen, daryndylyǵymen, joǵary adamgershilik qasıetterimen eleýli. Baýkeń – álem halqynyń ortaq perzenti dárejesine deıin kóterilgen azamat.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.